Ngaahi Talanoa ʻo e Folofolá
Ko e Laka Atú


“Ko e Laka Atú,” Ngaahi Talanoa ʻo e Fuakava Motuʻá (2022)

“Ko e Laka Atú,” Ngaahi Talanoa ʻo e Fuakava Motuʻá

ʻEkesōtosi 11–12; 14–15

Ko e Laka Atú

Maluʻi ʻe he ʻEikí

ʻĪmisi
Mōsese ʻoku lotu

Naʻe ʻikai tukuange ʻe Felo e kakai ʻIsilelí ke nau tauʻatāina, ko ia naʻe fakahā ʻe he ʻEikí kia Mōsese te Ne ʻomi ha mahaki fakaʻauha fakaʻosi ʻe taha. ʻE mate ʻa e ʻuluaki tama ʻo e fāmili kotoa pē ʻi he fonua ʻo ʻIsipité, ʻo aʻu pē ki he ʻuluaki ʻuhiki ʻo ʻenau fanga monumanú.

ʻEkesōtosi 11:1, 4–10

ʻĪmisi
lea ʻa Mōsese ki he kakaí

Naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí kapau ʻe muimui e kakai ʻIsilelí ki Heʻene ngaahi fakahinohinó, ʻe fakalaka e mahaki fakaʻauhá ʻiate kinautolu pea ʻikai uesia kinautolu.

ʻEkesōtosi 12:3, 13, 23

ʻĪmisi
tangata ʻokú ne vali e matapaá, mamata ʻa e fānaú

Naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he fāmili ʻIsileli takitaha ke feilaulauʻi ha lami tangata haohaoa pea vali e toto ʻo e lamí ʻi he matapā honau ngaahi falé.

ʻEkesōtosi 12:4–7

ʻĪmisi
fāmili ʻoku maʻu meʻatokoni efiafi

Naʻe folofola e ʻEikí ki he kakai ʻIsilelí ke nau ngaohi mo kai fakavavevave ʻa e lamí. Lolotonga ʻenau kaí, ʻoku totonu ke nau teuteu mo mateuteu ke mavahe mei honau ngaahi ʻapí. Naʻe folofola e ʻEikí kapau ʻe fai ʻe he kau ʻIsilelí ʻa e ngaahi meʻá ni, ʻe malu ʻenau ʻuluaki fānaú mei he mahaki fakaʻauhá.

ʻEkesōtosi 12:8–11

ʻĪmisi
Ko e pekia e foha ʻo Feló

Hangē ko e fakatokanga ʻa e ʻEikí, naʻe hoko mai ʻa e mahaki fakaʻauhá. Naʻe mate fuofua tama kotoa pē ʻi ʻIsipite, ʻo kau ai ʻa e foha lahi taha ʻo Feló. Ka naʻe fakalaka atu ʻa e mahaki fakaʻauhá ʻi he ʻapi kotoa pē naʻe ʻi ai ha toto ʻo e lamí ʻi he matapaá. Naʻe fakahaofi e ʻuluaki tama ʻa e kakai ʻIsilelí koeʻuhí ko ʻenau talangofua ki he ʻEikí.

ʻEkesōtosi 12:12–13, 29–30

ʻĪmisi
ko e talaange lotomamahi ʻe Felo kia Mōsese mo ʻĒlone ke na mavahé

ʻI he mamata ʻa Felo kuo pekia hono fohá koeʻuhí ko e mahaki fakaʻauhá ni, naʻá ne talaange kia Mōsese mo ʻĒlone ke ʻave kotoa e kau ʻIsilelí pea nau mavahe mei ʻIsipite.

ʻEkesōtosi 12:31–33

ʻĪmisi
ko hono fekauʻi atu ʻe Felo ʻa e kau taú

Naʻe mavahe e kau ʻIsilelí, ka naʻe houhau ʻa Felo. Naʻá ne tānaki ʻene kau taú mo e salioté ʻo tulimui ʻi he kau ʻIsilelí.

ʻEkesōtosi 12:37–41; 14:5–8

ʻĪmisi
tuli ʻe he kau taú e kau ʻIsilelí

Naʻe nofo ʻapitanga e kakai ʻIsilelí ʻi he veʻe Tahi Kulokulá. Ne ʻikai fuoloa kuo fakaaʻuaʻu atu ʻa Felo mo ʻene kau taú kiate kinautolu. ʻI he mamata ʻa e kakai ʻIsilelí ki he haʻu ʻa e kau ʻIsipité, naʻa nau manavahē. Ka naʻe talaange ʻe Mōsese ki he kakai ʻIsilelí ʻe maluʻi kinautolu ʻe he ʻEikí.

ʻEkesōtosi 14:9–14

ʻĪmisi
Ko e hiki hake ʻe Mōsese hono tokotokó, ko e mavaeua ʻa e Tahi Kulokulá

ʻI he fakaʻau ke ofi ange ʻa e kau ʻIsipité, naʻe folofola e ʻEikí kia Mōsese ke hiki hake hono tokotokó. Naʻe fai ia ʻe Mōsese, pea naʻe fakamavaeuaʻi ʻe he ʻEikí e tahí. Naʻe ʻalu atu e kau ʻIsilelí ʻi he tahí ʻi ha kelekele mōmoa. Ne nau hola meia Felo mo ʻene kau taú.

ʻEkesōtosi 14:15–16, 21–22

ʻĪmisi
Ko e mahua hifo ʻa e Tahi Kulokulá ʻi he kau tau ʻIsipité

Naʻe tulimui atu e kau tau ʻIsipité ʻi he kau ʻIsilelí. ʻI he taimi naʻe malu kotoa ai e kau ʻIsilelí ʻi he tafaʻaki ʻe taha ʻo e tahí, naʻe fakafoki ʻe he ʻEikí e vaí. Naʻe melemo e kau tau ʻIsipité ʻi he tahí.

ʻEkesōtosi 14:23–30

ʻĪmisi
fakafiefia ʻa e kau ʻIsilelí

Naʻe faifai pea tauʻatāina e kakai ʻIsilelí. Naʻa nau hiva ha ngaahi hiva, tauʻolunga, mo fakamālō ki he ʻEikí. Ne nau manatuʻi maʻu pē ʻa e Laka Atú ʻi he taimi naʻe fakahaofi ai ʻe he ʻEikí ʻenau moʻuí mo tataki kinautolu mei ʻIsipité.

ʻEkesōtosi 14:31; 15:1–22