1831. aasta suvel asus osa Ohio osariiki kogunenud pühadest teele, et seada end sisse Missouri osariigis Jacksoni maakonna aladel. Prohvet Joseph Smithile 1831. aasta 20. juulil antud ilmutuses määras Issand Independence’i linna Missouri osariigis Siioni „keskmeks” (ÕL 57:3). Pühad pidid hakkama selles piirkonnas maad ostma ja nad pidid pidama kinni Issanda käskudest, et valmistuda Siioni ehitamiseks. Kuid aja jooksul tekkisid pühade ja paljude Jacksoni maakonna elanike vahel tülid, mis viisid rahvajõukude vägivallani pühade vastu. 1833. aasta novembris ja detsembris olid pühad sunnitud Jacksoni maakonnast lahkuma.
Õpetamissoovitused
Issand määrab Independence’i Missouri osariigis Siioni keskmeks
Kirjutage enne tundi paberile Kirtland, Ohio osariik ja pange silt ühte klassi otsa. Teise klassi otsa pange silt, kus on kirjas Independence, Missouri osariik. Või joonistage soovi korral tahvlile lihtne Ameerika Ühendriikide keskosa kaart, kus on selgelt märgitud Kirtland Ohio osariigis ja Independence Missouri osariigis (vt Kiriku ajaloo kronoloogia, kaardid ja fotod, kaart nr 6, „Kiriku liikumine läände”). Viidake õppetundi õpetades kaardile.
Alustuseks paluge õpilastel ette kujutada, et nad on telkimas ja saavad teada, et torm on tõusmas.
Kuidas saaksite tormi eest pelgupaika leida? Kuidas võib telgist sellises olukorras abi olla?
Selgitage, et prohvet Jesaja kirjeldas Siionit väga suure telgina. Ta on öelnud: „Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu!” (Js 54:2) Selle prohvetliku kuulutuse täitumiseks jätkab Issand Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatamist Siioni vaiade rajamisel kogu maailmas.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 64:41–43. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida õnnistused, mida Issand lubas Siionisse kogunevatele õigemeelsetele.
Selgitage, et 1831. aasta juulis kuulutas Issand, et lubatud Siioni maa oli Missouri maa, ja et Independence’i linn Missouri osariigis oli Siioni linna „keskmeks” (ÕL 57:1–3).
Paluge ühel õpilasel seista või istuda sildi juurde Independence, Missouri osariik. Paluge ühel õpilasel joonistada tahvlile telk. (Kui klassiruum on piisavalt suur, võiksite telgi klassi tuua ja lasta see ühel-kahel õpilasel üles panna, et see sümboliseeriks seda, et pühad hakkasid ehitama pelgulinna.)
Kas olete kunagi telgi valesti üles pannud või proovinud telki üles panna ilma kõigi osadeta? Mis juhtus?
Paluge õpilastel lugeda läbi salm Õpetus ja Lepingud 105:5, et leida, kuidas Siioni „telki” üles ehitada, et Issand selle vastu võtaks. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Kirjutage tahvlile põhimõte: Siion tuleb üles ehitada selestilise kuningriigi seaduse põhimõtetel. Selgitage, et pärast seda, kui Issand oli 1831. aastal Siioni asukoha ilmsiks teinud, andis Ta järgnenud kahe aasta jooksul mitu ilmutust, selgitades põhimõtteid, mille alusel pühad Siioni ehitama peaksid.
Jagage lapsed nelja rühma ja määrake igale rühmale üks tahvlil olev viide. Paluge rühmadel neile määratud pühakirjakohad läbi lugeda, et leida õigemeelsuse põhimõtted ja käsud, mida pühad peavad järgima, et Siionit edukalt üles ehitada.
Kui õpilased on määratud salme uurinud, paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Paluge ühel õpilasel nende vastused tahvlile kirjutada. (Õpilaste vastused peaksid sisaldama järgmist: elada pühitsemise seaduse järgi ja taotleda seda, mis on teiste huvides (ÕL 82:17–19); ehitada tempel ja saada seal juhiseid (ÕL 97:10–14); olla südamelt puhtad (ÕL 97:16, 21); pidada kinni käskudest (ÕL 97:25–26); ja saada pühitsetud ja „min[na] välja Babülonist”, mis tähendab pöörata selg kõigele maisele (ÕL 133:4–5).)
Kuidas nende õigemeelsuse põhimõtete järgi elamine võis aidata pühadel ehitada Siionit ja olla kaitstud vaimsete tormide eest? Kuidas võib nende põhimõtete järgi elamine aidata meid tänapäeval kaitsta?
Võiksite paluda mitmel õpilasel võtta oma pühakirjad ning seista või istuda märgi juurde Kirtland, Ohio osariik. Paluge neist ühel-kahel minna märgi juurde Independence, Missouri osariik ning seista või istuda sinna. Selgitage, et pärast seda, kui Issand ilmutas 1831. aasta juulis Siioni asukoha, läksid paljud pühad ligi 1500 kilomeetri kaugusel asuvasse Independence’isse Missouri osariigis, et paikseks jääda ja Siionit ehitada. Teised jäid Kirtlandi ja teistesse idapiirkondadesse. 17. veebruaril 1834 luuakse Kirtlandis vai.
Osutage telgi pildile (või klassi toodud telgile). Selgitage, et kui pühad tegid koos tööd Siioni ehitamiseks, said Siioni kaitsvad õnnistused osaks neile kõigile, isegi neile, kes ei elanud Missouri osariigis Independence’is. Pühad töötasid koos, et anda raha ja vahendeid Siioni linnale aluse panemiseks. Paluge õpilastel kujutada ette Kirtlandi pühasid katva Siioni telgi laienemist.
Pühade ja teiste Missouri osariigi elanike vahel tõuseb tüli
Selleks, et aidata õpilastel mõista Ohio ja Missouri osariikides aastatel 1831–1833 toimunud sündmusi, paluge ühel õpilasel Kirtlandi märgi juures lugeda ette järgnev selgitus, kuidas Kirtlandi Siioni vaia pühad aitasid kaasa Siioni keskme ehitamisele Missouri osariigis. Paluge õpilastel kuulata, mida tegid Kirtlandi pühad, et aidata rajada Siionit.
Kirtland, Ohio osariik: 1831. aasta novembris peetud konverentside ajal kogusid prohvet Joseph Smith ja teised Kiriku juhid kokku kõik tolle ajani saadud ilmutused ja plaanisid need raamatuna trükki anda. Oliver Cowdery ja John Whitmer said endale kohustuse viia ilmutused Missouri osariiki, et William W. Phelps saaks trükkida neist Käskude Raamatu. Aastatel 1831–1832 sai Joseph jätkuvalt ilmutusi ning jätkas Piibli tõlkimist. 1832. aasta kevadel võttis Joseph ette teekonna Missouri osariiki, et pühi Siionis külastada ja neid hoiatada, et Saatan püüab „pöörata nende südamed ära tõest” (ÕL 78:10), ning koordineerida piiskopi varaaitade tegevust Kirtlandis ja Independence’is. Mõned Kiriku liikmed Ohios olid annetanud raha, et Missouris maad ja vahendeid osta. Paljude pühade Siionisse kolimine jätkus ja 1832. aasta lõpuks elas umbes üks kolmandik Kiriku liikmetest Missouri osariigis Jacksoni maakonnas.
Kuidas aitasid Joseph Smith ja teised Kirtlandi pühad Missouri osariigi pühadel Siionit asutama hakata?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette info pühade püüdluste kohta Siioni linna ehitamisel. Paluge klassil jälgida, mida tegid pühad Siionit ehitama hakates õigesti ja mida valesti.
Independence, Missouri osariik: kirjeldades pühade elama asumist Siionisse, teatas Parley P. Pratt, et „nende vaevanägemist kroonis rahu ja küllus ning kõnnumaast sai viljakas põld” (Autobiography of Parley Parker Pratt, toim. Parley P. Pratt noorem, 1938, lk 93). Kiriku juhid tegid Missouri osariigis tööd, et rahuldada saabuvate pühade vajadusi. Osteti maad, asutati kauplus ja seati tööle trükipress. 1833. aasta juuliks oli sealne elanikkond kasvanud peaaegu tuhande kahesaja inimeseni. Kuid Kiriku juhtidel ja pühadel jagus ka probleeme. Mõnel liikmel takistas isekus ja ahnus pühitsemise seaduse järgi elada.
Lisaks kuuletumisega seotud probleemidele tekkis pühadel konflikt piirkonna kohalike elanikega. Missourilastele hakkas „mormoonide” arvu järsk suurenemine ning nende mõju kohalikule majandusele ja poliitikale üha enam muret tegema. Kohalikud usujuhid olid pühade usuliste tõekspidamiste suhtes eriarvamusel. Üks usujuht levitas Kiriku liikmete kohta valesid ja kihutas elanikke nende vastu vägivalda kasutama. 1833. aasta juulis avaldas W. W. Phelps artikli pealkirjaga „Free People of Color” (Vabastage värvilised), kus hoiatati orjade seas misjonitöö tegemise eest. Suuremalt jaolt orjapidamist toetavad Missouri osariigi elanikud järeldasid ekslikult, et pühad kutsusid vabaks lastud orjasid Missouri osariiki. See andis veelgi hoogu osariigis tekkinud pingelistele suhetele. 20. juulil 1833 läks üks märatsev rahvajõuk Independence’isse, viskas trükipressi tänavale, lõhkus trükikoja, hävitas enamiku Käskude Raamatu köitmata trükipoognaist, valas piiskop Edward Partridge’i ja usulepöördunu Charles Alleni tõrva ja sulgedega üle ning terroriseeris linna. Vaenulik tegevus jätkus ning pühad olid sunnitud sama aasta novembris ja detsembris Jacksoni maakonnast lahkuma.
Mida te arvate, kuidas te oleksite end tundnud ühena õigemeelsetest pühadest, kes lootsid Issanda kaitsele, kuid keda sunniti Jacksoni maakonnast lahkuma?
Mida te vastaksite, kui keegi teilt küsiks, miks ei olnud algusaegade pühad võimelised Siioni linna ehitama? (Selleks, et aidata õpilastel sellele küsimusele vastata, võiksite paluda neil lugeda salme Õpetus ja Lepingud 101:6–7; 103:2–4; 105:3–4, 9.)
Kui Te ei ole palunud õpilastel oma kohtadele tagasi istuda, siis tehke seda nüüd.
Milline on Siioni tulevik?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 97:21. Paluge õpilastel teksti jälgida, et tähele panna, kuidas Issand Siionit kirjeldas. Võiksite soovitada, et õpilased märgiksid ära sõnad, mis õpetavad tõde: Siion on puhtad südamelt. Viidake tahvlil olevatele põhimõtetele ja küsige:
Kuidas aitavad need õigemeelsed põhimõtted inimestel südamelt puhtaks saada?
Milline roll on meil Siioni ehitamisel tänapäeval? (Me saame elada õigemeelselt ja innustada teisi elama õigemeelselt. Kui me jagame evangeeliumi ja elame seda järgides, suurenevad Siioni piirid, tugevnevad tema vaiad ning Jumal õnnistab pühasid neid kaitstes.)
Paluge õpilastel mõtiskleda tahvlile kirjutatud õigemeelsuse põhimõtete üle. Innustage neid, et nad paneksid vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja eesmärgi elada neist ühe põhimõtte järgi veelgi ustavamalt.
Kommentaarid ja taustinfo
Siion tuleb üles ehitada õigemeelsuse põhimõtetel
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on rääkinud vajadusest ehitada Siion üles selestilise kuningriigi seaduse põhimõtetel:
Kujutis
Vanem D. Todd Christofferson
„Palju sellest tööst, mida on vaja teha Siioni rajamisel, on meie isiklik pingutus saada „puhta[ks] südamelt” (ÕL 97:21). „Siionit ei saa üles ehitada muidu, kui selestilise kuningriigi seaduse põhimõtetel,” ütles Issand, „vastasel juhul mina [Issand] ei saa võtta teda vastu enese juurde” (ÕL 105:5). Selestilise kuningriigi seadus on loomulikult evangeeliumiseadus ja lepingud, mis hõlmab seda, et me peame alati meeles oma Päästjat ning oma kuulekuse, ohverduse, pühitsemise ja truuduse vannet.
Päästja oli kriitiline osa algusaegade pühade suhtes nende „himurate ‥ soovide” pärast (ÕL 101:6; vt ka ÕL 88:121). Need olid inimesed, kes elasid teleri-, filmi-, interneti- ja iPodi-vabas maailmas. Nüüdses maailmas, mis on täis seksualiseeritud kujutisi ja muusikat, kas me oleme vabad himuratest soovidest ja nendega seotud pahedest? Kaugel sellest, et tagasihoidliku riietuse piire venitada või osaleda pealtvaatajana pornograafia pahelisuses, peaksime me tundma nälga ja janunema õigemeelsuse järele. Siionisse tulemiseks ei piisa sellest, et sina ja mina oleksime veidi vähem pahelised kui teised. Me ei pea saama ainult headeks, vaid pühadeks meesteks ja naisteks. Tuletades meelde vanemat Neal A. Maxwelli ütlust, asugem lõplikult elama Siionis ja loobugem suvemajast Babülonis (vt Neal A. Maxwell. A Wonderful Flood of Light, 1990, lk 47).” (Tulge Siionisse. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Piiskop Keith B. McMullin Juhtivast Piiskopkonnast on üles loetlenud mõned põhimõtted, mille järgi tuleb Siionit ehitada:
Kujutis
Piiskop Keith B. McMullin
„Pühendumise leping ümbritseb ohverdust; hõlmab armastust, tööd ja enesega toimetulemist ning on põhiline Jumala kuningriigi rajamisel. „Siionit ei saa üles ehitada muidu,” ütles Issand, „muidu, kui selestilise kuningriigi seaduse põhimõtetel” (ÕL 105:5). Pühendumise leping on selle seaduse jaoks kesksel kohal. Ühel päeval me rakendame seda kogu täiuses. Selleks on „oma aja, annete ja vahendite andmine, et hoolt kanda puudust kannatavate eest – olgu vaimses või maises mõttes – ja et ehitada Issanda kuningriiki” (vt Ensign, aug 1984, lk 4; Tambuli, dets 1984, lk 7).
Need armastuse, töö, enesega toimetuleku ja pühendumise põhimõtted on Jumala antud. Nendest, kes need omaks võtavad ja end vastavalt juhivad, saavad südamelt puhtad. Õigemeelne ühtsus on nende ühiskonna tunnus. Nende rahust ja kooskõlast saab lipp rahvastele. Prohvet Joseph Smith ütles:
„Siioni üles ehitamine on eesmärk, mis on huvi pakkunud Jumala rahvale igal ajastul; see on teema, millel prohvetid, preestrid ja kuningad on peatunud erilise heameelega; ‥ meile on jäetud näha, osaleda ja aidata edasi viia seda viimsete aegade [Siioni] hiilgust. ‥ tööd, mis on ette määratud esile kutsuma pimedusejõudude hävingut, maa uuendust, Jumala auhiilgust ja inimkonna päästmist.” (Teachings of the Prophet Joseph Smith, valinud Joseph Fielding Smith, 1976, lk 231–232, rõhutus lisatud.) (Come to Zion! Come to Zion! – Ensign, nov 2002, lk 96)
Miks ei õnnestunud algusaegade pühadel püha linna ehitada?
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
Kujutis
Vanem D. Todd Christofferson
„Prohvet Joseph Smithi juhatusel püüdsid Kiriku algusaegade liikmed luua Siioni keskust Missourisse, kuid neil ei olnud volitust ehitada püha linna. Issand selgitas ühte nende ebaõnnestumise põhjustest:
„Nad ei ole õppinud olema kuulekad asjadele, mida ma nende käest nõudsin, vaid on täis kõiksugust kurja ja ei eralda oma omandist, nagu pühadele kohane, endi seas olevatele vaestele ja vaevatutele;
ja ei ole ühinenud vastavalt ühendusele, mida nõuab selestilise kuningriigi seadus” (ÕL 105:3–4).
„Nende seas oli riidu ja tüli ja kadetsemist ja võitlemist ning himuraid ja saamahimulisi soove; seepärast, nende asjadega nad rüvetasid oma pärisosad” (ÕL 101:6).
Selle asemel, et neid varaseid pühasid liiga karmilt hukka mõista, peaksime pigem endid vaatama, et kas me oleme praegusel ajal paremad.
Siion on Siion selle kodanike iseloomu, omaduste ja ustavuse pärast. Pidage meeles, „Ja Issand nimetas oma rahva Siioniks, sest neil oli üks süda ja üks meel ning nad elasid õigemeelsuses; ja nende seas ei olnud ühtegi vaest” (Ms 7:18). Kui me tahame luua Siioni oma kodudes, kogudustes ja vaiades üle kogu maailma, siis peame tõusma selle käitumisnormi tasemele. Meil on vaja: 1. saada südamelt üheks ja meelelt üheks, 2. saada üksikisikuliselt ja kollektiivselt pühaks rahvaks, ja 3. hoolitseda vaeste ja puudusekannatajate eest nii tõhusalt, et meie seas ei oleks enam vaesust. Me ei saa oodata, kuni Siion tuleb, et asjad siis nii oleksid – Siion tuleb ainult sel juhul, kui asjad on nii.” (Tulge Siionisse. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Vaiade loomine on nagu Siioni linnade rajamine
Vanem Bruce R. McConkie on selgitanud, et vaiad on kogunemiskohad pühadele, kes elavad kõikjal maailmas:
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Vaial on geograafilised piirid. Vaia loomine on nagu Pühaduse Linna rajamine. Iga vai maa peal on selles piirkonnas elavate Iisraeli kadunud lammaste kogunemispaik. ‥
Igaüks meist võib oma elus ehitada üles Siionit, olles südamelt puhas. Lubadus on: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat.” (Mt 5:8) Igaüks meist saab laiendada Siioni piire, kogudes oma sõbrad ja naabrid Iisraeli karja.” (Come: Let Israel Build Zion. – Ensign, mai 1977, lk 118)
Joseph Smithi teekond Missourist tagasi Kirtlandi
Joseph Smith on kirjutanud oma teekonnast Kirtlandi pärast pühade külastamist Missouris:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„6. mail [1832] surusin ma Independence’is vendadel hüvastijätuks kätt ning hakkasin koos vendade Rigdoni ja Whitneyga Kirtlandi tagasi tulema. Kõigepealt läksime St. Louisi, sealt Indiana osariiki Vincennesi ja sealt New Albanysse Ohio jõe jugade lähedal. Enne viimasesse postijaama jõudmist hobused ehmusid ja täiskiirusel liikudes püüdis piiskop Whitney hoo pealt postitõllast maha hüpata. Kuna tema pikk mantel takerdus, sattus tema jalg ratta vahele ning murdus mitmest kohast. Samal ajal hüppasin ka mina viga saamata maha. Me jäime neljaks nädalaks peatuma hr Porteri võõrastemajja Greenville’is, samal ajal kui vanem Rigdon läks otse Kirtlandi. Kogu selle aja jooksul ei jätnud vanem Whitney vahele ühtki toidukorda ega magamata ühtki ööd, ja dr Porter, võõrastemaja peremehe vend, kes tema juures visiidil käis, ütles, et on kahju, et meil ei ole seal mormoone, sest nad võiksid panna paika murtud luud või teha mida iganes. Ma olin koos vend Whitneyga ja aitasin teda, kuni ta sai jälle liikuda. Seal olles jalutasin ma sageli metsa, kus nägin mitut värsket hauda. Ühel päeval läksin ma lõunalauast tõustes otsejoones uksele ja hakkasin oksendama. Oksendasin palju verd ja mürgist ainet ning minu lihased olid nii moondunud, et mu lõug oli mõni hetk nihestunud. Sain lõua omal jõul paika ja läksin vend Whitney juurde (kes oli voodis), ta pani nii kiiresti kui võimalik oma käed minu peale ja õnnistas mind Issanda nimel ning ma sain silmapilkselt terveks, kuigi mürgi mõju oli nii tugev, et mul langes enamik juukseid peast välja. Kiidetud olgu Taevane Isa Tema vahelesegamise eest sellel minu jaoks nii kriitilisel hetkel, Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.
Vend Whitney ei olnud ligi neli nädalat jala peale astunud, kui ma metsast jalutuskäigult tagasi tulles tema tuppa läksin ja küsisin, kas ta oleks nõus järgmisel hommikul koduteele asuma. Me läheksime vankriga jõe äärde, kuhu on üle kuue kilomeetri, ja seal ootab praam, mis viiks meid kiiresti üle jõe. Sealt saaksime hobuse, mis viiks meid otse maabumiskohta, kust leiaksime ootamas laeva, ja enne kella kümmet sõidaksime me jõge mööda üles ning jõuaksime ilusasti koju. Ta võttis julguse kokku ja ütles, et on minekuks valmis. Me lahkusime järgmisel hommikul ja kõik läks nii, nagu ma olin öelnud, sest me liikusime enne kella kümmet juba kiiresti jõge mööda üles ja maabusime Wellsville’is, läksime postitõllaga Chardoni ja sealt vankriga Kirtlandi, kuhu jõudsime millalgi juunis.” (History of the Church, 1. kd, lk 271–272) (Vt ka: Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual, 2003), lk 116.)
Vaenulik tegevus Jacksoni maakonnas
„Enne aprilli lõppu [1833] ilmnes tagakiusamise vaimu. Varem olid kohalikud linnaelanikud Kiriku liikmeid hoiatanud, et neile ei meeldi nii paljude viimse aja pühade saabumine, sest nad kartsid, et peagi saavutavad nad hääletamistel ülekaalu. Pühad olid peamiselt põhjaosariikidest ning suures osas vastu mustanahaliste orjastamisele, mis oli Missouri osariigis sel ajal legaalne. ‥
Vastaste leeris levis ringkiri, mida on ka salajaseks põhiseaduseks nimetatud, et koguda allkirju neilt, kes olid nõus „mormooni-nuhtlust” kõrvaldama. Need vaenuilmingud kulmineerusid 20. juulil 1833, mil Independence’i kohtumaja ees kogunes 400-liikmeline rahvajõuk, et koordineerida oma tegevust. Kiriku juhtidele esitati kirjalikud nõuded, mis kutsusid pühasid üles Jacksoni maakonnast lahkuma, ajalehe The Evening and the Morning Star trükkimist lõpetama ning mitte lubama rohkem Kiriku liikmeid Jacksoni maakonda tulla. Kui rahvajõuk leidis, et Kiriku juhid ei nõustu nende ebaseaduslike nõuetega, siis ründasid nad ajalehebürood, mis oli samaaegselt selle toimetaja, William W. Phelpsi kodu. Ründajad varastasid trükimasina ning lammutasid hoone. ‥
Rahvajõuk tuli jälle 23. juulil [1833] ning Kiriku juhid pakkusid endid lunaks, kui nad vaid inimestele viga ei teeks. Kuid jõuk ähvardas kahjustada kogu Kirikut ning sundis vendi nõustuma sellega, et kõik viimse aja pühad peavad maakonnast lahkuma. Kuna rahvajõugu tegevus oli ebaseaduslik, vastuolus nii Ameerika Ühendriikide kui ka Missouri osariigi põhiseadustega, otsisid Kiriku juhid abi osariigi kubernerilt Daniel Dunklinilt. Ta andis neile teavet nende seadusjärgsete õiguste suhtes ning juhatas neid saama juriidilist abi. ‥
1833. aasta lõpus ületas enamik pühasid põhjapool Missouri jõe ning saabus Clay maakonda ja leidis seal ajutise varjupaiga.” (Our Heritage: A Brief History of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1996, lk 40, 42, 43)