2018
Ko ha Leʻo ʻo e Nongá
August 2018


Tuí, ʻAmanaki Leleí, mo Kuleisi—Konga 1

Ko ha Leʻo ʻo e Nongá

ʻOku nofo e taha naʻá ne faʻú ʻi Niu Sēisī, USA.

Naʻe pehē ʻe he Fineʻeikí, “Ko e hā pē ha meʻa ʻe hoko, ʻe tokangaʻi ʻe he ʻOtuá hotau fāmilí.”

Ko Kuleisi Valamí ko ha kiʻi taʻahine taʻu hiva ia ʻi Hōlani ʻi he 1940 he lolotonga e Tau Lahi Hono II. Kuo toki kamata ʻohofi ʻe he Nasi Siamané ʻa Hōlani.

ʻĪmisi
A Voice of Peace

PĀ! PĀ!

Ko e tolú hengihengi eni, pea naʻe lolotonga pomu ʻa e koló. ʻI ha miniti ʻe taha ne mohe ʻa Kuleisi ʻi hono mohengá, pea ko e miniti hokó, kuo talaange ʻe he Tangataʻeikí ki he taha kotoa ke nau toitoi. Naʻe fakaʻefihi ʻa Kuleisi ʻi he lalo tēpilé mo ʻene tamaí, faʻeé, pea mo hono ongo tuongaʻane siʻisiʻí, ʻa Hiipa mo ʻAlavini. Naʻe lava ke fanongo ki he haʻuhaʻulu ʻa e pomu mo e momo e sioʻata ʻi tuʻá. Naʻe leʻo lahi ʻaupito!

“Ko e hā e meʻa ʻe hoko kiate kitautolú?” Ko e fehuʻi ia ʻa Kuleisi ki he Tangataʻeikí.

Ne amohi pē ʻe he Tangataʻeikí hono ʻulú. Mo pehē ange, “ʻOku ʻikai ke u ʻiloʻi.” “Ka tau fai muʻa ha lotu.”

Ne fepikiʻaki e fāmili Valamí.

Pea lotu e Tangataʻeikí ʻo pehē, “Tamai Hēvani, kātaki ‘o maluʻi homau fāmilí.”

Hili ha kiʻi taimi, kuo lōngonoa hifo. Naʻe ʻikai toe pā ha pomu. Ne nau malu!

Naʻe puke ʻe he Fineʻeikí ʻa e nima ʻo Kuleisí mo malimali ki ai. “Manatuʻi e taimi ne tau sila ai he temipalé?”

Kamokamo pē ʻa Kuleisi. ʻI he taimi ne nau hiki ai mei ʻInitonēsia ki Hōlaní, ne nau lava ke hifo ʻi ʻIutā ʻo sila ʻi he Temipale Sōlekí.

Naʻe pehē ʻe he Fineʻeikí, “Ko e hā pē meʻa ʻe hoko, ʻe tokangaʻi ʻe he ʻOtuá hotau fāmilí.”

ʻI he ʻaho hono hokó, ne fanongo ʻa Kuleisi ki he meʻa fakaongo filí ʻi he taimi naʻá ne ʻi tuʻa ai he falekoloa ʻo e koló. Naʻe sio ki ʻolunga ʻo ne fakatokangaʻi ha ngaahi vakapuna, ʻoku ngangana hifo ha fanga kiʻi meʻa ʻuliʻuli mei ai. Naʻe tuʻu ai ʻo moʻu sioa kae fakamanga pē hono ngutú.

Naʻe kamata kaila atu ha tangata ki ai. “Lele! Ko e ngaahi pomu ʻena!”

Ne lele vave ʻa Kuleisi ki ʻapi, kuo tā vave hono mafú ʻi he faifai peá ne hū ki loto he matapā ʻi muʻá.

ʻOsi ha ngaahi ʻaho siʻi mei ai, kuo kapa ʻe he kau Nasí—ʻa ia ko e kau taki fakapuleʻanga ia ʻo Siamané—ʻa Hōlani. Naʻa nau ʻave pōpula he taimi ʻe niʻihi ʻa e kakai naʻe ʻōfisa fakakautau. Koeʻuhí naʻe ʻosi ʻofisa fakakautau e Tangataʻeikí ko ha ʻōfisa ʻi he vaʻa fakakautau ʻa Hōlaní, naʻe siofi fakalelei ia ʻe he kau ʻōfisa Nasí.

Naʻe fakakaukau ʻe Kuleisi, “Ka he ʻikai hoko ia ki heʻeku Tangataʻeikí.” “Ko e kāingalotu kimautolu ʻo e Siasí, pea ʻoku kau ʻa e Tangataʻeikí ʻi he kau palesitenisī fakamisioná. ʻE maluʻi ia ʻe he ʻOtuá.”

Hili e laku pomú, naʻe pau ke mavahe leva e fāmili Valamí mei honau koló. ʻI he ʻaho ʻe taha ʻi hono ʻapiako foʻoú, naʻe fanongo ʻa Kuleisi ki he fefanafanahi ʻa e fānau ako kehé.

“Naʻe ʻi ai ha kakai ʻe niʻihi naʻe puke pōpula he ʻahó ni!”

“Te nau toe foki mai nai?”

Naʻe ilifia ʻa Kuleisi. ʻOku sai pē nai ʻa e Tangataʻeikí? Naʻá ne lele leva ki ʻapi he vave tahá. ʻI heʻene hū atu he matapaá, naʻá ne fakatokangaʻi e Fineʻeikí ʻi he holó.

“ʻOku moʻoni?” Ko e fehuʻi ia ʻa Kuleisí. “Kuo ʻave e Tangataʻeikí?”

Naʻe ʻikai ke lea e Fineʻeikí, ka naʻe ʻiloʻi ʻe Kuleisi ʻi he mata mamahi ʻa e Fineʻeikí kuo puke ʻo ʻave ʻa e Tangataʻeikí. Naʻá ne hoko ko ha tangata pōpula ʻo e taú. Falala atu ʻa Kuleisi ki he holisí. Naʻá ne fuʻu ilifia ke tangi.

Naʻe fakakaukau leva, “Ko e hā leva e meʻa te tau fai he taimi ní?”

ʻI he momeniti ko iá, naʻe ongona ʻe Kuleisi ha leʻo pehē mai, “Te ke toe sio ki hoʻo tamaí.” Naʻe nonga ʻa e leʻo mo mahino. Naʻe ʻiloʻi ʻe Kuleisi ko e leʻo ia ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻá ne ʻai ke ne kiʻi ongoʻi lelei ange.

Naʻe ʻikai ke ne ʻilo pau e meʻa ʻe hokó, ka naʻá ne ʻiloʻi ʻe tokangaʻi ʻe he Tamai Hēvaní ia mo hono fāmilí.

Ke toki hoko atu …