Ngaahi Talanoa ʻo e Folofolá
Lēhapi mo e Ongo Matakí


“Lēhapi mo e Ongo Matakí,” Ngaahi Talanoa ʻo e Fuakava Motuʻá (2022)

“Lēhapi mo e Ongo Matakí,” Ngaahi Talanoa ʻo e Fuakava Motuʻá

Sōsiua 26

Lēhapi mo e Ongo Matakí

Ko ha fili ʻokú ne fakahaofi ha fāmili

ʻĪmisi
kakai ʻi he koló ʻoku nau vakai atu ki he mamaʻó

Naʻe nofo ha fefine ko Lēhapi ʻi Selikō kimuʻa pea toki ikunaʻi ia ʻe he kau ʻIsilelí. Naʻá ne fanongo kuo fakamavaeuaʻi ʻe he ʻEikí ʻa e Tahi Kulokulá maʻá e kakai ʻIsilelí. Naʻe ʻiloʻi ʻe Lēhapi ʻe tokoniʻi ʻe he ʻEikí ʻa e kakai ʻIsilelí ke tauʻi hono koló. Naʻe faiangahala e kakai ʻi Selikoó.

Sōsiua 2:9–11

ʻĪmisi
ongo mataki ʻoku toitoi mei he kau leʻó

Naʻe taki ʻe he palōfita ko Sōsiuá ʻa e kau tau ʻIsilelí. Naʻá ne fekauʻi atu ha ongo tangata mataki ki Selikō. Ka naʻe ʻiloʻi e ongo matakí, pea fekau mai ʻe he tuʻi ʻo Selikoó ha kau leʻo ke puke pōpula kinaua.

Sōsiua 2:1–3

ʻĪmisi
talanoa ʻa Lēhapi ki he ongo matakí

Naʻe ʻalu e ongo matakí ki he fale ʻo Lēhapí. Naʻe loto ʻa Lēhapi ke tokoniʻi e ongo matakí, ko ia naʻá ne fufuuʻi kinaua ʻi he ʻato hono falé.

Sōsiua 2:4–6

ʻĪmisi
Ko hono fufū ʻe Lēhapi e ongo matakí

Naʻe kumi ʻe he kau tangata ʻa e tuʻí e fale ʻo Lēhapí ka naʻe ʻikai ke nau maʻu e ongo matakí. Hili ʻenau mavahé, naʻe kole ʻe Lēhapi ki he ongo matakí ke maluʻi hono fāmilí ʻi he taimi ʻe omi ai ʻenau kau taú ke tauʻi ʻa Selikoó. Naʻe palōmesi ange ʻe he ongo matakí kia Lēhapi ʻe malu hono fāmilí. Naʻe lī leva ʻe Lēhapi ha maea ki tuʻa he matapā hono falé ke fakaʻaongaʻi ʻe he ongo matakí ke na hola ai.

Sōsiua 2:3, 12–15

ʻĪmisi
Ko e hola ʻa Lēhapi mo hono fāmilí mei Selikoó

Naʻe foki e ongo matakí ki he palōfita ko Sōsiuá ʻo talaange ki he kau tau ʻIsilelí ke ʻoua naʻa nau fakalaveaʻi ha taha ʻi he fale ʻo Lēhapí. Kimui ange aí, ʻi he tau ʻa e kau ʻIsilelí mo Selikoó, ne nau tauhi ʻenau palōmesi kia Lēhapí. Naʻe fakahaofi ʻe he loto-toʻa ʻa Lēhapí hono fāmilí. Naʻe kau hono fāmilí ki he kakai ʻa e ʻEikí.

Sōsiua 2:23; 6:25; Hepelū 11:31