10. peatükk

Pühakirjad – tulusaim uurimismaterjal

„Saagem pideva pühakirjade uurimise kaudu Taevase Isa ja tema Armastatud Pojaga lähedasemaks.”

Howard W. Hunteri elust

President Howard W. Hunter armastas pühakirju väga ja uuris neid pühendunult. Seda armastust ja õpihimu peegeldasid ka tema õpetused, mis olid tulvil pühakirjalugusid ja standardteoste kirjakohti. Ta valis evangeeliumi põhimõtet õpetades, eriti üldkonverentsil kõneldes, vähemalt ühe pühakirjaloo, jutustas seda üksikasjalikult ja leidis sellest rakendamisvõimalusi.

Näiteks Jumalale pühendumisest õpetades tuletas ta meelde loo Joosuast, loo Sadrakist, Meesakist ja Abednegost ning teistest Vana Testamendi ajal elanuist, kes näitasid üles suurt pühendumust (vt 19. ptk). Teenimisest õpetades tõi ta näiteid Mormoni Raamatust, tuues välja, et need, kes teiste tunnustust suurt ei pälvinud, polnud sugugi vähem kasulikud võrreldes nendega, kelle teened olid nähtavamad (vt 23. ptk). Õpetades, kuidas saada raskel ajal sisemist rahu, kasutas ta jällegi pühakirjasalme, muuhulgas lugu vee peal kõndivast Peetrusest (vt 2. ptk). Sakramendist õpetades andis ta ülevaate Iisraeli laste ja paasapüha loost (vt 15. ptk).

President Hunter teadis, kui olulist rolli mängivad pühakirjad isikliku tunnistuse saamisel Jeesusest Kristusest. Seetõttu võttis ta tihti õpetamisel aluseks pühakirjalised ülestähendused Päästja teenimistööst, ristilöömisest ja ülestõusmisest. Ta on kuulutanud:

„Olen tänulik pühakirjade kogumiku eest. Neid pühendunult uurides võime saada rohkem teadmisi Jeesusest Kristusest. Olen tänulik, et Issand on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku prohvetite kaudu andnud Uuele ja Vanale Testamendile lisaks veel teisigi ilmutatud pühakirju kui lisatunnistusi Kristusest. Ta on andnud Mormoni Raamatu, Õpetuse ja Lepingud ja Kallihinnalise Pärli. Ma tean, et kõik need kolm on Jumala sõna. Need tunnistavad, et Jeesus on Kristus, elava Jumala Poeg.”¹

„Me loodame, et te loete ja uurite ise ja koos perega pühakirju iga päev.”

Howard W. Hunteri õpetused

Pühakirjade uurimine on kõige tulusam uurimistöö, milles osaleda saame.

Kogu tõe aluseks on tunnistus, et Jeesus Naatsaretlane on Kristus, Vägev Jehoova, Maailma Päästja ja Elava Jumala Ainusündinud Poeg. See ongi pühakirjade sõnum. Kõik need pühad raamatud tekitavad soovi uskuda Jumalasse Igavesse Isasse ja tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning viimne kui üks neist kutsub üles täitma Jumala tahet ja pidama tema käske.²

Kui järgime oma juhtide nõu pühakirju lugeda ja uurida, saavad meile osaks mitmesugused õnnistused. See on kõige tulusam uurimistöö, milles osaleda saame. ‥

Jumal ilmutab end meile ja kõneleb meiega pühakirjade kaudu. Kas võiks olla paremat ajaveetmise viisi kui lugeda pühakirja-raamatukogust kirjandust, mis õpetab meid tundma Jumalat ja mõistma meie suhet temaga? Hõivatud inimeste jaoks on aeg alati kallis, ent selle väärtus langeb, kui raiskame tunde, et lugeda või vaadata seda, mis on labane ja kasutu.³

Me loodame, et te loete ja uurite ise ja koos perega pühakirju iga päev. Me ei tohiks suhtuda hoolimatult Issanda käsku: „Uuri[ge] pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust” (Jh 5:39). Ilmutatud sõna lugedes tuleb meie koju ja ellu Püha Vaim.

Kirik peaks olema täis naisi ja mehi, kes tunnevad pühakirju läbi ja lõhki, kes on neid märgistanud ja ristviidetega täitnud, kes toetuvad õppetunde ja kõnesid ette valmistades Pühakirjajuhile; kes on õppinud tundma kaarte, Piibli sõnaraamatut ja muid õpiabisid, mida need võrratud standardteosed sisaldavad. Selge see, et pühakirjad sisaldavad rohkemat, kui me kiirelt omandada suudaksime. Pühakirjapõld on kahtlemata „juba lõikuseks valge” (vt ÕL 4:4). ‥

Pühakirjad – Jumala kestvad ja valgustavad sõnad – on mitte ainult praegusel, vaid igal ajajärgul, alati olemas olnud. Need on olnud igale neid otsivale mehele, naisele ja lapsele mõistetavalt üles ehitatud. Jumala sõna on pandud kirja kõige loetavamas ja ligipääsetavamas vormis, mis tavaliikmetele läbi aegade kättesaadav on olnud. Kui me neid ei loe, siis peame selle eest kindlasti vastust andma.⁵

Pühakirjade uurimine aitab meil teada ja järgida Jumala tahet.

Selleks et evangeeliumi seadusele ja Jeesuse Kristuse õpetustele kuuletuda, peame seda seadust ja Issanda tahet esmalt mõistma. Seda saab kõige paremini teha, kui uurida pühakirju ja prohvetite sõnu. Sel kombel saame tuttavaks sellega, mida Jumal on inimestele ilmutanud.

Üks usuartikkel kuulutab: „Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju” (9. UA).

Jumala tahe on ilmutatud pühakirjade kaudu ja sel põhjusel on meil kästud tõe teadasaamiseks neid lugeda. Issand selgitas Oliver Cowderyle, kuidas neid tõdesid kindlaks teha. Ta ütles: „ Ja kui sa tead, et need on tõesed, vaata, ma annan sulle käsu, et sa toetuksid nendele asjadele, mis on kirjutatud, sest neis on kirjutatud kõik asjad, mis puutuvad minu kiriku, minu evangeeliumi ja minu kalju rajamisse” (ÕL 18:3–4).

Paulus kirjutas oma heale sõbrale Timoteosele: „Et sina lapsest saadik tunned pühi kirju, mis võivad sind teha targaks, õndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses,” ning lisas, „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses” (2Tm 3:15–16). ‥

Meie Kiriku juhid on pühakirjade ning muistsete ja kaasaja prohvetite sõnade lugemist tugevalt rõhutanud. Isadel ja emadel on palutud lugeda pühakirju, et nad võiksid oma lapsi õigesti kasvatada. Meie lapsed loevad pühakirju tänu oma vanemate seatud eeskujule. Me uurime pühakirju pereõhtutel ja mõned pered loevad koos pühakirju varastel hommikutundidel. ‥ Sel moel õpime tundma Issanda tahet, et võiksime olla kuulekad.⁶

Mõtisklege pühakirjades oleva järjendi peale, mis saab alguse Jumala sõnale kuuletumisest ja jätkub lubadusega, et kui me seda teeme, siis võime minna tema juurde:

„Ja teile annan ma nüüd käsu: ‥ pöörat[a] usinasti tähelepanu igavese elu sõnadele;

sest teil tuleb elada iga sõna järgi, mis lähtub Jumala suust.

Sest Issanda sõna on tõde, ja mis iganes on tõde, on valgus, ja mis iganes on valgus, on Vaim, nimelt Jeesuse Kristuse Vaim. ‥

Ja igaüks, kes Vaimu häält kuulda võtab, tuleb Jumala, tõepoolest Isa juurde.” (ÕL 84:43–45, 47.)

See on imeline teekond, mis saab alguse Jumala sõnast ja mis lõpeb ülendusega. „Sest vaata, Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema” (2Ne 32:3).⁷

Ma usaldan teie kätte Jumala ilmutused kui mõõdupuu, mille järgi me peame elama ja mille järgi mõõta igat otsust ja kõiki tegusid. Seega, kui teil on muresid ja väljakutseid, pöörduge nendega silmitsi olles pühakirjade ja prohvetite poole.⁸

Pühakirjade uurimine „on kõige tulusam uurimistöö, milles osaleda saame”.

Pühakirjade mõistmiseks peame neid süvenenult, järjepidevalt ja palvemeelselt uurima.

Me innustame teid hoolikalt järele mõtlema, kui palju aega te hetkel pühakirjade üle palvemeelselt mõtisklemisele pühendate.

Ühena Issanda teenijatest kutsun ma teid üles tegema järgmist:

1. Lugege isiklikult pühakirju iga päev ning mõtisklege ja palvetage nende üle.

2. Lugege pühakirju regulaarselt koos perega. Me kiidame neid, kes seda juba teevad, ja innustame sellega viivitamatult algust tegema neid, kes seda veel ei tee. ‥

Võtkem kindlalt nõuks olla palvemeelsemad, elada täielikumalt Vaimu juhatuse järgi ja saada pideva pühakirjade uurimise kaudu Taevase Isa ja tema Armastatud Pojaga lähedasemaks.⁹

Lugemisharjumusi on erinevaid. Mõned on kiired, mõned aeglased lugejad. Mõni loeb natukesehaaval, teised jälle ei lõpeta enne, kui raamat on läbi. Need, kes pühakirju uurima asuvad, leiavad aga, et nende mõistmiseks pealiskaudsest läbilugemisest ei piisa – neid tuleb uurida süvenenult. Kindlasti saavutab see, kes uurib pühakirju iga päev, palju rohkem kui see, kes pühendab sellele ühel päeval arvestatava hulga aega, kuid pärast jätab mitu päeva vahele. Peale selle, et uurime iga päev, peaksime leidma ka regulaarse aja, mil saame segamatult keskenduda.

Pühakirjade paremaks mõistmiseks pole midagi paremat kui palve. Palve kaudu võime häälestada oma meele pühakirjadest vastuste otsimisele. Issand ütles: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile” (Lk 11:9). Kristus kinnitab meile, et kui palume, otsime ja koputame ning oleme valmis ja vastuvõtlikud, siis Püha Vaim juhib meie mõistmist.

Paljud leiavad, et parim aeg uurimiseks on hommikul pärast ööund, mil pea on kõigest mõtlemist segavast selginenud. Teised eelistavad uurida vaiksetel tundidel, mil töö ja mured on selja taga, lõpetades päeva pühakirjadest hoovavas vaikses rahus.

Täpsest kellaajast olulisem on ehk see, et uurimine toimuks regulaarselt kindlal ajal. Oleks ideaalne, kui iga päev leitaks selleks tund aega. Kui nii palju pole võimalik, siis saavutataks olulisi tulemusi ka regulaarse poole tunniga. Veerand tundi on lühike aeg, ent on üllatav, kui palju valgust ja teadmisi võib sellega omandada, kui teha midagi nii tähtsat. Oluline on mitte kunagi lasta millelgi oma uurimist segada.

Mõni eelistab uurida üksi, kuid hea on uurida ka koos kaaslasega. Perekonnad saavad suuri õnnistusi, kui isad ja emad oma lapsed enda ümber koguvad, neile pühakirja-raamatukogust koos loevad ning neid kauneid lugusid ja mõtteterasid vabalt ja kõigile mõistetavalt arutavad. Noored ja lapsed oskavad põhilist usulist kirjandust hinnata ning nad on selles osas hämmastavalt taiplikud.

Pühakirju ei tohiks lugeda juhuslikult, vaid meil peaks olema töötatud välja uurimisplaan. Mõned loevad teatud arvu lehekülgi päevas või kindla arvu peatükke nädalas. See võib olla hästi õigustatud ja nauditav, kui lugeda selleks, et meelt lahutada, kuid selline pole veel tähendusrikas uurimine. Loetavate peatükkide arvu asemel oleks parem panna paika, kui kaua me iga päev pühakirju uurime. Mõnikord võib kogu aeg minna kõigest ühe salmi uurimisele.¹⁰

Jairusest kõneleva pühakirjalise ülestähenduse üle mõtisklemine avardab suuresti meie mõistmist ja avab selle tähenduse.

Jeesuse elu, tegude ja õpetuste kohta saab lugeda kiiresti. Enamikul juhtudest on need lood lihtsad ja antud edasi lihtsal viisil. Jeesus õpetas väheste sõnadega, ent iga sõna on sisutihe ning koos maalivad need lugeja silme ette suurema pildi. Mõnikord võime mitu tundi juurelda paljutähenduslike, ent lihtsal viisil sõnastatud mõtteterade üle.

Päästja elus leidis aset juhtum, mida mainivad nii Matteus, Markus kui ka Luukas. Olulisema osa loost jutustab Markus vaid kahe lühikese salmi ja nelja sõna abil. ‥

„Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb teda nähes tema jalge ette maha

ja palub teda väga ning ütleb: „Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et sa tuleksid ja paneksid oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!”

Ja ta läks temaga.” (Mk 5:22–24.)

Selle loo võib lugeda läbi kolmekümne sekundiga. See on lühike, lihtsakoeline ning visuaalselt selge, nii et isegi laps võib seda igasuguse vaevata ümber jutustada. Ent kui võtta aega, et selle üle mõtiskleda, avardub meie mõistmine ja selle loo tähendus jõuab meieni. ‥

Jeesus oli just oma kaaslastega ületanud Galilea mere ja Kapernauma lähedal kaldal kohtus ta teda oodanud rahvahulgaga. „Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid.” Sel päeval valvasid suuremaid kogudusekodasid grupp vanemaid, keda juhatas ülem. See oli kõrgest seisusest mainekas mees, keda juudid väga austasid.

Matteus ülema nime ei maini, kuid Markus nimetab teda Jairuseks. Seda meest ega tema nime kusagil mujal pühakirjades ei kohta, kuid mälestus temast on talletatud ajalukku selle põgusa kohtumise pärast Jeesusega. Paljud elud, mis oleksid jäänud tundmatuks, jäädvustusid ajalukku tänu Õpetaja käepuudutusele, mis muutis oluliselt mõtteid ja tegusid ja andis uue ja parema elu.

Kui Jairus Jeesust nägi, langes ta „teda nähes tema jalge ette maha”.

Oli üsna tavatu, et nii mainekas ja kõrgest seisusest mees, kogudusekoja ülem, Jeesuse ees põlvitas – mehe ees, keda peeti tervendamisanniga rändõpetajaks. Jeesust nägid teisedki haritud ja kuulsad, kuid nad ei teinud temast välja. Nende meeled olid suletud. Tänapäeval on see samamoodi, paljude ees seisavad takistused, mis ei lase neil teda vastu võtta.

„Ja [Jairus] palub teda väga ning ütleb: „Mu tütreke on hinge vaakumas.”” Tavaliselt ongi nii, et Kristuse juurde tullakse tihti mitte niivõrd enda, kuivõrd kellegi lähedase pakilise vajaduse tõttu. Värin, mida Jairuse häälest kuuleme, kui see kõrge positsiooniga kogudusekoja ülem Päästja ees põlvitab ja ütleb „mu tütreke”, on hingeliigutav.

Sellele järgneb suurt usku väljendav palve: „Ma palun, et sa tuleksid ja paneksid oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!” Need sõnad ei näita üksnes murest murtud isa usku, vaid tuletavad ühtlasi meile meelde, et millele iganes Jeesus käed peale paneb, see elab. Kui Jeesus asetab käed abielu peale, siis see elab. Kui tal lasta panna käed peale perekonnale, jääb see elama.

Järgnevad sõnad: „Ja ta läks temaga.” Me ei saa eeldada, et see juhtum oli päevakavas ette nähtud. Õpetaja oli tulnud merelt ja kaldal ootas rahvahulk, et ta neid õpetaks. ‥ Isa palve segas sellele vahele. Ta oleks võinud seda palvet eirata, kuna paljud teised teda ootasid. Ta oleks võinud Jairusele öelda, et tuleb tema tütart vaatama järgmine päev, kuid „ta läks temaga”. Kui astume Õpetaja jälgedes, kas oleksime kunagi nii hõivatud, et oma ligimese vajadusi eirata?

Loo ülejäänud osa polegi vaja lugeda. Kui nad kogudusekoja ülema koju jõudsid, võttis Jeesus tüdrukul käest ja äratas ta surnuist üles. Samamoodi tõstab ja äratab ta üles uude ellu igaühe, kes laseb Päästjal end käekõrvale võtta.¹¹

Mormoni Raamat ning Õpetus ja Lepingud toovad meid Kristusele lähemale.

Mormoni raamat

Üks tähelepanuväärsemaid allikaid, mille Issand on meile selle jumaliku töö tegemisel abiks andnud, on Mormoni Raamat alapealkirjaga „Teine testament Jeesusest Kristusest”. [President Ezra Taft Benson] manitses meid otsekoheselt selle püha köite lugemist ja õpetusi mitte unarusse jätma. „Selle suurim missioon,” ütles ta, „on tuua inimesi Kristuse [ja seega Isa] juurde. Kõik muu on teisejärguline” (Ensign, mai 1986, lk 105). Me loodame, et teie, vennad ja õed, toidate oma hinge, lugedes regulaarselt Mormoni Raamatut ja teisi pühakirju, ning kasutades neid, kui te teisi teenite.¹²

Mormoni Raamat on Jumala sõna. Me kutsume teid üles seda võrratut ülestähendust lugema. See on tänapäeval kõige tähelepanuväärsem raamat. Lugege seda hoolikalt ja palvemeelselt ning Jumal annab teile tunnistuse selle tõesuse kohta, nagu on lubanud Moroni (vt Mn 10:4).¹³

Mormoni Raamatut lugedes ja uurides ning selle sisu kohta palvemeelselt kinnitust otsides saame tunnistuse, et Joseph Smith oli Jumala prohvet ja et Jeesuse Kristuse Kirik on maa peale taastatud.¹⁴

[Mormoni Raamatu] lugemisel on teie elule suur mõju. See avardab teie teadmisi viisist, kuidas Jumal inimestega lävib, ja suurendab teie soovi elada kooskõlas tema evangeeliumi õpetustega. See annab teile vägeva tunnistuse Jeesusest.¹⁵

Õpetus ja Lepingud

Õpetus ja Lepingud on ainulaadne raamat. See on ainus raamat maa palge peal, mille eessõna on kirjutanud Looja isiklikult. Peale selle sisaldab see rohkem tsitaate otse Issandalt kui ükski muu olemasolev pühakirjaraamat.

See pole mõne muistse dokumendi tõlge, vaid päritolult tänapäevane. See on meie ajaks mõeldud ilmutuste raamat. See on ainulaadne ja jumalikult inspireeritud valik ilmutusi, mis tulid Jumala prohvetite kaudu meie päevil, et vastata küsimustele, muredele ja väljakutsetele, millega nemad ja teised silmitsi seisid. Selles sisalduvad jumalikud vastused päris inimeste elulistele probleemidele. ‥

Kas mõistate, et Õpetust ja Lepinguid lugedes võite kuulda pühakirja kaudu Issanda häält? (Vt ÕL 18:33–36.) ‥ Me võime kuulda jumalikku häält mõtetena oma meeles või tunnete kaudu südames (vt ÕL 8:1–3.) Seda tunnistust lubatakse ‥ igale väärilisele mehele, naisele ja lapsele, kes palvemeelselt taolist tunnistust otsib. Kas meist igaüks ei peaks võtma nõuks neid pühi ilmutusi lugeda, uurida ja nende üle mõtiskleda ja palvetada?¹⁶

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Millised kogemused on aidanud teil mõista, et „pühakirjade uurimine on kõige tulusam uurimistöö”? (Vt 1. osa.) Kuidas saame olla veel pühendunumalt naised ja mehed „kes tunnevad pühakirju läbi ja lõhki”?
Kuidas aitab pühakirjade uurimine olla kuulekam? (Vt 2. osa.) Mil moel olete näinud, et „Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema”? (2Ne 32:3.)
Millised president Hunteri nõuanded selle kohta, kuidas uurida pühakirju, võiksid aidata teid? (Vt 3. osa.) Kuidas on pühakirjade järjepidev ja palvemeelne uurimine teid õnnistanud?
Millised mõtted võime saada president Hunteri jutustusest selle kohta, kuidas Päästja tervendas Jairuse tütre? (Vt 4. osa.) Kuidas võib sel moel mõne kirjakoha üle mõtisklemine meie pühakirjade uurimist rikastada?
Kuidas on Mormoni Raamat ning Õpetus ja Lepingud teid Kristusele lähemale toonud? (Vt 5. osa.) Mil moel on need pühad kirjaköited teid veel mõjutanud? Te võiksite nendest pühakirjadest oma pereliikmetele ja teistele tunnistada.

Samateemalised pühakirjakohad:

Jos 1:8; Õp 30:5; 1Ne 15:23–24; 2Ne 3:12; Al 31:5; 37:44; Hl 3:29–30; ÕL 98:11

Abiks uurimisel

„Lugemine, uurimine ja mõtisklemine on eri asjad. Lugedes võime häid mõtteid saada. Uurides võime avastada pühakirjadest, kuidas miski toimib ja mismoodi on asjad omavahel seotud. Mõtiskledes saame Vaimu kaudu ilmutusi. Minu jaoks on mõtiskelu see, kui ma pärast hoolikat pühakirjade lugemust ja uurimist nende üle mõtlen ja palvetan.” (Henry B. Eyring. Teenige Vaimuga! – 2010. sügisene üldkonverents)