Kui prohvet Joseph Smith saabus Ohio osariiki Kirtlandisse, täheldas ta, et mõnede pühade sekka on „hiilinud kummalised arusaamad ja valed vaimud”. Ta asus „ettevaatuse ja ‥ tarkusega” õpetama, et sellest jagu saada (vt: History of the Church, 1. kd, lk 146). Vanem Parley P. Pratt naasis misjonilt ja täheldas sarnast käitumist ka Kiriku kogudustes väljaspool Kirtlandit. Ta läks koos teiste vanematega Joseph Smithi jutule, et juhatust saada (vt: History of the Church, 1. kd, lk 170). 1831. aasta mais küsis prohvet Issandalt ja sai ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 50. osas. Selles ilmutuses juhatas Issand pühasid tõe Vaimu kaudu evangeeliumi õpetama ja vastu võtma.
Issand hoiatab Kiriku vanemaid valede vaimude eest
Paluge õpilastel ette kujutada, et nad osalevad sakramendikoosolekul, kus mõned Kiriku täiskasvanud liikmed seisavad pinkidel püsti ja räägivad valju häälega, samal ajal kui teised end põrandal ringi veeretavad.
Mida te tunneksite? Mis juhtub teie arvates sellises olukorras Vaimuga? (Jälgige, et sellest arutelust ei tekiks kriitika uskude vastu, kus inimesed niimoodi käituvad.)
Selgitage, et kui Joseph Smith esimest korda Kirtlandi saabus, nägi ta, et mõned pühad on saanud petta ajal, mil neil juhte eriti polnud. Selle tulemusel olid nende sekka „hiilinud kummalised arusaamad ja valed vaimud” (History of the Church, 1. kd, lk 146). Uued Kiriku liikmed Kirtlandi piirkonnas olid oma jumalateenistustel kasutusele võtnud kummalisi, valjuhäälseid ja segadusseajavaid tegevusi. Need tegevused ajasid inimesi ärevile, kuid ei avardanud arusaamist. Mõned Kiriku vanemad ei mõistnud, mis toimub, ja küsisid prohvetilt nõu. Ta uuris Issandalt ja sai ilmutuse, mis aitaks pühadel evangeeliumi tõdesid õppides ja õpetades üksteise arusaamist avardada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 50:1–3. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, mis pühade seas sellist mõju põhjustas.
Mis sellist mõju põhjustas?
Miks tahtis Saatan 3. salmi kohaselt pühasid petta?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 50:4–9 ja leida Issanda hoiatus mõne Kiriku liikme kohta Ohios.
Millist sõna kasutas Issand, et kirjeldada mõnd tolleaegset Kiriku liiget?
Kes on silmakirjatseja? Kuidas saab silmakirjalikkus anda vastasele väge?
Mis Issanda sõnul silmakirjatsejatega juhtub? (Vt ÕL 50:6, 8.)
Preesterluse hoidjaid juhendatakse, kuidas õpetada ja õppida Vaimu kaudu
Kirjutage tahvlile järgmised küsimused:
Mida on vaja selleks, et olla tõhus evangeeliumi õpetaja?
Mida on vaja selleks, et olla tõhus evangeeliumi õppija?
Paluge õpilastel nendele küsimustele vastata. Kirjutage nende tähtsamad punktid tahvlile vastava küsimuse alla. Seejärel jagage õpilased kahte rühma. Paluge ühel rühmal lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 50:13–20, et leida vastuseid esimesele küsimusele. Paluge teisel rühmal lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 50:13–20, et leida vastuseid teisele küsimusele. Kui aega on olnud piisavalt, paluge mitmel õpilasel rääkida, mida nad leidsid.
Millist evangeeliumi õpetamise ja õppimise elementi nendes salmides korratakse? (Vajadus Vaimu järele.)
Milliseid Püha Vaimu rolle mainitakse salmis Õpetus ja Lepingud 50:14? (Õpilased peaksid välja tooma, et Püha Vaim on Trööstija ja et Püha Vaim õpetab tõde.)
Mida tähendab teie arvates õpetada evangeeliumi „Vaimu kaudu”? (ÕL 50:14) Mida tähendab teie arvates õpetada seda „mõnel muul viisil”? (ÕL 50:17)
Paluge õpilastel mõelda, millised on nende võimalused evangeeliumi õpetada. Nad võivad mõelda õpetamisest kodus, koos sõpradega, seminaris, kirikus või koduõpetajatena. Paluge paaril õpilasel jagada oma kogemusi sellest, kui nad tundsid, et Vaim juhatas neid evangeeliumi õpetamisel või tunnistuse jagamisel.
Mida tähendab teie arvates võtta tõe sõna „vastu tõe Vaimu kaudu”? (ÕL 50:19) Mida tähendab teie arvates võtta see vastu „mõnel muul viisil”? (ÕL 50:19)
Mida te võiksite teha, et võtta vastu evangeelium, kui seda õpetatakse Vaimu kaudu?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu, mille rääkis vanem Jack H. Goaslind Seitsmekümnest. Paluge õpilastel kuulata arusaamu sellest, kuidas me saame Vaimu kaudu tõe sõna paremini vastu võtta.
Kujutis
Vanem Jack H. Goaslind
„Kui paljud teist on võtnud sakramendikoosolekul sisse „igavleja poosi”? Teate küll seda poosi: vöökohast ettepoole kaldus, lõug kätele nõjatunud, küünarnukid põlvedel, hajameelselt põrandat vahtides. Kas teile on tulnud mõttesse, et see, kas koosolek on huvitav või mitte, on teie valik? ‥
President Spencer W. Kimball ütles, et Jumala kummardamine „on isiklik kohustus ja hoolimata sellest, mida kõnepuldist öeldakse, võib inimene, kes Issandat vaimus ja tões kummardada soovib, seda ka teha. ‥ Kui jumalateenistus on teie jaoks läbikukkunud, olete teie läbikukkunud. Keegi ei saa kummardada teie eest; te peate ise Issandat teenima.” (Ensign, jaan 1978, lk 5.)
Üks noor kirjeldas, kuidas ta koges esmakordselt Jumala kummardamise vaimu. Ta oli olnud Aaroni preesterluse aastatel vaevu aktiivne. Kui ta käis sakramendikoosolekul, istus ta tavaliselt tagapool oma sõprade seltsis ja polnud aupaklikkusega eriliseks eeskujuks. Ühel päeval aga jäi ta veidi hiljaks ja sõprade kõrval polnud istekohti. Ta istus üksi, sulges esmakordselt elus palvete ajal silmad, laulis kirikulaule, kuulas sakramendipalveid ja pööras tähelepanu kõnelejatele. Umbes siis, kui esimene kõneleja oli jõudnud poole peale, tundis ta, kuidas ta silmad täituvad pisaratega. Ta tundis veidi piinlikkust ja piilus ettevaatlikult ringi; tundus, et keegi teine polnud liigutatud. Ta ei teadnud kindlalt, mis temaga toimus, kuid see kogemus muutis tema elu. Just sel koosolekul hakkas ta vaimselt tõeliselt misjoniks valmistuma. Ta tundis midagi ning õnneks ka tegutses ja oli nõnda oma tunnetele toeks.” (Yagottawanna. – Ensign, mai 1991, lk 46)
Paluge õpilastel rääkida, millised osad olid selles loos nende jaoks muljet avaldavad. Kui paar õpilast on rääkinud, võiksite soovitada, et nad paneksid kirja ühe konkreetse viisi, kuidas nad saaksid arendada oma püüdeid Vaimu kaudu õppida.
Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad saavad kindlaks määrata, kas nad õpetavad ja õpivad Vaimu kaudu. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 50:21–22. Paluge õpilastel leida, millised on Issanda juhised selle kindlaks tegemiseks.
Mis juhtub, kui me õpetame ja õpime Vaimu kaudu?
Mida tähendab teie arvates „arusaamine saab avardatud ja nad rõõmustavad üheskoos”? Millal te olete seda kogenud?
Kuidas te võtaksite kokku Issanda õpetuse salmides Õpetus ja Lepingud 50:13–22? (Õpilased peaksid tundma ära järgmise põhimõtte: kui me õpetame ja õpime Vaimu kaudu, siis me mõistame üksteist, meie arusaamine avardub ja me rõõmustame üheskoos. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 50:23–25. Paluge neil jälgida erinevust, mis juhtub siis, kui inimesed õpetavad Vaimu kaudu ning siis, kui inimesed õpetavad ja õpivad „mõnel muul viisil” (ÕL 50:17). Paluge õpilastel leitu kohta aru anda.
Kuidas kirjeldas Issand õpetust, mis ei avarda arusaamist?
Kuidas kirjeldas Issand õpetust, mis „on Jumalast”? (ÕL 50:24) Kuidas me saame Tema sõnul õnnistatud, kui meile saab osaks selline õpetus?
Millist õpetust nendes salmides õpetatakse? (Õpilased peaksid tundma ära järgmise õpetuse: see, mis tuleb Jumalalt, valgustab ja avardab arusaamist, kuid see, mis pole Jumalast, tekitab segadust ja pimedust. Kirjutage see tõde tahvlile.)
Millal olete tundnud, et midagi, mida te kuulsite, nägite või tundsite, ei olnud Jumalast? Kuidas aitas Vaim teil seda ära tunda?
Selgitage õpilastele, et nad kuulevad ja näevad sõnumeid, mille eesmärk on nende usku kahjustada. Põhimõtted, mida nad täna õpivad, saavad neid selliste sõnumite vastu tugevdada. Soovi korral jagage kogemust, kus Vaim aitas Teil tajuda, et sõnum ei ole Jumalalt.
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 50:26–36, selgitades, et Issand andis preesterluse hoidjatele nõu nende pühitsemisega kaasnevate väe ja kohustuste kohta. Ta ütles, et preesterluse hoidjad peavad teisi teenima ja hoidma end puhtana. Kui nad seda teevad, annab Issand neile väe saada võitu valedest vaimudest nagu need, mis leiti osa pühade seast ajal, mil see ilmutus anti.
Issand julgustab pühasid jätkuvalt armus ja tõe tundmises kasvama ning kinnitab neile, et Ta on nendega
Näidake pilti „Perepalve” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 112; vt ka LDS.org). Võiksite juhtida tähelepanu kõige väiksemale poisile ja küsida:
Kujutis
Perepalve
Kas kujutate ette, et see väike poiss teeniks suureks saades põhimisjonil? Mis siin pildil vihjab sellele, et ta võiks tulevikus teenimiseks valmis olla?
Mõtisklege töö üle, mis Issandal meie kõigi jaoks varuks on. Mil moel oleme selle väikese poisi sarnased?
Juhtige tähelepanu sellele, et salmides Õpetus ja Lepingud 50:37–40 annab Issand nõu mõnele vanemale, kes viibis selle ilmutuse saamise juures. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 40. salm. Paluge teistel teksti jälgida, et leida, millist nõu Issand neile vanematele andis.
Miks kutsus Issand 40. salmi kohaselt neid preesterluse vanemaid väikesteks lapsukesteks? Kuidas me oleme väikeste lapsukeste sarnased?
Mida tähendab teie arvates „kasva[da] armus”? Mida tähendab teie arvates kasvada „tõe tundmises”?
Mida saame nendest salmidest õppida õnnistuste kohta, mida Päästja tahab, et me saaksime? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: Päästja tahab, et me kasvaksime armus ja tõe tundmises.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 50:41–46. Paluge teistel teksti jälgida, et leida, millist nõu Issand neile vanematele ja meile andis.
Mida see teie jaoks tähendab, kui Issand ütleb: „Te olete minu”? Kuidas aitab selline kinnitus meil mitte karta? (Vt ÕL 50:41.)
Millised teised lubadused nendes salmides on teie jaoks tähendusrikkad?
Tunnistage lõpetuseks täna õpetatud põhimõtetest. Innustage õpilasi veelgi rohkem Vaimu kaudu õpetama ja õppima.
Vanem Parley P. Pratt kirjeldas, kuidas Joseph Smith dikteeris selle ilmutuse, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 50. osas. See on üks üksikasjalikumaid kirjeldusi, mis meil on selle kohta, kuidas prohvet ilmutusi dikteeris. Vanem Pratt on öelnud:
Kujutis
Parley P. Pratt
„Iga lause öeldi aeglaselt ja väga selgelt, peatudes lausete vahel piisavalt kaua, et tavaline kirjutaja jõuaks need käsitsi üles kirjutada.
‥ Vähimagi kõhkluseta, üle kordamata või uuesti lugemata, selleks, et teemas püsida, ‥ ja ma olin kohapeal tunnistajaks mitme sõnumi dikteerimisel, igaüks mitu lehekülge pikk.” (Autobiography of Parley P. Pratt, toim Parley P. Pratt Jn, 1938, lk 62)
Joseph Smith vaatas alati pärast ilmutuste dikteerimist nende üleskirjutused üle, otsides inspiratsiooniga, kas teha vajadusel mõni parandus.
Õpetus ja Lepingud 50. „Kummalised arusaamad ja valed vaimud” olid tulnud pühade sekka
John Whitmer kirjeldas, kuidas „kummalised arusaamad ja valed vaimud” (History of the Church, 1. kd, lk 146) olid levinud Kirtlandi pühade seas 1831. aasta kevadel:
Kujutis
John Whitmer
„Mõni nägi nägemusi ja ei suutnud öelda, mida ta nägi, mõni kujutas ette, et tal on Laabani mõõk ja ta kasutas seda [nagu sõdur hobuse seljas], mõni käitus nagu indiaanlased skalpeerides, mõni vingerdas põrandal kiiresti nagu madu, nimetades seda laamanlaste juurde purjetamiseks, et jutlustada evangeeliumi. Ning paljud teised tühised ja rumalad tegevused, mida on mõttetu ja kasutu mainida.” (Vt: Documents, Volume 1: July 1828–June 1831, 1. kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, 2013, lk 305.)
Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mida me peame tegema, enne kui saame Vaimu kaudu õpetada:
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Me peame uurima pühakirju. Me peame uurima elavate prohvetite õpetusi. Me peame õppima kõike, mida saame, et oskaksime ennast põhjendada ja arusaadavaks teha. ‥ Ettevalmistamine on Vaimu kaudu õpetamise eelduseks.” (Teaching and Learning by the Spirit. – Ensign, märts 1997, lk 10)
Esimesest Presidentkonnast president Henry B. Eyringi mõtteavaldus ja juhis aitavad meil Vaimu kaudu õpetada:
Kujutis
President Henry B. Eyring
„Õpetus saab oma väe siis, kui Püha Vaim kinnitab, et see on õige. ‥
Kuna vajame Püha Vaimu, peame olema ettevaatlikud ja hoolikad, et ei õpetaks midagi muud kui üksnes õiget õpetust. Püha Vaim on Tõe Vaim. Me saame Temalt kinnitust, kui hoidume asjatult juurdlemast või omast peast tõlgendamast. See võib olla raske. Inimene, keda püüate mõjutada, on teile armas. Ehk on ta õpetusi varemgi kuulnud, aga pole neist välja teinud. Tekib kiusatus rabada millegi uue või sensatsioonilisega. Ometi kutsume me Püha Vaimu oma kaaslaseks üksnes siis, kui õpetame püüdlikult vaid õiget õpetust.” (Õige õpetuse õpetamine. – Liahoona, apr 2009)
Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on näitlikustanud, mis vahe on Vaimu kaudu õpetamisel ja oma mõistusega õpetamisel:
Kujutis
Vanem Richard G. Scott
„Mõned aastad tagasi oli mul Mehhikos ja Kesk-Ameerikas piirkonna juhatajale sarnane ülesanne. ‥
Ühel pühapäeval ‥ ma külastasin ühe koguduse preesterluse koosolekut, kus üks alandlik ja hariduseta mehhiklasest preesterluse hoidja oli hädas evangeeliumi tõdede edasiandmisega. Oli ilmselge, kui hingepõhjani olid need tema elu puudutanud. Ma panin tähele, et tal oli palav soov neid põhimõtteid edasi anda. Ta tundis, et need on väga väärtuslikud vendadele, keda ta armastas. Ta luges ette käsiraamatust, kuid tema käitumine väljendas puhast Päästja armastust ja armastust nende vastu, keda ta õpetas. See armastus, siirus ja eesmärgi puhtus täitsid ruumi Püha Vaimu mõjuga. ‥
Järgnevalt külastasin ma pühapäevakooli tundi koguduses, kus mu pere käis. Õpetajaks oli kõrgelt haritud ülikooliprofessor. See kogemus oli rabavaks kontrastiks sellele, mida ma kogesin tolle teise koguduse preesterluse koosolekul. Mulle tundus, et õpetaja oli tahtlikult valinud käsitletava teema – Joseph Smithi elu – arutamiseks segased viited ja ebaharilikud näited. Mul jäi mulje, et ta kasutas seda õpetamisvõimalust, et klassile oma suurte teadmistega muljet avaldada. ‥ Paistis, et õpetatavad põhimõtted ei olnud tema jaoks nii olulised, kui tolle alandliku preesterluse juhi jaoks. ‥
Mehhiko preesterluse juhi alandlikkus oli vajalik, et teda saaks kasutada tööriistana tõe vaimsel edasiandmisel.” (Helping Others to Be Spiritually Led. – KHS-i usuõpetajatele peetud kõne, 11. aug 1998, lk 10–11, LDS.org)
President J. Reuben Clark Esimesest Presidentkonnast on öelnud, et meil on tähtis ülesanne otsustada, kas kõneleja õpetab Vaimuga:
Kujutis
President J. Reuben Clark
„Me tunneme ainult siis, et kõnelejad on „kantud Pühast Vaimust”, kui me ise oleme „kantud Pühast Vaimust”.
Teatud mõttes nihutab see vastutuse täielikult nendelt meile, mõistmaks, millal nad nii räägivad.” (When Are Church Leaders’ Words Entitled to Claim of Scripture? – Church News, 31. juuli 1954, lk 9)
Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on rääkinud õpilaste vastutusest, et tõhusalt õppida:
Kujutis
Vanem Joseph B. Wirthlin
„Mida rohkem klassi liikmed loevad neile määratud pühakirjakohti, seda rohkem võtavad nad pühakirju tundi kaasa ja seda rohkem nad arutavad, mida evangeelium tegelikult nende elus tähendab; seda suurem on nende inspiratsioon, kasv ja rõõm, kui nad püüavad lahendada oma isiklikke muresid ja probleeme.” (Teaching by the Spirit. – Ensign, jaan 1989, lk 15)
Pühapäevakooli üldjuhataja A. Roger Merrill on selgitanud, mida tähendab õppida Püha Vaimu kaudu:
Kujutis
A. Roger Merrill
„Ma olen „hakanud paremini mõistma, kui eluliselt oluline on võtta vastu Vaimu kaudu. Me keskendume sageli nagu kord ja kohus Vaimuga õpetamise tähtsusele. Kuid me peame mõistma, et Issand on pidanud võrdseks, kui mitte tähtsamakski, Vaimu kaudu vastuvõtmist. (Vt ÕL 50:17–22.)” (Vaimu kaudu vastuvõtmine. – 2006. a sügisene üldkonverents)
Vanem Jack H. Goaslind Seitsmekümnest rääkis järgneva loo näitlikustamaks, et meil kõigil on võime valida, kas me tahame Vaimu kaudu õppida või mitte:
Kujutis
Vanem Jack H. Goaslind
„Mitu aastat tagasi kuulsin ma, kuidas üks hea vend kirjeldas oma suhtumist, kui president David O. McKay pidas üldkonverentsi lõpukõnet. Oli lämbe pärastlõuna ja see oli viies istung, kus ta oli osalenud. Ta istus rõdul ja tal oli tõsine probleem, sest tema mõtted uitasid ringi. Ta märkas all keskmises osas istumas meest, kes oli pea tahapoole kaldu, suu ammuli magama jäänud. Talle tuli mõte, et kui ta oleks tabernaakli katusel, võiks ta magavale mehele ventilatsiooniava kaudu süljeläraka otse suhu lasta. Milline hiilgav mõte! Pärast koosolekut kuulis ta pealt kaht meest rääkimas oma tunnetest president McKay kõne ajal. Nad olid silmanähtavalt liigutatud sellest, mida nad olid kuulnud. Mees mõtles endamisi: „Neil kahel vennal oli olnud imeline vaimne kogemus ja mida tegin mina? Mõtlesin, kuidas süljelärakat laest alla kukutada!”” (Yagottawanna. – Ensign, mai 1991, lk 46)