12. peatükk

Tulge tagasi ja võtke osa Issanda pidusöögist

„Sirutage käsi väheaktiivsetele ja tundke rõõmu, mis teile ja neile, keda te aitate, osaks saab.”

Howard W. Hunteri elust

Päev pärast Kiriku presidendiks saamist kutsus Howard W. Hunter armastavalt üles neid Kiriku liikmeid, kes polnud aktiivsed:

„Me kutsume tagasi neid, kes on teinud vea või solvunud. Me palume neid, kes vaevlevad raskustes, tunnevad hirmu või on saanud haiget, lubada meil neid toetada ja kuivatada nende pisarad. Neid, kes on segaduses ning eksimuste küüsis, kutsume me tulema tõe Jumala juurde ja jätkuvat ilmutust saavasse Kirikusse. Tulge tagasi. Tulge meiega. Minge edasi. Uskuge. Kõik on hästi ja kõik läheb hästi tulevikus. Võtke osa pidusöögist, mida Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik teile pakub, ja püüdke järgida Head Karjast, kes selle teie jaoks valmistas. Lootke, rakendage usku, armastage ligimesi ja tundke nende vastuarmastust, sest see on Kristuse puhas armastus.”¹

President Howard W. Hunter ütles esimeses Kiriku presidendina peetud üldkonverentsikõnes, et tunneb Vaimu juhatust selle rõhutamist jätkata. „Tulge tagasi!” kordas ta. „Võtke otseses mõttes vastu [Päästja] kutse teda järgida. ‥ Tema on ainus kindel tee, tema on maailma valgus.”²

President Hunter aitas oma elu jooksul paljudel liigetel Kirikus taas aktiivseks saada. Ta jutustas ühest varatäiskasvanuna saadud kogemusest, öeldes:

„Mu koguduse piiskop määras mu koguduse õpetajaks ühele vennale, kes hooples, et on Kiriku vanim diakon. Neil päevil oli koguduseõpetus sama, mis nüüd koduõpetus. Mehe probleem seisnes selles, et talle meeldis käia pühapäeviti golfi mängimas. Kahju oli iga kuu tema ja ta naisega kohtudes näha, et mingit muutust polnud toimunud. Kuid lõpuks puudutas ta südant üks õige sõna. See sõna oli „leping”. Me küsisime temalt: „Mida tähendab sinu jaoks ristimisleping?” Tema ilme muutus ja esimest korda nägime teda tõsinemas. Lõpuks tuli ta meiega tundidesse, jättis golfi sinnapaika ja viis oma naise templisse.”³

„Igaüks peaks aeg-ajalt üle lugema tähendamissõna kadunud lambast. ‥ Ma loodan, et selle tähendamissõna sõnum läheb meist igaühele südamesse.”

Howard W. Hunteri õpetused

Tähendamissõna kadunud lambast õpetab meid otsima üles neid, kes on läinud kaduma.

Esimene Presidentkond kutsus Kiriku liikmeskonda üles, öeldes:

„Me kutsume tagasi neid, kes on jäänud väheaktiivseks või muutunud kriitiliseks. Tulge tagasi ja võta osa Issanda pidusöögist ning maitske taas pühadega osaduses olemise magusaid vilju.

Oleme kindlad, et paljud on igatsenud tagasi tulla, kuid on tundnud end kohmetuna. Me kinnitame, et teid tervitatakse avasüli ja abivalmilt.” (Ensign, märts 1986, lk 88.)

Arvan, et need suuremeelsed sõnad avaldasid meile kõigile muljet ning need sarnanesid kirjakohaga Mormoni Raamatus, kus Alma annab edasi Issanda kutse. Alma ütles:

„Vaata, ta saadab kutse kõikidele inimestele, sest halastuse käed on sirutatud nende poole ja ta ütleb: Parandage meelt ja ma võtan teid vastu.

Jah, ta ütleb: Tulge minu juurde ja te sööte elupuu vilja; jah, te sööte ja joote eluleiba ja eluvett vabalt.

Jah, tulge minu juurde ja tehke õigemeelsuse tegusid.” (Al 5:33–35.)

„Igaüks peaks tähendamissõna kadunud lambast aeg-ajalt üle lugema. See on kirjas Luuka 15. peatükis, kust võime alates neljandast salmist lugeda:

„Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?

Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele,

ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: Rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!” (Lk 15:4–6.) ‥

Joseph Smithi tõlkeversioonis on prohvet seda salmi oluliselt muutnud. Seal on kirjas: „Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jätaks neid üheksakümmend üheksat ega läheks kõrbe kadunule järele, kuni ta tema leiab?” (JST Lk 15:4; rõhutus lisatud.)

See tõlge annab mõista, et karjane on see, kes kõrbe läheb, ning temast jääb maha kaitstud kari. Karjane läheb maailma otsima seda, kes ära kadus. Mida see lammas siis ära kaotas? Ta kaotas karja, kus ta oleks võinud olla kaitstud. Ma loodan, et selle tähendamissõna sõnum läheb korda meist igaühele.⁴

Issand ootab, et oleksime Temale alluvad karjased, et otsida üles need, kel on raske või kes on kadunud.

Mida peaksime tegema, et aidata neid, kes on kõrbes teelt eksinud.

Kuna Õpetaja palus jätta maha üheksakümmend üheksa ja otsida kõnnumaal seda, kes on kadunud, ning kuna Esimene Presidentkond kutsus tagasi tulema neid, kes on jäänud väheaktiivseks või muutunud kriitiliseks, kutsume ka meie teid üles võtma osa hingede päästmisest. Sirutage käsi väheaktiivsetele ja tundke rõõmu, mis teile ja neile, keda te aitate, osaks saab, kui te võtate koos vastu kutse tulla tagasi ja saada osa Issanda pidusöögist.

Issand, meie Hea karjane, ootab, et oleksime Temale alluvad karjased, et otsida üles need, kel on raske või kes on kadunud. Me ei oska teile öelda, kuidas seda teha, ent kui te asja käsile võtate ja inspiratsiooni otsite, siis saadab teid teie piirkonnas, ‥ vaias ja koguduses edu. Mõned vaiad on neid palveid kuulda võtnud ja edukad olnud.

Tuttava kirikulaulu sõnad annavad edasi Päästja palve:

„Kuula, kuis Karjane kutsub, 
kuis appi hüüab Ta meid:
„Aidake otsida lambaid,
neid karjamaalt kadunuid!””

See armastatud kirikulaul annab ka mõista, milline peaks olema meie vastus:

„Karjusteks saame Su lambail’,
armastust kingi Sa meil.
Saada meid otsima väljal’
neid lambaid, kes eksiteil.”

(Hymns, 1985, nr 221.)

Kui seda teeme, ootavad meid ees igavesed õnnistused.⁵

Issanda töö on otsida üles need, kes on kadunud, tõrksad või eksiteel. ‥ Alma palve on heaks meeldetuletuseks, kui püha see ülesanne on.

„Oo Issand, anna meile, et tuues [hingi] taas sinu juurde Kristuses, saadaks meid edu!

Vaata, oo Issand, nende hinged on väärtuslikud” (Al 31:34–35).⁶

Meie suurim eesmärk on aidata inimestel naasta Jumala juurde.

Aastate jooksul on Kirik teinud tohutuid edusamme, et tuua tagasi neid, kes on jäänud väheaktiivseks. ‥ Mis on kõige selle eesmärk? Seda tehakse, et päästa meie vendade ja õdede hingi ja tagada, et nad saaksid osa ülenduseks vajalikest talitustest.

Ajal, mil teenisin Los Angelese vaia juhatajana, palusime koos nõuandjatega meie vaia piiskoppidel valida hoolikalt välja neli või viis abielupaari, kes soovisid Kirikus edasi areneda. Mõned neist olid väheaktiivsed, teised aga äsja usulepöördunud. Nad kõik soovisid vaimselt areneda. Me kogusime nad kokku ühte vaia klassi ja õpetasime neile evangeeliumi. Selle asemel et rõhutada templi tähtsust, toonitasime, kui oluline on suhe Taevase Isa ja tema Poja Jeesuse Kristusega. Meie hoolikat valikuprotsessi saatis edu ning enamik neist paaridest saidki aktiivseks ja läksid templisse.

Lubage mul tuua [veel] üks näide. ‥ Ühes koguduses käis vend, kes ei osalenud ühelgi koosolekul. Tema naine polnud liige. Naine oli Kiriku suhtes pisut tõrges ja nii ei saanud me neile koduõpetajaid saata. Piiskop vestles selle vennaga, tuletades tollele meelde, et tol on Päästjaga suhe, millesse tuleks rohkem panustada. Too vend selgitas piiskopile muret oma mitteliikmest naisega. Piiskop vestles naisega ja rõhutas talle sama asja – suhet Issandaga, millesse tuleks rohkem panustada. Naine polnud endiselt kuigi vastuvõtlik, kuid tal oli hea meel teada saada, et viimse aja pühad usuvad Kristusesse, ning ta polnud enam nii tõrkuv.

Tulemused ei ilmnenud päevapealt, kuid need, kes paari külastasid, rõhutasid neile, kui tähtis suhe Issandaga on. Aja jooksul muutus naine sõbralikumaks ja viimaks soostus ta koos abikaasaga osalema ühel vaia koosolekul, mille viisid läbi kõrgema nõukogu liikmed. Me keskendusime ristimisel sõlmitud ja muudele lepingutele. Viimaks sai naisest Kiriku liige ja mehest edukas preesterluse juht. ‥

Mulle avaldab sügavat muljet avaldus Mormoni Raamatu tiitellehel, mis kirjeldab üht selle püha raamatu eesmärki: „Et [Iisraeli koda võiks viimsel ajal] teada Issanda lepinguid” (rõhutus lisatud). Just selle rõhutamiseks väheaktiivsetele me vaia juhatusena inspiratsiooni saimegi. Me püüdsime toetuda nende poole pöördudes Issandaga sõlmitud lepingute tähtsusele. Me õpetasime neile, kui oluline on ristimisleping ja muud lepingud, mida nad võivad sõlmida, ning mis neid igavese perekonnana kokku seovad.⁷

Kiriku kohalikul tasandil sujuva toimimise kogu eesmärk on aidata liikmetel saada vääriliseks, et naasta Jumala juurde. Seda saab teha vaid talituste saamise ja templilepingute sõlmimise kaudu.⁸

Meie keskendume sellele, et teha evangeeliumi päästvad lepingud ja talitused kättesaadavaks kogu inimkonnale. Teeme seda mitteliikmetele misjonitöö kaudu; väheaktiivsetele sõbrustamise ja aktiveerimispüüete kaudu; aktiivsetele liikmetele Kirikus osalemise ja teenimise kaudu; ja neile, kes on läinud eesriide taha, surnute lunastustöö kaudu.⁹

Iga Kiriku liikme puhul on eesmärk, mille poole liigume, üks: et kõik saaksid evangeeliumi talitused ja sõlmiksid Taevase Isaga lepingud, nii et nad võiksid minna tagasi tema juurde. See on meie suurim siht. Talitused ja lepingud on moodused, kuidas saada jumalik loomus, mis viib meid tagasi tema juurde. ‥

Pidage meeles seda eesmärki: kutsuda kõiki tulema Kristuse juurde. ‥

Vennad ja õed! Ma tunnistan tema jumalikkusest ja väest päästa neid, kes tulevad tema juurde murtud südame ja kahetseva vaimuga. Talituste ja Püha Vaimu kaudu võib igaüks puhtaks saada.¹⁰

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Hunter julgustab igaüht aeg-ajalt üle lugema tähendamissõna kadunud lambast (vt 1. osa; Lk 15:4–7). Milline sõnum sellest tähendamissõnast ja muudest 1. osa õpetustest välja koorub? Mõtisklege, kuidas võivad need õpetused teid Kirikus teenimisel juhatada?
Milline on meie vastutus Issandale alluvate karjastena? (Vt 2. osa.) Kuidas saame aidata teistel Kirikus taas aktiivseks saada? Millal on teid (või teie tuttavat) õnnistanud keegi, kes ulatas käe ajal, mil teil „[oli] raske või [kui olite] kadunud”?
Mida saame õppida lugudest, mida president Hunter 3. osas jutustab? Kuidas võib lepingutele keskendumine aidata Kiriku liikmetel taas aktiivseks saada?

Samateemalised pühakirjakohad:

Hs 34:1–16; Lk 15:11–32; Jh 10:1–16, 26–28; 13:35; 1Jh 1:7; Mo 18:8–10; Hl 6:3; 3Ne 18:32; Mn 6:4–6; ÕL 38:24

Abiks uurimisel

Põhimõte on tõde, mis juhib otsuseid ja tegevusi. „Lugedes küsige endalt: „Millist evangeeliumi põhimõtet selles kirjakohas õpetatakse? Kuidas ma seda oma elus rakendada saan?”” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 17.)