See on kolmas neljast õppetunnist, mis uurib Õpetuse ja Lepingute 88. osa. Selles õppetunnis käsitlemisele tulev ilmutuse osa anti ülempreestrite konverentsil 27. ja 28. detsembril 1832. Issand käsib Kiriku vanematel üksteist õpetada ja valmistuda misjonäridena teenimiseks. Veel õpetas Issand oma teise tulemise tunnustähtede kohta, ülestõusmise järjekorda ning mõningaid sündmusi, mis leiavad aset enne ja pärast Saatanaga peetavat viimast lahingut.
Issand käsib Kiriku vanematel valmistuda teenimistööks ja ilmutab Tema teise tulemisega kaasnevatest sündmustest.
Paluge ühel õpilasel tulla klassi ette ja õpetada teisele õpilasele, kuidas täita lihtsat ülesannet, näiteks teha lipsusõlme (või midagi muud, mida see õpilane teha ei oska). Paluge õpilastel tõsta käsi, kui nad on aidanud hiljuti õpetada kellelegi teisele õppetundi või mõnd oskust. Paluge paaril õpilasel rääkida, mida nad õpetasid. Seejärel arutage järgmiseid küsimusi:
Mida te õppisite, kui valmistusite õpetama ja kedagi õpetasite?
Miks on teie arvates nii, et sageli õpime õpetamiseks valmistudes rohkem kui siis, kui teised meid õpetavad?
Tuletage õpilastele meelde, et Issand andis Õpetuse ja Lepingute 88. osas oleva ilmutuse rühmale preesterluse hoidjatele, kes olid palvetanud, et saada teada Issanda tahet Siioni rajamise kohta. Selles ilmutuses viitas Issand sellele preesterluse hoidjate rühmale kui „esimes[tele] töötegijat[ele] selles viimases kuningriigis” (vt ÕL 88:70, 74) ja käskis neil asutada kool ja seal osaleda, et valmistada end ette evangeeliumi kuulutamiseks maa rahvastele (ÕL 88:74, 84, 127).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:73–76. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida Issand käskis neil preesterluse hoidjatel teha, et teiste õpetamiseks valmistuda.
Mida kästi neil esimestel töötegijatel teha, et valmistuda misjonäridena teisi õpetama? (Paluge ühel õpilasel teiste öeldud vastused tahvlile kirja panna.)
Mida me saame teha selleks, et organiseeruda, valmistada end ette ja pühitseda end, et veelgi tõhusamalt evangeeliumi jagada?
Kuidas võiks patust puhtaks saamine mõjutada meie võimet evangeeliumi jagada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette ÕL 88:77–80. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida Issand käskis neil preesterluse hoidjatel kokku kogunedes teha. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Mida lubas Issand neile, kes usinalt õpetavad? (Et Tema arm on nendega, et nad võiksid saada täiuslikumalt õpetust kõiges, mida nad peavad Jumala kuningriigi kohta mõistma.)
Mida tähendab, et „arm on teiega” (ÕL 88:78)? (Issand aitab meid, kui me otsime usinalt võimalust evangeeliumi õpetada ja õppida.)
Kuidas te sõnastaksite 77. ja 78. salmis õpitu põhjal õpetamist puudutava põhimõtte? (Õpilased võivad ära tunda mitmeid põhimõtteid, muuhulgas ka järgmise: kui me üksteist usinasti õpetame, aitab Issand meil Tema tõdesid täiuslikumalt mõista. Üksteist õpetades saame valmistuda teistega evangeeliumi jagama. Soovi korral võiksite need põhimõtted õpilaste sõnastust kasutades tahvlile kirjutada.)
Mil moel on evangeeliumi õpetamine teistele aidanud teil seda paremini mõista?
Millised teemad on veel 79. salmi kohaselt meile mõistmiseks tähtsad? Kuidas võib selline laialdane teadmine aidata meil teistele evangeeliumi õpetada?
Selleks, et aidata õpilastel tunda, kui tähtis on rakendada põhimõtteid, mida nad on ära tundnud, määrake neljaliikmelised rühmad, et valmistada ette ja õpetada teistele oma rühma liikmetele järgnevaid lühiõppetunde. Paluge kahel õpilasel rühmas valmistuda koos õpetama Õpetus ja Lepingud 88:81–86 ning teisel kahel õpilasel õpetama Õpetus ja Lepingud 88:87–98. Paljundage igale rühmale juhised. Paluge neil lugeda läbi juhised ja pühakirjasalmid ning seejärel otsustada, kuidas nad igat lühiõppetundi õpetavad. (Innustage õpetamises osalema iga paari mõlemat õpilast.) Selgitage, et igal paaril on umbes viis minutit aega valmistuda ja seitse minutit õpetada. Kui õpilastel on ettevalmistamiseks olnud piisavalt aega, paluge paaridel, kellele määrati Õpetus ja Lepingud 88:81–86, õpetada teisi oma rühma õpilasi. Seejärel paluge neil rollid vahetada ja õpetada paaridel, kellele määrati Õpetus ja Lepingud 88:87–98. (NB! Soovi korral võite õpilaste asemel ka ise neid lühiõppetunde õpetada.)
Millal olete olnud tänulik selle eest, et keegi teid millegi eest hoiatas? (Soovi korral võiksite rääkida ka oma kogemusest.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:81–83. Paluge teistel leida, mida Issand hoiatuste kohta õpetas. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Seejärel küsige klassilt:
Mida tähendab, et meid on hoiatatud? (Meile on õpetatud Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi tõdesid.)
Millist tõde me saame nendest salmidest õppida? (Õpilased võivad kasutada teistsugust sõnastust, kuid nad peaksid ära tundma järgnevaga sarnase põhimõtte: kuna meid on evangeeliumi sõnumi kaudu hoiatatud, ootab Issand meilt, et me hoiataksime oma ligimesi. Soovi korral võiksite paluda, et õpilased selle põhimõtte 81. salmis ära märgiksid.)
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 88:84–85, selgitades, et Issand käskis preesterluse hoidjatel, kes olid kohal, kui Joseph Smith selle ilmutuse sai, töötada usinasti, et valmistada end ja pühasid ette, et pääseda pahelisi ees ootavast tulevasest kohtumõistmisest.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:86. Paluge oma rühmal leida, kuidas me peaksime elama, kui end evangeeliumi jagamiseks ette valmistame. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid.
Mida tähendab „ärge mässige end pattu”? Kuidas te saate seda juhist oma elus rakendada, kui valmistute templitalituste saamiseks, põhimisjonil teenimiseks või abiellumiseks ja pere rajamiseks?
Selleks, et aidata õpilastel mõelda, kuidas pattu mässimine võib mõjutada nende võimet tunnistada tõest, lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad:
Kujutis
Jeffrey R. Holland
„Ükski misjonär ei saa kutsuda teisi parandama meelt seksuaalsetest vääratustest, labasest kõnepruugist ega pornograafia vaatamisest, kui ta ise pole nendest samadest asjadest meelt parandanud! Te ei saa seda teha. Vaim pole teiega ja kui te püüate neid sõnu lausuda, jäävad need teile kurku kinni. Te ei saa rännata mööda „keelatud radu”, nii nagu Lehhi nende kohta ütles [1Ne 8:28], ja loota juhatada teisi „kitsale ja ahtale teerajale” [2Ne 31:18] – see pole võimalik.” (Meid on värvatud. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Soovi korral tunnistage sellest, kui tähtis on jääda puhtaks, selleks et tõhusalt evangeeliumi jagada. Innustage neid, keda õpetate, et nad püüaksid olla enda pattu mässimisest puhtad.
Küsige neilt, keda te õpetate, kas nad on kunagi kuulnud kedagi vägevalt tunnistust jagamas. Paluge neil kirjeldada seda tunnistust ja öelda, kuidas nad end seda kuulates tundsid.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:87–91. Paluge õpilastel leida näiteid vägevatest tunnistustest. Kui salmid on ette loetud, küsige:
Millised tunnistused järgnevad misjonäride tunnistustele enne Issanda teist tulemist?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:92, et leida, mida ütlevad taevainglid teisele tulemisele eelneval ajal. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Rääkige neile, et sõna peigmees viitab Jeesusele Kristusele.
Miks on äärmiselt tähtis, et me oleksime Issanda teiseks tulemiseks valmistunud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:95–98. Paluge õpilastel leida kaks erinevat inimeste rühma, kes tõmmatakse üles, et kohtuda Päästjaga, kui Ta tuleb. Seejärel küsige:
Kes tõmmatakse üles, et kohtuda Jeesuse Kristusega, kui Ta tuleb? (Tema pühad, kes on elus, ja Tema pühad, kes on juba surnud. Võiksite soovitada, et õpilased märgiksid ära sõnad või fraasid, mis õpetavad nendes salmides tõde: õigemeelsed tõusevad üles, et kohtuda Kristusega, kui Ta tuleb.)
Paluge neil lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:98, et leida, millised sõnad ja fraasid kirjeldavad pühasid, kes saavad osaleda Issanda tulemises. Seejärel küsige:
Milliseid sõnu ja fraase te leidsite? (Soovi korral selgitage, et fraas „esikviljad” viitab õigemeelsetele pühadele, kes tulevad esile esimeses ülestõusmises.)
Rääkige, mis tunne on teie arvates olla osa teisest tulemisest, nagu on nendes salmides kirjeldatud.
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 88:97–107, selgitades, et Issand ilmutas, et surnud tõusevad üles vastavalt oma õigemeelsusele. Need, kes tõusevad üles esimesena, on need, kes pärivad selestilise kuningriigi (vt ÕL 88:97–98). Need, kes tõusevad üles teisena, on need, kes pärivad terrestrilise kuningriigi (vt ÕL 88:99). Need, kes pärivad telestilise kuningriigi, tõusevad üles pärast tuhandeaastast rahuriiki (vt ÕL 88:100–101). Ja lõpuks need, kes „jäävadki roojaseks” – kes on elanud siin maa peal ja on saanud hukatuse poegadeks – tõusevad üles ja heidetakse kõige äärmisemasse pimedusse (vt ÕL 88:102). Tuhandeaastase rahuriigi ehk Millenniumi lõpus toimub Saatana ja tema järgijate lahing Jumala rahva vastu, keda juhib Miikael (ehk Aadam). Saatan ja tema järgijad saavad lüüa ja nad heidetakse äärmisemasse pimedusse.
Juhtige tähelepanu tahvlil olevale põhimõttele: „kui me üksteist usinasti õpetame, aitab Issand meil oma tõde täielikumalt mõista.” Seejärel küsige:
2012. aasta oktoobris peagi pärast seda, kui president Thomas S. Monson kuulutas välja, et alandatakse noorte meeste ja noorte naiste misjonile minemise iga, selgitas vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, et see teadaanne on näide sellest, kuidas Jumal kiirendab oma tööd:
Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland
„Jumal kiirendab oma tööd. Ja Ta vajab üha rohkem ja rohkem vabatahtlikke väärilisi misjonäre, et levitada Jeesuse Kristuse evangeeliumi valgust, tõde, lootust ja päästmist selles sageli pimedas ja hirmuäratavas maailmas. ‥
President Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast on selgitanud meie kui Kiriku liikmete kohustust jagada teistega evangeeliumi:
Kujutis
President Henry B. Eyring
„Ülesanne hoiatada oma ligimest on meil kõigil, kes me oleme teinud ristimislepingu. Me peame rääkima mitteliikmetest sõprade ja sugulastega evangeeliumist. Meie eesmärk on kutsuda neid saama õpetust põhimisjonäridelt, kes on kutsutud ja ametisse asetatud, et õpetada. ‥
Me peame ‥ tunnistades kutsum[a]. Armastus ja eeskuju avavad ukse. Kuid me peame ka veel avama oma suu ning tunnistama. ‥
Mõni meie seast võib ehk arvata, et on raske uskuda, et meie armastus on piisav, et meie elu on piisavalt hea või et meie võime tunnistada on küllaldane selleks, et kutsuda meie ligimesi nii, et nad nõustuksid. Kuid Issand teadis, et me võime niimoodi tunda. Kuulake Tema julgustavaid sõnu, mida Ta käskis panna kirja Õpetuse ja Lepingute esimesse osasse, kui Ta andis meile vastutuse: “Ja hoiatushääl kõlab kõikidele inimestele minu jüngrite suu läbi, kelle ma olen valinud nendel viimsetel päevadel” (ÕL 1:4).
Ja seejärel kuulake, kuidas Ta kirjeldab meie kui oma jüngrite olulisi omadusi: „Maailma nõrgad asjad tulevad esile ja murravad maha vägevad ja tugevad” (ÕL 1:19).
Ning seejärel: „Et minu evangeeliumi täius saaks kuulutatud nõrkade ja lihtsate poolt maailma äärteni” (ÕL 1:23).
Ning veel: „Ja kuivõrd nad on alandlikud, võiksid nad saada tugevdatud ja õnnistatud kõrgest” (ÕL 1:28)
See kinnitus anti nii Kiriku esimestele kui ka praegustele misjonäridele. Kuid see on samahästi antud ka kõigile meile. Meil peab olema usku, et suudame piisavalt armastada ning et evangeelium on meie elu piisavalt mõjutanud, nii et meie kutset teha valik võidaks kuulda, justkui tuleks see Issandalt, kelle kutse see tegelikult ongi.” (A Voice of Warning. – Ensign, nov 1998, lk 33–35)
1836. aasta jaanuarist kuni maini peeti Kirtlandis mitu koosolekut. Mõned neist olid pühalikud koosolekud. Pühalikud koosolekud on erilised koosolekud, mis erinevad teistest Kiriku koosolekutest. 1836. aasta 27. märtsil alanud nädalal peeti pühalikke koosolekuid osana Kirtlandi templi pühitsemisest ja teine pühalik koosolek peeti kolm päeva hiljem, 30. märtsil 1836. Veel üks pühalik koosolek peeti aasta hiljem, 6. aprillil 1837.
Vanem David B. Haight Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
Kujutis
Vanem David B. Haight
„Pühalik koosolek, nagu nimigi juba viitab, tähendab püha, arukat ja aupaklikku üritust, kuhu pühad kogunevad Esimese Presidentkonna juhatusel. Pühalikke koosolekuid peetakse kolmel eesmärgil: templite pühitsemiseks, preesterluse juhtidele eriliste juhiste andmiseks ja Kiriku uue presidendi toetamiseks.” (Solemn Assemblies. –Ensign, nov 1994, lk 14)
Tucsoni usuinstituudi endine direktor Robert J. Norman on selgitanud:
„Pühalikke koosolekuid peetakse, et tõsta pühade vaimsust ja rõhutada veelgi rohkem koosoleku eesmärgi tähtsust. Prohvet Joseph Smith on öelnud: „Meil peavad olema kõik asjad ette valmistatud ja me peame kutsuma pühaliku koosoleku kokku niipea, kui Issand meil seda teha käsib, et me oleksime võimelised viima täide Tema suurt tööd ja see peab olema tehtud Jumala viisil. Jumala koda peab olema valmis ja pühalik koosolek sinna kokku kutsutud, vastavalt Jumala koja korrale.” (Teachings of the Prophet Joseph Smith, valinud Joseph Fielding Smith, Salt Lake City: Deseret Book Co, 1938, lk 91.)
„Heber C. Kimball on pannud kirja prohveti juhised vanematele enne seda pühalikku koosolekut: „Meile oli antud käsk end pühalikuks koosolekuks ette valmistada. Peatselt jõuab kätte aeg selleks koosolekuks, millele eelnevalt manitses prohvet Joseph vendi pühitsema oma meeled, hüljates kõik pahelise – mõtte, sõna ja teo – ning laskma oma südamel saada pühitsetud, kuna nad ei saa oodata õnnistust Jumalalt, ilma et oleksid selleks korrakohaselt valmistunud, sest Püha Vaim ei ela ebapuhastes templites” (Orson F. Whitney. Life of Heber C. Kimball, 3. vlj, Salt Lake City: Bookcraft, 1967, lk 91).
See kauaoodatud pühalik koosolek leidis aset Kirtlandi templis 1836. aasta 30. märtsil, kolm päeva pärast templi pühitsemist. Koosolekule kogunes kolmsada venda, nad said mõne evangeeliumi talituse ning prohvet Joseph Smith seadis korda Kiriku erinevad kvoorumid. (Vt: History of the Church, 2. kd, lk 430–433; ÕL 88:139–141; 109:35.) Aasta hiljem, 1937. aasta 6. aprillil kutsuti kokku veel üks pühalik koosolek, et tähistada Kiriku aastapäeva ja organiseerida edasi preesterluse kvoorume.” (Robert J. Norman. I Have a Question. – Ensign, dets 1988, lk 53)