5. peatükk

Taastamisaja prohvet Joseph Smith

„Ma tunnistan pühalikult Joseph Smithist kui Issanda võitud teenijast neil viimseil päevil.”

Howard W. Hunteri elust

Howard W. Hunteri isapoolne vanavanavanaema Nancy Nowell kolis 1830. aastate keskpaigas Michigani osariiki Lapeeri linna. 1842. aastal tuli Illinoisi osariigist Nauvoost Lapeeri ka üks Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonär. Nancy kuulas tema sõnumit, palvetas selle üle ja sai tunnistuse, et kuuldu on tõde. Ta läks Nauvoosse, et Kiriku kohta rohkem teada saada, ning tegi seal kogetu kohta oma päevikusse järgmise sissekande:

„Ma läksin kuulama üht mormooni jutlustajat [Joseph Smithi], suure ettevaatusega, lootes, et mind ei peteta. Ta kõneles Kristuse teisest tulemisest. Ma sain tunnistuse, et ta kõneles tõtt ja et Joseph Smith on tõeline prohvet, kelle Jumal on kutsunud ja ametisse pühitsenud, et teha suurt tööd, kuna ta oli toonud esile tõe, nii nagu seda oli õpetanud Jeesus Kristus. Ma palusin, et mind ristitaks.”¹

Howard W. Hunteril oli sarnaselt oma vanavanavanaemale Nancy Nowellile Joseph Smithi prohvetlikust missioonist kindel tunnistus. Kolm nädalat pärast Kiriku presidendiks saamist sõitis ta Nauvoosse, et Joseph ja Hyrum Smithi märtrisurma 150. aastapäeva tähistada. Nauvoo templi lähistel peetud koosolekul sõnas president Hunter:

„Vastutus, mida tunnen töö ees, mille prohvet Joseph sisse pühitses, täidab mind otsustavusega endast mulle määratud elupäevade jooksul kõik anda. Kahtlemata oli Joseph oma elupäevade jooksul truu ja ustav. ‥ Ma tunnistan pühalikult Joseph Smithist kui Issanda võitud teenijast neil viimseil päevil. Ma lisan tema tunnistusele Jeesuse Kristuse jumalikkusest ja tõelisusest ka enda oma.”²

Samal päeval Carthage’i vangla lähedal peetud koosolekul tunnistas president Hunter: „Joseph Smith, kes andis selles paigas oma elu, oli tööriist, keda Issand kasutas, et oma evangeeliumi täius ja preesterluse volitus taastada.”³

„Joseph Smith polnud vaid suurmees, ta oli Issanda inspireeritud teenija ja Jumala prohvet.”

Howard W. Hunteri õpetused

Jumal ja Jeesus Kristus ilmutasid end Joseph Smithile, et panna algus taastamisele.

Evangeeliumi on prohvetite kaudu maailmale antud mitmel korral ja iga kord on see sõnakuulmatuse tõttu kaduma läinud. 1820. aastal tehti sellele vaikusele lõpp ja Issand ilmus taas ühele prohvetile. See prohvet, Joseph Smith, võiks kindlalt tunnistada, et Jumal elab, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ülestõusnud Isik, Isast eraldiseisev ja eristuv. Ta ei tunnistanud millestki, mida ta uskus, või millestki, mida ta arvas või oletas või mida teised arvasid või oletasid, vaid sellest, mida ta teadis. Ta sai selle teadmise, kuna Jumal Isa ja Poeg talle isiklikult ilmusid ja temaga kõnelesid.⁴

[Joseph Smithile] ilmus Jumal isiklikult. Peale selle näitasid Isa ja Poeg talle ümberlükkamatut tõde, et nad on eraldiseisvad ja eristuvad isikud. Kinnitust leidis ka Isa ja Poja suhe, kui poisist prohvetile lausuti: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!” (JSA 1:17.)⁵

Kui kuuldi noore Joseph Smithi väidet, et Jumal oli end ilmutanud poisile, pilgati teda ja pöörduti temast ära, just nagu Kristuse ajal ei teinud targad ja haritud Ateena mehed kuulma nende seas teenivat üksikut meest. Ent kindel on see, et Paulus oli tolle varem aset leidnud loo kohaselt selles suures teadmishimulises linnas ainus mees, kes teadis, et inimene võib surmaväravast läbi minna ja elada. Ta oli Ateenas ainus mees, kes võis teha selgelt vahet ebajumalakummardamise ning tõelise elava Jumala siira kummardamise vahel. (Vt Ap 17:19–20, 22–23.)⁶

Need, kes hülgasid Päästja, kui ta maa peal olles teatas, et on Jumala Poeg, ütlesid talle: „Eks tema ole see puusepa poeg?” (Mt 13:55.) Kui Joseph väitis, et on näinud nägemust ning Isa ja Poega, kuuldus naabrite, jutlustajate ja linnarahva suust: „Kas ta pole mitte too talumehe poeg?” Kristust kiusati taga ja ta hukati, kuid aeg on ta õigeks mõistnud. See, mis kehtis puussepa poja kohta, kehtib ka talumehe poja kohta.⁷

Joseph Smith polnud vaid suurmees, ta oli Issanda inspireeritud teenija ja Jumala prohvet. Teda teeb suureks vaid üks asi – tema väide, et ta nägi Isa ja Poega ning et ta reageeris selle jumaliku ilmutuse tõelisusele. ‥

Ma tunnistan ‥ , et prohvet Joseph Smithile tõesti ilmusid Isa ja Poeg, selleks et see suur viimse aja töö meie ajal käima lükata.

Ma tunnistan, et see poisist prohvet, kes jääb paljuski selle kiriku kogemuse keskseks imeks, oli elav tõend, et Jumala käes ja maailma Päästja juhatusel peaksid ette astuma nõrgad ja lihtsad, et lükata kõrvale vägevad ja tugevad.⁸

Jeesus Kristus taastas oma Kiriku prohvet Joseph Smithi kaudu.

1830. aasta aprillis kogunes ‥ grupp mehi ja naisi härra Peter Whitmer vanema koju, et kuuletuda Jumala käsule ja organiseerida Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik. ‥ Ükski neist polnud eriliselt haritud ega märkimisväärsete juhiomadustega. Nad olid auväärsed inimesed ja austatud linnakodanikud, ent väljaspool nende lähinaabrust peaaegu täiesti tundmatud. ‥

Need alandlikud inimesed olid kokku kogunenud, kuna üks neist, Joseph Smith noorem, kes oli alles väga noor, oli väitnud midagi tähelepanuväärset. Ta teatas neile ja kõigile teistele, kes olid nõus kuulama, et on korduvalt suhelnud taevaste isikutega, teiste seas Jumal Isa ja tema Armastatud Poja Jeesuse Kristusega. Nende ilmutuste tulemusena oli Joseph Smith avaldanud Mormoni Raamatu, ülestähenduse Kristuse läbikäimistest Ameerika muistsete asukatega. Lisaks oli Issand sel tolleks hetkeks kahekümne nelja aastasel noormehel käskinud taasasutada Kirik, mis oli eksisteerinud Uue Testamendi ajal, et see Kirik võiks oma taastatud puhtuses kanda jälle selle nurgakivi ja igavese juhi, Issanda Jeesuse Kristuse enda nime.

Nii sai alandlikult ent paljutähendavalt alguse lugu Kirikust, mis pidi hakkama aja jooksul mõjutama mitte üksnes terveid põlvkondi, vaid kogu inimperet. ‥ Jah, see oli alandlik algus, kuid väide, et Jumal on kõnelenud, et Kristuse Kirik on taas organiseeritud ja selle õpetusi jumalike ilmutuste kaudu üle kinnitatud, oli Päästja enda päevade järel, mil ta Juuda radadel ja Galilea küngastel kõndis, kogu maailma jaoks kõige tähelepanuväärsem sõnum üldse.⁹

Osana [Joseph Smithile antud] jumalikust ilmutusest, juhendati teda, kuidas taasasutada tõeline ja elav Kirik, mis oleks taastatud kaasajal nii, nagu see eksisteeris Päästja sureliku teenimistöö päevil. Prohvet Joseph Smith on öelnud, et Jeesuse Kristuse Kirik on „taastatud vastavalt Tema käskudele ja ilmutustele neil viimseil päevil, aga ka vastavalt Kiriku korrale, nagu see oli kirjas Uues Testamendis” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 138). ‥

Need, kes 1830. aasta 6. aprillil ristitud said, uskusid isiklikku Jumalasse; nad uskusid, et igavene alus, millel see kirik rajaneb, on Isa ja ta Poja Jeesuse Kristuse olemasolu.¹⁰

[Joseph Smithi] ja järgnenud sündmuste kaudu taastati maa peale preesterlus ja evangeeliumi täius, mida ei pidanud enam kunagi ära võetama (vt ÕL 65:2). Kristuse Kirik, Jumala kuningriik maa peal, oli taas rajatud, ning see pidi, vastavalt pühakirjadele, veerema edasi ja täitma kogu maa (vt Tn 2:35).¹¹

Prohvet Joseph Smithi elu „juhiti ilmutuse kaudu”.

Joseph Smith oli prohvet, nägija ja ilmutaja.

Prohvet Joseph Smithi tulek maailma viis täide prohvetliku ettekuulutuse, mille tõi sajandeid tagasi kuuldavale Joosep, kes Egiptusesse orjaks müüdi:

„Sest Joosep tõepoolest tunnistas, öeldes: Issand, minu Jumal, kasvatab üles nägija, kes on parim nägija minu niuete viljale. ‥ Ja teda kutsutakse minu järgi; ja see on tema isa nime järgi.” (2Ne 3:6, 15)

Joseph Smith noorem sai nime vana aja Joosepi järgi, kes viidi vangina Egiptusesse, ning ka oma isa Joseph Smith vanema järgi, viies nii täide prohvetliku ettekuulutuse. Teda tuntakse kui prohvet Joseph Smithi ja kutsutakse ka nägija Josephiks. Talle viidatakse sageli kui prohvetile, nägijale ja ilmutajale.

Termineid „prohvet”, „nägija” ja „ilmutaja” kasutatakse tihti sünonüümidena ja arvatakse, et nende tähendus on sama. Kuid nad ei tähenda sama asja, nende kolme termini tähendus on erinev.

[Vanem] John A. Widtsoe defineerib prohvetit kui õpetajat – kedagi, kes selgitab tõde. Ta õpetab tõde, nagu Issand on selle ilmutanud, ja selgitab inspiratsiooni kaudu seda nii, et see oleks inimestele arusaadav. Sõnaga „prohvet” tähistatakse tihti neid, kes saavad Issandalt ilmutusi ja juhatust. Paljud arvavad, et prohvet on nagu tulevikusündmuste ennustaja, kuid see on vaid üks prohveti paljudest funktsioonidest. Ta on Issanda eestkõneleja.

Nägija on keegi, kes näeb. See ei tähenda mitte ihusilmadega, vaid vaimsete silmadega nägemist. Nägija and on üleloomulik. Joseph oli nagu muistne nägija Mooses, kes nägi Jumalat palgest palgesse ja kirjeldas seda järgmiselt:

„Aga nüüd on mu enda silmad näinud Jumalat; kuid mitte minu maised, vaid minu vaimsed silmad, sest et minu maised silmad ei oleks saanud seda näha, sest ma oleksin tema läheduses kuivanud ja ära surnud; ent tema hiilgus oli minu peal ja ma nägin tema palet, sest mind kirgastati tema ees” (Ms 1:11).

Me ei peaks eeldama, et vaimselt nägemine polegi nagu päris nägemine. Seda sorti nägemus ei ole mingi ettekujutus ega viirastus. Objekt, mida nähakse, on päriselt olemas, kuid seda ei nähta maiste silmadega. Meist igaühel on vaimsed silmad, mis on sarnased maiste silmadega. Meid loodi esmalt vaimselt ning seejärel loodi meie vaimu katma keha. Meile on öeldud, et esimeses seisundis kõndisime me nägemise järgi. Me nägime siis vaimsete silmadega, kuna meil polnud veel maiseid kehasid ega maiseid silmi. Meil kõigil on vaimusilmad, kuid meile ei anta alati voli neid kasutada, kui meid just ei tehta elavaks Jumala Vaimus. ‥

Püha Vaimu väel võivad teatud isikud, kes on selleks maa peale saadetud, näha Jumalat puudutavaid asju. Nägija on keegi, kes näeb ja teab asju, mis on toimunud minevikus, ja asju, mis tulevad, ning nende kaudu ilmutatakse kõik asjad (vt Mo 8:15–17). Lühidalt, tema on see, kes näeb, kes kõnnib silmad avali Issanda valguses ja kes on Püha Vaimu väega elavaks tehtud. Mooses, Saamuel, Jesaja, Hesekiel ja paljud teised olid nägijad, kuna neile anti võimalus näha jumalikku au ja väge lähemalt kui teistele surelikele.

Ilmutuse kaudu saadakse teada seda, mida enne ei teatud või mida enne küll teati, kuid mis oli nende mälust ära võetud. Ilmutus käsitleb alati tõde ja sellel on alati jumalik heakskiidupitser. Ilmutust võib saada erinevatel viisidel, kuid selle eelduseks on alati, et ilmutaja on elanud ja pidanud ennast üleval kooskõlas jumaliku ilmutuse vaimuga, tõe vaimuga, ja on seetõttu võimeline saama jumalikke sõnumeid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et prohvet on jumaliku tõe õpetaja ja nägija selle sõna igas mõttes. Püha Vaim elavdas ja lihvis [Joseph Smithi] vaimset nägemisvõimet hämmastava tasemeni. Tänu sellele annile nägi ta metsa palvetama minnes Isa ja Poega. Tema elu ja tegemisi tundma õppides näeme, et ta ei püüdnud sealt edasi minna omal jõul. Ta sõltus Issandast ja sai temalt abi ja juhatust. Tema elu juhtisid ilmutused.¹²

Au olgu mehel, kes võitud Jehoovast.

Kui laulame Joseph Smithist „Au olgu mehel” (Kiriku lauluraamat, lk 50), siis tuletame meelde kõike seda, mis oli ta elus kiiduväärt.

Me kiidame tema võimet suhelda mitte üksnes Jehoova, vaid ka teiste taevaste isikutega. Teda külastasid paljud, et anda talle üle võtmed ja juhendada teda kui viimsel ajal üles kasvatatud valitud nägijat (2Ne 3:6–7). Kui Josephi isa teda 1834. aastal õnnistas, kuulutas ta, et muistne Egiptuse Joosep on viimse aja nägijat näinud. Muistne Joosep nuttis rõõmust, kui mõistis, kuidas prohvet Joseph Smithi töö tema arvukat järelpõlve õnnistab.

Me kiidame Joseph Smithi ka tema usinuse ja võime eest tõlkida ja saada ilmutuse kaudu sadade lehekülgede kaupa pühakirja. Ta oli ilmutuste saamise kanal. Tema kaudu on saadud hinnanguliselt rohkem imepäraseid pühakirjalehti kui ühegi teise isiku kaudu ajaloos.

Me ei kiida Josephit ainuüksi tema võime eest pidada vastu, vaid võime eest pidada vastu hästi (ÕL 121:8). Kui ta oli alles poisike, tehti talle valus jalaoperatsioon. Ilma selleta poleks ta saanud läbi käia Siioni laagri võidukat retke Ohiost Missourisse. Rännaku vältel „kõndis ta enamiku ajast meestega ühes ja sai oma jao villis, veristest ja valutavatest jalgadest.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, lk 287.) Me kiidame teda ja Emmat, kes pidasid vastu hoolimata kaotusvalust, kui kuus nende last, nii bioloogilised kui ka adopteeritud lapsed, väiksena surid. Vanemad, kes on kaotanud kas või ühe lapse, teavad seda tunnet.

Me avaldame Josephile kiitust, et ta on pidanud vastu hoolimata tagakiusamistest, mille hulgas on ka pikk ja katsumusterohke vangistus Liberty vanglas. Paljude jaoks näis kõik toona lootusetu. Ent taeva Issand kinnitas vangistuses olevale Josephile, et „maa ääred saavad küsima sinu nime järele” (ÕL 122:1). Me elame ajal, mil Joseph Smithi ja taastatud evangeeliumi järele küsitakse aina enam.

Joseph on ammu täitnud oma soovi olla samaväärne muistsetega (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 230). Me võime nüüd laulda, kuidas Joseph on arvatud Issanda kuningriigis võrdväärseks teiste prohvetitega „kel kroonitud pea” (Kiriku lauluraamat, lk 50).

Me kiidame Josephit, et ta pidas vastu, hoolimata korduvatest reetmistest ja pettumustest. Nii läks ta Carthage’i vanglasse „kui tall tapale”, „rahulik nagu suvehommik”, „südametunnistus ‥ puhas ‥ kõigi inimeste ees” (ÕL 135:4). Ta ei läinud Carthage’i kibestunult. Ta ei läinud Carthage’i hädaldades. Milline võrratu võime pidada vastu hästi!

Joseph teadis, kuhu ta pilk oli suunatud. See oli suunatud Päästjale Jeesusele Kristusele, keda ta oli kuulanud sellest hetkest peale, kui Taevane Isa noort Josephit õpetas: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!” (JSA 1:17.)¹³

Prohvet Joseph Smithi elu ja teenimistöö aitavad meid igavesse ellu viivale rajale.

Ma olen tänulik selle mehe eest, tema õpetuste, ilmutuste ja pärandi eest, sest tänu temale taastati maa peale evangeelium. Ma ei usu, et ükski lugu ajaloos oleks kaunim kui see lihtne ja sulnis lugu poisist, kes läks kodu lähedale metsa palvetama ja kellele ilmusid taevased isikud.

Nüüd heidame pilgu tema elule ja tema töödele. Neisse on süüvinud paljud, et leida kirjasõna tagant midagi müstilist, kuid seal pole midagi müstilist. ‥ Oli vaid lihtne usk ja uskujaks poiss, kellele õpetati Jumalasse puutuvaid asju. Aja möödudes õpetas Issand sellele koolihariduse ja diplomiteta poisile asju, mis pidid tulema.

Meile on antud arukus ja mõistmine. Peame neid vaid harima, nii nagu Issand Josephit juhendas, ja uskuma lihtsalt, nii nagu uskus Joseph, ning olema valmis järgima lihtsaid juhendeid. Kui teeme seda ja oleme valmis järgima rada, mida [Issand] soovib, et järgiksime, ja õppima seda, mida Tema tahab, et õpiksime, siis leiame, et meie elu puhastub kõigest, mis on vastuolus Jumala eesmärkidega, ja nii oli see ka Josephi puhul. Ta oli lähedal täiuslikkusele, kuna oli puhastanud oma hinge ja meele ning elanud lähedal Issandale. Ta võis Issandaga kõneleda ja kuulda Issandat kõnelemas asju, mis on meile jäänud tema ilmutustena. Ta on näinud vaimsete silmade kaudu seda, mis on möödunud, ja seda, mis seisab ees, ning meil on tõendeid selle nähtu õigsusest. ‥

Ma olen tänulik, et olen Kiriku liige, ja minu tunnistus selle jumalikkusest sõltub lihtsast loost, milles poiss puudesalus põlvitas ja talle ilmusid taevased isikud – mitte üks Jumal, vaid kaks eraldiseisvat indiviidi, Isa ja Poeg, kes ilmutasid maailmale taas Jumaluse koosseisu. Minu usk ja tunnistus sõltuvad sellest lihtsast loost, sest kui see pole tõsi, siis mormoonlus kaoks. Kui see aga on tõsi – ja ma tunnistan, et see on –, siis on see üks kogu ajaloo suurimaid sündmusi.

Ma palvetan, et võiksime seda suurt prohvetit mälestades ja tema elu üle mõtiskledes tunda südames tänu asjade eest, mis on tulnud meie ellu tänu sellele, et ta oli nägija ja sai meie jaoks ilmutusi. Ta oli valitud nägija, kelle Issand kasvatas üles, et meid neil viimseil päevil juhtida, et võiksime seada sammud tagasi rajale, mis viib meid ülenduse ja igavese eluni.

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Mõtisklege president Hunteri õpetuste üle Joseph Smithi esimese nägemuse kohta (vt 1. osa). Millist mõju on tunnistus esimesest nägemusest teile avaldanud? Miks on ülimalt oluline, et viimse aja pühadel oleks tunnistus sellest, et Joseph Smith oli Jumala prohvet?
Millised muljed teil tekivad, kui vaatate üle president Hunteri õpetused Kiriku ülesehituse kohta? (Vt 2. osa.) Milliseid õnnistusi olete teie ja on teie pere saanud tänu taastatud Jeesuse Kristuse Kirikule?
Miks on oluline mõista, mida tähendavad tiitlid „prohvet”, „nägija” ja „ilmutaja”? (Vt 3. osa.) Kuidas on prohvetid, nägijad ja ilmutajad teie elu õnnistanud?
President Hunter toob 4. osas välja põhjused, miks me Joseph Smithi hindame. Kuidas on need salmid suurendanud teie tänulikkust prohvet Josephi eest? Mida võime Joseph Smithi eeskujust õppida?
Vaadake üle president Hunteri õpetused Joseph Smithi usu, vaimse hariduse ja kuulekuse kohta (vt 5. osa). Kuidas need õpetused meie suhtes rakenduvad? Kuidas võime näidata üles tänu õnnistuste eest, mis on tulnud meie ellu tänu prohvet Joseph Smithile?

Samateemalised pühakirjakohad:

Joseph Smithi tõlge – 1. Moosese 50:25–33; Tn 2:44; Ef 2:19–22; 4:11–14; ÕL 1:17–32; 5:9–10; 122:1–2; 135; JSA

Abiks uurimisel

„Tundes evangeeliumi mõistmisest tulenevat rõõmu, tahad sa õpitut praktikas kasutada. Püüa elada kooskõlas oma tõekspidamistega. See tugevdab sinu usku, teadmisi ja tunnistust.” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2004, lk 19)