1829. aasta juunis sai Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 18. osas kirjas oleva ilmutuse enda, Oliver Cowdery ja David Whitmeri jaoks peagi pärast seda, kui Peetrus, Jaakobus ja Johannes andsid Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Melkisedeki preesterluse. Ilmutuse alguses õpetas Issand Oliver Cowderyt, kuidas Kirikut üles ehitada. Seejärel kutsus Ta Oliver Cowdery ja David Whitmeri meeleparandusest jutlustama.
Joonistage enne tunni algust tahvlile templi kujutis.
Kujutis
kiriku ehitamise skeem
Võiksite lugeda ette järgneva info või rääkida mõnest hilisemast või teie kodule lähemal toimunud maavärinast.
17. oktoobril 1989, kell 17:04 tabas võimas maavärin (6,9 palli Richteri skaala järgi) San Francisco linna Ameerika Ühendriikides California osariigis. Tuhanded hooned said kahjustada või hävinesid. Paljude hoonete vundamenti tekkisid praod, mistõttu kuulutati, et need hooned pole turvalised.
Mis teeb teile muret, kui elate majas, mille vundament pole tugev?
Selgitage, et nagu on kirjas Õpetuse ja Lepingute 18. osas, ilmutas Issand Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle, kuidas ehitada Tema Kirik kindlale alusele. Selle ilmutuse alguses viitab Issand Oliver Cowdery kirjutatud asjadele ehk Mormoni Raamatu sõnadele, mis Oliver oli prohvet Joseph Smithi kirjutajana kirja pannud. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 18:1–4. Paluge õpilastel jälgida, kuidas aitavad Mormoni Raamatus kirjas olevad asjad Kirikut üles ehitada.
Mis on Issanda sõnul Mormoni Raamatus kirjas? Kuidas aitavad Mormoni Raamatu õpetused Kirikut üles ehitada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 18:5. Paluge õpilastel tähele panna, mida Päästja lubas, kui ehitame Tema Kiriku Tema evangeeliumi alusele.
Millele tuleb 5. salmi kohaselt õige Kirik ehitada? (Õpilaste vastused peaksid sisaldama õpetust: õige Kirik on ehitatud Jeesuse Kristuse ja Tema evangeeliumi alusele.)
Mida Issand meile lubab, kui ehitame Tema Kiriku Tema evangeeliumi alusele?
Issand kutsub Oliver Cowdery ja David Whitmeri meeleparandust jutlustama
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 18:6. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, kuidas kirjeldab Issand evangeeliumi levikut. Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, paluge neil lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 18:9 ja vaadata, mida käskis Issand seoses maailmas üha suurenevate süütegudega?
Kuidas reageeris Issand maailmas üha suurenevatele süütegudele? (Kutsus teenijad jutlustama meeleparandust.)
Märkige ära, et Issand kutsus Oliver Cowderyt ja David Whitmerit kuulutama meeleparandust, just nagu Ta oli kutsunud muistset apostlit Paulust seda tegema. Kuigi Oliveri ja Davidit ei kutsutud Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmeks, mängisid nad oma rolli selle kvoorumi rajamisel viimsetel päevadel. Selgitage, et õpilased saavad järgmises tunnis Oliver Cowdery ja David Whitmeri ülesannetest rohkem teada.
Selleks, et aidata õpilastel valmistuda õppima Issanda õpetusi hingede väärtusest, asetage välja mõned asjad, mis on Teie arvates õpilaste jaoks väärtuslikud. Küsige nende käest, kui palju nad iga asja eest maksaksid. Selgitage, et üks moodus eseme väärtuse määramiseks on teha kindlaks, kui palju on inimesed nõus selle eest maksma. Keegi võib ju väita, et mõni ese on väärt teatud rahasummat, kuid see hind on õige üksnes siis, kui keegi teine on nõus selle eseme eest seda summat maksma.
Lugege ette Õpetus ja Lepingud 18:10. Innustage õpilasi, et nad kasutaksid seda salmi, et selgitada, kui väärtuslikud on nad Jumala silmis. Õpilased võivad tuua välja erinevaid põhimõtteid, kuid rõhutage kindlasti, et hingede väärtus on Jumala silmis suur.
Mida te arvate, miks te olete Jumalale suure väärtusega?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
Jumal ei näe teid lihtsalt väikesel planeedil lühikest aega elava surelikuna – Te olete Tema lapsed! Ta näeb teid sellisena, kelleks te suudate saada ja peaksite saama. Ta tahab, et te teaksite, et olete Talle olulised.” (Te olete Talle olulised. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Tuletage õpilastele meelde tegevust, millega näitasite, et eseme väärtus oleneb sellest, kui palju on keegi nõus selle eest maksma. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 18:11–12. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tuua välja, mida Päästja oli nõus meie eest maksma.
Millise hinna Päästja meie hingede eest maksis?
Kuidas me saame näidata tänu Päästja ohverduse eest, mis Ta meie heaks tegi? (Kuigi õigeid vastuseid on mitu, rõhutage, et üheks parimaks viisiks, kuidas tänu näidata, on meelt parandada.)
Kirjutage tahvlile järgnev lause: Minu väärtus on nii suur, et Jeesus Kristus kannatas ja suri, et ma saaksin meelt parandada.
Võiksite õpilastele soovitada, et nad selle põhimõtte oma vihikusse või pühakirjapäevikusse kirjutaksid.
Kuidas mõjutab see tõde seda, mida te endast arvate?
Kuidas võib see tõde mõjutada seda, kuidas te teisi inimesi kohtlete?
Tunnistage Päästja armastusest ja sellest, et Ta oli nõus meie kõigi eest surema.
Miks tunneb Issand teie arvates suurt rõõmu, kui te meelt parandate?
Kui keegi usub, et hingede väärtus on Jumala silmis suur, siis mida paneb see usuline tõekspidamine neid tegema? (Võimalikud vastused: teisi lugupidavalt kohtlema, teisi teenima või valmistuma misjonil teenima.)
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 18:14, et leida, mida Issand Oliver Cowderyt ja David Whitmerit tegema kutsus.
Mida tähendab teie arvates „hüüdma meeleparandust”?
Selleks, et aidata õpilastel sellest fraasist paremini aru saada, lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Neil L. Anderseni selgitus: „Meeleparanduse hüüdmine tähendab lihtsalt aidata inimestel naasta Jumala juurde” (Preparing for Your Spiritual Destiny, 10. jaan 2010, lk 7, speeches.byu.edu).
Kuidas me saame aidata teistel meelt parandada?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 18:15–16, et saada teada, mida inimesed kogevad, kui nad aitavad kellelgi tulla Jeesuse Kristuse juurde.
Kuidas õnnistatakse neid, kes aitavad teistel Jeesuse Kristuse juurde tulla? (Kui õpilased vastavad, võite soovi korral kirjutada tahvlile põhimõtte: kui aitame teistel meelt parandada ja tulla Issanda juurde, tunneme koos nendega rõõmu Jumala kuningriigis.)
Mida te arvate, miks te tunnete rõõmu, kui toote teisi Jeesuse Kristuse juurde?
Paluge õpilastel jagada kogemust, kus nemad ise või nende tuttavad tundsid rõõmu, sest nad aitasid kellelgi Issandaga lähedasemaks saada. Soovi korral jagage mõnda oma kogemust.
Paluge õpilastel panna kirja üks asi, mida nad saavad teha, et hingede päästmise töös abiks olla. Paluge neil mõelda konkreetsetele inimestele, keda nad võiksid aidata.
Õpetus ja Lepingud 18:5 ütleb, et Issanda Kirik tuleks ehitada „minu evangeeliumi ja minu kalju alusele”. Pühakirjajuht määratleb kalju kui „kujundlikult Jeesus Kristus ja tema evangeelium, mis on kindel alus ja tugi ( ÕL 11:24 ; 33:12–13). Kalju võib viidata ka ilmutusele, mille kaudu Jumal teeb oma evangeeliumi inimestele teatavaks ( Mt 16:15– 18).” (Märksõna „Kalju”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Iga inimene, keda me kohtame, on Taevase Isa jaoks väga tähtis. Sellest aru saades hakkame mõistma, kuidas me peaksime oma ligimesi kohtlema.
Aastaid katsumusi ja kurbust talunud naine ütles kord läbi pisarate: „Mul on tunne, nagu oleksin kortsus, narmendav, määrdunud, halvasti hoitud ja kulunud 20-dollariline rahatäht. Kuid ma olen sellele vaatamata 20-dollariline rahatäht. Ma olen midagi väärt! Kuigi ma ei pruugi sarnaneda teistega ja kuigi ma olen räsitud ja pruugitud, olen ma endiselt tervet 20 dollarit väärt”.” (Teie olete minu käed. – 2010. a kevadine üldkonverents)
Järgmised sõnad näitlikustavad president Thomas S. Monsoni püüdeid tuua hingi Päästja juurde:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Mul oli [piiskopina] palju igasuguseid kohustusi ja ma püüdsin teha kõik, mis minult nõuti. Ameerika Ühendriigid olid selleks ajaks ‥ sõjas. Kuna paljud meie liikmed teenisid sõjaväes, tegi Kiriku peakorter piiskoppidele ülesandeks tellida igale tegevteenistuses viibijale Kiriku ajaleht Church News ja tolleaegse Kiriku ajakiri Improvement Era. Lisaks sellele paluti igal piiskopil kirjutada igale oma koguduse sõdurile igal kuul üks kiri. Meie kogudusel oli 23 mundrikandjat. Preesterluse kvoorumid nägid vaeva ja kogusid raha, et maksta ajakirjade tellimise eest. Võtsin endale ülesande – kohustuse – kirjutada need 23 kirja kuus. Pärast kõiki neid aastaid on mul siiamaani alles paljude nende kirjade koopiad ja vastused, mis ma sain. Neid kirju üle lugedes on pisarad kiired tulema. On rõõm lugeda taas sõduri tõotusest elada evangeeliumi järgi, meremehe otsusest jääda ustavaks oma perele.
Ühel õhtul andsin ma järjekordsed 23 kirja ühe oma koguduse õe kätte. Tema ülesanne oli kontrollida üle aadressid, mis alatasa muutusid, ja kirjad posti panna. Ta pilk peatus ühel ümbrikul ja ta küsis: „Piiskop, kas see ei häiri teid kohe mitte üldse? Siin on jälle kiri vend Brysonile. See on juba seitsmeteistkümnes. Ta pole mitte ühelegi neist vastanud.”
„Võib-olla ta seekord vastab,” ütlesin. Tuli välja, et ta vastaski. Esimest korda vastas ta mu kirjale! See kiri on aare, mida tasus alles hoida. Ta teenis maailmast äralõigatud paigas kaugel sisemaal. Ta tundis üksindust ja igatses kodu järele. Ta kirjutas: „Kallis piiskop, ma ei ole kirjakirjutaja.” (Ma oleksin võinud talle seda öelda juba mitu kuud tagasi.) Ta jätkas: „Suur tänu teile Kiriku ajalehtede ja ajakirjade eest, aga ennekõike tänan teid teie kirjade eest. Ma olen pööranud oma elus uue lehekülje. Mind pühitseti preestriks Aaroni preesterluses. Mu süda on täis rõõmu. Ma olen õnnelik inimene.”
Ei saa öelda, et vend Brysoni piiskop oleks olnud vähem õnnelik kui vend Bryson ise. Mulle sai praktilises tähenduses selgeks vanasõna: „Täida oma kohust, nii on hea. Issand teeb kõik muu, mis peab.” (Henry Wadsworth Longfellow. The Complete Poetical Works of Longfellow, osas „The Legend Beautiful”, 1893, lk 258)
Aastaid hiljem külastasin Salt Lake’i Cottonwoodi vaia, kus vaia juhatajana teenis James E. Faust. Rääkisin seal sellest ammusest loost, et innustada neid sõjaväelastest liikmetele rohkem tähelepanu pöörama. Pärast koosolekut astus mu juurde üks kena välimusega noormees. Ta võttis mu käe ja küsis: „Piiskop Monson, kas te mäletate mind?”
Äkitselt ma taipasin. „Vend Bryson!” hüüdsin ma. „Kuidas sul läheb? Mis kutses sa Kirikus teenid?”
„Mul läheb hästi,“ vastas ta silmanähtava uhkusega. „Ma teenin oma vanemate kvoorumi juhatuses. Veel kord suur tänu teile, et minu vastu huvi tundsite, ja kirjade eest, mis te mulle saatsite ja mida ma väga kalliks pean.”
Vennad, maailm vajab meie abi.” (Olgem valmis, olgem väärilised teenima. – 2012. a kevadine üldkonverents)
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Piiskopina teenides märkasin ühel pühapäeval, et üks meie preester puudub preesterluse koosolekult. Jätsin kvoorumi nõustaja hoole alla ja läksin Richardi kodu külastama. Ta ema ütles, et ta töötab West Temple’i tänava garaažis.
Sõitsin garaaži juurde ja otsisin Richardit igalt poolt, kuid ei leidnud teda. Äkki tundsin inspiratsiooni vaadata alla garaaži ääres olevasse vanamoodsasse kanalisse. Nägin pimeduses kahte silma säramas. Seejärel kuulsin Richardit ütlemas: „Piiskop, te leidsite mu! Ma tulen üles.” Pärast seda puudus ta harva preesterluse koosolekutelt.
Tema pere kolis lähedal asuvasse vaia. Aeg möödus ja mulle helistati, et teatada, et Richard kutsuti teenima misjonile Mehhikosse. Perekond palus mul kõneleda tema viimasel sakramendikoosolekul enne misjonit. Richard rääkis koosolekul oma kõnes, et otsus minna misjonile tuli ühel pühapäeva hommikul – mitte kirikus, vaid siis, kui ta jõllitas pimedast garaažikanalist üles ja leidis sealt oma kvoorumi juhataja väljasirutatud käe.
Richard on aastaid minuga ühendust pidanud, rääkinud oma tunnistusest, oma perekonnast ning oma ustavast teenimisest Kirikus, sealhulgas oma kutsumisest piiskopiks.” (They Will Come. – Ensign, mai 1997, lk 46)