6. peatükk

Jeesus Kristus, meie Päästja ja Lunastaja

„Me kuulutame Jeesuse Kristuse jumalikkust. Me näeme Temas oma ainsat päästeallikat.”

Ezra Taft Bensoni elust

„Ma ei mäleta aega, mil ma poleks Jeesusesse Kristusesse uskunud,” ütles president Ezra Taft Benson. „Näib, et tema elu, surma ja ülestõusmise tõelisus on alati olnud osake minust. Mind kasvatasid ustavad vanemad, kes uskusid siiralt Kristusesse ja tunnistasid Temast. Ma olen selle eest äärmiselt tänulik.”¹

Tunnistus Jeesusest Kristusest oli president Bensoni elu aluseks. See pani paika tema prioriteedid, suunas otsuseid ja toetas teda katsumuste ajal. See aitas mõista surelikkuse eesmärki õigest vaatenurgast ja andis kindlust igavese elu lubaduse ja õnnistuste suhtes.

Teenides apostlina, Jeesuse Kristuse erilise tunnistajana, tunnistas president Benson tihti Päästjast. Teades, et mõnikord esitatakse küsimus „kas mormoonid on kristlased?”, tunnistas ta:

„Me kuulutame Jeesuse Kristuse jumalikkust. Me näeme Temas oma ainsat päästeallikat. Me püüame elada Tema õpetuste järgi ja ootame aega, mil Ta tuleb taas maa peale, et valitseda kui Kuningate Kuningas ja Isandate Isand. Me kinnitame Mormoni Raamatu prohveti sõnu: „Ei ole antud ühtegi teist nime ega ühtegi teist teed ega moodust, mille kaudu võib pääste inimlastele osaks saada, kui ainult Kristuse, Kõigeväelise Issanda nimes ja selle kaudu.” (Mo 3:17).”²

President Bensoni avaldused Jeesuse Kristuse jumalikkusest tuginesid tihti Mormoni Raamatule.³ „Jumal on andnud meile tänapäeval Mormoni Raamatu näol käegakatsutava tunnistuse, et Jeesus on Kristus,” ütles ta.⁴ Ta õpetas, et Mormoni Raamatu peamine missioon on veenda inimesi selles tões.⁵ „Üle poole kõikidest Mormoni Raamatus olevatest salmidest viitavad Issandale,” märkis ta. „Talle on antud Mormoni Raamatus üle saja eri nime. Nendel nimedel on eriline tähendus Tema jumaliku loomuse kirjeldamisel.”⁶

President Bensoni tunnistus Päästjast väljendas isiklikku lähedust, mida ta Tema vastu tundis:

„Ma armastan Teda kogu hingest.

Ma tunnistan alandlikult, et Ta on ka tänapäeval sama armastav ja kaastundlik Issand nagu siis, kui Ta kõndis Palestiina tolmustel teedel. Ta on lähedane oma teenijatega siin maa peal. Ta hoolib meist igaühest ja armastab meist igaühte ka tänapäeval. Võite selles kindlad olla.

Ta elab tänapäeval kui meie Issand, meie Õpetaja, meie Päästja, meie Lunastaja ja meie Jumal.

Jumal õnnistagu meid, et usuksime Teda, võtaksime Ta vastu, kummardaksime Teda, usaldaksime Teda ja järgiksime Teda.”⁷

„Ükski sündmus [pole] üksikisikute ega rahvaste jaoks olulisem kui Õpetaja ülestõusmine.”

Ezra Taft Bensoni õpetused

Jeesus Kristus lunastas meid füüsilisest ja vaimsest surmast, kuna Ta armastus meie vastu on lõputu.

Miski pole maailmale suuremat mõju avaldanud kui Jeesuse Kristuse elu. Me ei kujuta oma elu ilma Tema õpetusteta ettegi. Ilma Temata eksitaksid meid petlikud uskumused ja usundid, mis on sündinud hirmust ja pimedusest ja kus võidutsevad lihalikkus ja materialism. Me ei küüni kaugeltki selle eesmärgini, mille Ta meile seadis, kuid me ei tohi seda kunagi silmist lasta ega unustada, et meie pikk rännak valguse ja täiuslikkuse suunas poleks võimalik ilma Tema õpetuste, Tema elu ega Tema surma ja ülestõusmiseta.⁸

Selleks et osata vähegi hinnata seda, mida [Jeesus Kristus] meie heaks on teinud, ja selle eest tänulik olla, peame meeles pidama järgmisi olulisi tõdesid:

Jeesus tuli maa peale, et teha meie Isa tahet.

Ta tuli eelneva teadmisega, et Ta peab kandma meie kõigi patukoormat.

Ta teadis, et Ta tõstetakse üles ristile.

Ta sündis, et saada kogu inimkonna Päästjaks ja Lunastajaks.

Ta suutis oma missiooni ellu viia, kuna Ta oli Jumala Poeg ja Tal oli Jumala vägi.

Ta oli nõus oma missiooni täitma, kuna Ta armastab meid.

Ühelgi surelikul polnud väge ega võimet kõiki teisi surelikke nende kadunud ja langenud olukorrast lunastada ja keegi teine ei olekski saanud oma elu vabatahtlikult jätta ja seeläbi kõigi surelike ülestõusmisele alust panna.

Ainult Jeesus Kristus oli võimeline ja valmis selliseks lunastavaks armastuse teoks.⁹

Jeesus Kristus ‥ tuli siia maa peale varem kindlaks määratud ajal ja sündis kuningliku sünniõigusega, mis säilitas Tema jumalikkuse. Tema loomuses segunesid sureliku ema omadused Tema Igavese Isa jumalike omaduste ja väega.

Tänu oma ainulaadsele sünnipärale sai Ta pärandiks auväärse tiitli: Jumala Ainusündinud Poeg lihas. Jumala Pojana päris Ta väe ja arukuse, mida pole olnud ühelgi inimesel enne ega pärast Teda. Ta oli sõna otseses mõttes Immaanuel, mis tähendab „Jumal on meiega”. (Vt Js 7:14; Mt 1:23.)

Kuigi Jeesus oli maa peale saadetud Jumala Poeg, nägi Isa plaan ette, et Ta kogeks kõiki surelikkuse raskusi ja katsumusi. Nii sai Talle osaks „kiusatusi, ‥ nälga, janu ja kurnatust”. (Mo 3:7).

Selleks et olla kõigi Isa laste Lunastaja, pidi Jeesus olema täiuslikult kuulekas kõigile Jumala seadustele. Kuna Ta alistus Isa tahtele, kasvas Ta „armust armu, kuni ta sai täiuse” oma Isa väest. Seega oli Tal „kogu [võim] nii taevas kui maa peal” (ÕL 93:13, 17).¹⁰

Kuna [Jeesus] oli Jumal – nimelt Jumala Poeg –, suutis Ta kanda teiste inimeste rasket patukoormat. Jesaja kuulutas prohvetlikult Päästja valmisolekust seda teha. Ta ütles: „Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! ‥ Teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu! Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud!” (Js 53:4–5.)

See püha ja isetu tegu, see, et Ta võttis vabatahtlikult enda peale kõigi inimeste patud, ongi Lepitus. Kuidas võib küll keegi võtta üksi kõigi teiste patud enda kanda? Sureliku inimese mõistuse jaoks on see täiesti hoomamatu. Kuid ma tean seda: Ta võttis enda peale kõigi patud ja tegi seda lõputu armastuse pärast meist igaühe vastu. Ta on öelnud: „Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama; ‥ milline kannatus pani mind, Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus ning soovima, et ma võiksin pääseda kibeda karika joomisest” (ÕL 19:16, 18).

Kibedast piinast hoolimata võttis ta karika ja jõi. Ta kannatas kõigi inimeste valusid, et meie ei peaks kannatama. Ta talus oma süüdistajate alandust ja solvanguid nurina ja kättemaksuhimuta. Ta pidas vastu piitsutamisele ning talus seejärel häbiväärset ja jõhkrat hukkamist ristil.¹¹

[Jeesus] viis Ketsemanis ja Kolgatal ellu lõputu ja igavese lepituse. See oli ajaloo suurim armastusest kantud tegu. Sellele järgnes Tema surm ja ülestõusmine.

Nii sai Temast meie Lunastaja, kes füüsilisest surmast lunastas meid kõiki ja kes vaimsest surmast lunastas neid, kes kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele.¹²

Me ei pruugi surelikkuses mõista ega hoomata, kuidas Ta selle kõik korda saatis, aga me peaksime mõistma, miks Ta tegi seda, mida Ta tegi.

Kõik, mida Ta tegi, oli ajendatud isetust ja lõputust armastusest meie vastu.¹³

„Miski pole maailmale suuremat mõju avaldanud kui Jeesuse Kristuse elu.”

Jeesus Kristus tõusis hauast ja elab täna ülestõusnuna.

Ajaloo suurimad sündmused on need, mis mõjutavad suurimat hulka inimesi kõige pikema aja vältel. Selle määratluse kohaselt pole ükski sündmus üksikisikute ega rahvaste jaoks olulisem kui Õpetaja ülestõusmine.

See, et iga hing, kes kunagi maa peal on elanud ja surnud, tõuseb üles, on fakt, ja selleks sündmuseks tuleks kahtlemata hoolikalt valmistuda. Hiilgav ülestõusmine peaks olema iga mehe ja naise eesmärk, sest üles me tõuseme kindlasti.

Miski pole nii täielikult kõikehaarav kui ülestõusmine. Iga elav olend tõuseb üles. „Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” (1Kr 15:22.)

Pühakirjadest loeme, et kolmandal päeval pärast Jeesuse ristilöömist toimus maavärin. Hauakivi veeretati ukse eest ära. Kui mõned naised Jeesuse kõige pühendunumate jüngrite seast ürtidega hauale tulid „ei leidnud [nad] mitte Issanda Jeesuse ihu.”

Ilmusid inglid, kes teatasid: „Miks te elavat otsite surnute juurest? Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud!” (Lk 24:3–6.) Ajaloo vältel pole olnud rabavamat teadaannet, kui: „Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud.”

Meie Issanda ülestõusmist tõendavad paljud usaldusväärsed tunnistajad. Ülestõusnud Issand ilmus mitmele naisele, kahele jüngrile Emmause teel, Peetrusele, apostlitele ja Pauluse sõnade kohaselt „ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale. ‥ Aga pärast kõike ta ilmus ka [Paulusele].” (1 Kr 15:6, 8.) ‥

Ma tunnistan Tema viimse aja tunnistajana, et Ta elab. Ta on ülestõusnud Isik. Ta on meie Päästja, meie Issand ja Jumala enda Poeg. Ma tunnistan, et Ta tuleb taas kui meie hiilgav ja ülestõusnud Issand. See päev pole enam kaugel. Kõigi nende jaoks, kes võtavad Ta vastu kui Päästja ja Issanda, tähendab Tema ülestõusmine, et elu ei lõppe surmaga, kuna Ta on lubanud: „Sest mina elan ja teie saate elama.” (Jh 14:19.)¹⁴

Ainult Temal oli vägi üles tõusta. Ja nii tõusis Ta kolmandal päeval pärast matmist elusana hauast ja näitas end paljudele. ‥ Ma tunnistan teile [Tema] tänapäeval kutsutud erilise tunnistajana, et Ta elab. Tal on ülestõusnud keha. Pole ühtegi tõde ega fakti, milles oleksin kindlam kui tões, et meie Issand on sõna otseses mõttes ülestõusnud.¹⁵

Me peame olema vaprad tunnistuses Jeesusest Kristusest.

Kõige hinnalisem õnnistus, mida iga Kiriku liige võib saada, on tunnistus Jeesuse Kristuse ja Tema kiriku jumalikkusest. Tunnistus on üks väheseid omandeid, mille me võime sellest elust lahkudes kaasa võtta.

Tunnistus Jeesusest tähendab Püha Vaimu kaudu saadud teadmist Jeesuse Kristuse jumalikust missioonist.

Tunnistus Jeesusest tähendab teadmist meie Issanda sünni jumalikust päritolust – et Ta on tõepoolest Ainusündinud Poeg lihas.

Tunnistus Jeesusest on teadmine, et Ta oli lubatud Messias ja et Ta saatis inimlaste seas käies korda palju vägevaid imesid.

Tunnistus Jeesusest on teadmine, et Tema määratud seadused ja õpetus on õiged, ning nende seaduste ja talituste järgi elamine.

Omada Jeesusest tunnistust tähendab teada, et Ta võttis Ketsemani aias vabatahtlikult enda peale kogu inimkonna patud, mis panid Ta kannatama nii kehaliset kui ka vaimselt ja veritsema igast poorist. Ta tegi seda kõike, et meie ei peaks kannatama, kui vaid meelt parandame. (Vt ÕL 19:16, 18.)

Tunnistus Jeesusest tähendab, et me teame, et Ta tõusis võidukalt hauast, omades füüsilist ülestõusnud keha. Ja kuna Tema elab, võib kogu inimkond elada.

Tunnistus Jeesusest tähendab teadmist, et Isa Jumal ja Jeesus Kristus ilmusid prohvet Joseph Smithile, et juhatada sisse Tema evangeeliumi uus ajajärk, mil enne Tema tulekut saaks jutlustada päästmist kõikidele rahvastele.

Tunnistus Jeesusest on teadmine, et see Kirik, mille Ta aegade keskpaigas rajas ja tänapäeval taastas, on Issanda sõnade kohaselt „ainus tõeline ja elav kirik kogu maa palge peal” (ÕL 1:30).

Selline tunnistus on hädavajalik. Kuid veelgi olulisem on olla oma tunnistuses vapper.

Tunnistus Jeesusest tähendab, et me võtame vastu Jeesuse Kristuse jumaliku missiooni, Tema evangeeliumi ja Tema tööd. See tähendab ka, et me tunnistame Joseph Smithi ja tema mantlipärijaid prohvetitena ning järgime nende nõu. Jeesus ütles: „Olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama.” (ÕL 1:38).

Issand rääkis Joseph Smithile neist, kes lõpuks pälvivad selestilise kuningriigi õnnistused:

„Nemad on need, kes võtsid vastu tunnistuse Jeesusest ja uskusid tema nimesse ning ristiti tema matmise viisil, saades maetud vette tema nimel ja seda vastavalt käsule, mis ta on andnud.” (ÕL 76:51.)

Nemad on need, kes on vaprad tunnistuses Jeesusest, kes Issanda sõnade kohaselt „saavad jagu usuga ja on pitseeritud lubaduse Püha Vaimuga, kelle Isa valab välja kõikide nende peale, kes on õiged ja tõesed”. (ÕL 76:53.)¹⁶

Usk Jeesusesse Kristusesse tähendab täielikult Temale toetumist ja Tema õpetuste järgimist.

Meie usundi aluseks on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Miks on vajalik, et me paneksime kogu usalduse ja lootuse ühele isikule? Miks on usk Temasse vajalik, et leida meelerahu selles elus ja lootust tulevases maailmas?

Meie vastused sellele küsimusele määravad kindlaks, kas astume tulevikule vastu julguse, lootuse ja elurõõmu või kahtluste, ärevuse ja pessimismiga.

Minu sõnum ja tunnistus on see: ainult Jeesus Kristus on pädev andma seda lootust, kindlust ja jõudu, mida vajame, et saada jagu maailmast ja inimnõrkustest. Et seda teha, tuleb meil Temasse uskuda ja elada Tema seaduste ja õpetuste järgi. ‥

Usk Temasse on midagi enamat kui pelk tõdemus, et Ta elab. See on palju rohkemat kui tõekspidamise kuulutamine.

Usk Jeesusesse Kristusesse tähendab täielikku toetumist Temale. Jumalana on Tal lõputu vägi, arukus ja armastus. Pole ühtegi probleemi, mida Tema ei suudaks lahendada. Kuna Ta laskus allapoole kõike (vt ÕL 122:8), teab Ta, kuidas aidata meil igapäevaraskustest jagu saada.

Usk Temasse tähendab uskumist, et isegi kui meie kõike ei mõista, siis Tema mõistab. Seega peame me vaatama Tema poole „igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke.” (ÕL 6:36.)

Temasse uskumine tähendab usaldamist, et Temal on kõik vägi kõigi inimeste ja rahvaste üle. Pole ühtegi pahet, mida Tema ei saaks ohjeldada. Kõik on Tema kätes. See maa on Tema õiguslik valitsusala. Ometi laseb Ta kurjusel tegutseda, et me saaksime teha hea ja halva vahel valikuid.

Tema evangeelium on täiuslik retsept kõigi inimprobleemide ja sotsiaalsete hädade vastu.

Kuid Tema evangeelium toimib ainult siis, kui me seda oma elus rakendame. Seega peame me „Toitu[ma] rõõmuga Kristuse sõnadest; sest vaata, Kristuse sõnad ütlevad [meile] kõik, mida [me peame] tegema.” (2Ne 32:3.)

Kui me Tema õpetuste järgi ei tegutse, siis me ei näita usku Temasse.

Mõelda vaid, kui erinev maailm oleks, kui kogu inimkond teeks, nagu Jeesus ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. ‥ Armasta oma ligimest nagu iseennast.“ (Mt 22:37, 39.)

Mis on siis vastus küsimusele „Mida teha probleemide ja dilemmadega, millega üksikisikud, ühiskonnad ja rahvad tänapäeval silmitsi seisavad?” Tema lihtne retsept on selline:

„Uskuge Jumalasse; uskuge, et ta on ja et ta lõi kõik asjad nii taevas kui ka maa peal; uskuge, et tal on kõik tarkus ja kõik vägi nii taevas kui ka maa peal; uskuge, et inimene ei mõista kõiki asju, mida Issand võib mõista! ‥

Uskuge, et te peate parandama meelt oma pattudest ja need maha jätma ning alandama end Jumala ees; ja paluge siira südamega, et ta andestaks teile; ja nüüd, kui te usute kõike seda, siis vaadake, et te seda teete.” (Mo 4:9–10; rõhutus lisatud.)¹⁷

Me oleme kõige õnnistatumad ja rõõmsamad siis, kui püüame olla Jeesuse Kristuse moodi.

Üks selle elu eesmärke on meid proovile panna, et näha, kas me „tee[me] kõike, mida iganes Issand” meie Jumal meil teha käsib. (Aabr 3:25.) Lühidalt öeldes tuleb meil välja uurida, mis on Issanda tahe, ja siis seda teha. Meil tuleb järgida Jeesuse Kristuse eeskuju ja olla nagu Tema.

Elu põhiline küsimus peaks olema see, mille esitas Paulus: —„Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” (Ingl k kuningas Jamesi Piibliversioonis Ap 9:6.) ‥

Meil on vaja rohkem Kristuse mehi ja naisi, kes hoiavad Teda alati meeles ja peavad Tema käske, mis Ta neile andnud on. Suurim edu mõõdupuu on see, kui lähedal me iga hetk Tema jalajälgedele oleme.¹⁸

Mõni ‥ on nõus oma usu eest surema, kuid pole valmis täielikult selle nimel elama. Kristus nii elas kui ka suri meie eest. Tema lepituse kaudu ja Tema jalajälgedes käies võime saada suurima anni – igavese elu, mida elab meie Igavene Isa Taevas.

Kristus esitas küsimuse: „Missugused mehed [me] peaksi[me] olema?” Seejärel ta vastas sellele, öeldes, et me peaksime olema sellised nagu Tema. (3Ne 27:27.)

Kõige targem, õnnistatum ja rõõmsam on inimene, kelle elu sarnaneb kõige rohkem Kristuse omaga. Maise jõukuse, võimu ega mainega pole sellel mingit pistmist. Ainus tarkuse, õnnistatuse ja rõõmu lakmus on see, kui sarnane on kellegi elu Õpetaja Jeesuse Kristuse eluga. Tema on õige tee, kogu tõde ja külluslik elu.

Küsimus, mis peaks pidevalt meie peas keerlema ja meie iga mõtet ja tegu mõjutama, on see: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?” (Ingl k kuningas Jamesi Piibliversioonis Ap 9:6.) Vastuse sellele küsimusele saab ainult Kristuse Valguse ja Püha Vaimu kaudu. Õnnelikud on need, kes elavad nii, et nende olemus on täidetud mõlemaga. ‥

Vaadates kõike, mida [Jeesus Kristus] on teinud ja mida Ta meie jaoks teeb, siis on midagi, mida me saame Talle ka vastutasuks anda.

Kristuse elu ja ohverdus oli meile suur kingitus. Kas ka meie elu ja ohverdused nii praegu kui ka tulevikus ei peaks siis olema meie väike kingitus Temale?¹⁹

[Need, kes] lasevad Kristusel end juhtida, saavad Temaga üheks. ‥ Nende tahe neeldub Tema omas. (Vt Jh 5:30.) Nad teevad alati seda, mis on Issandale meelepärane. (Vt Jh 8:29.) Nad on nõus Issanda eest surema, ja, mis veelgi tähtsam – nad tahavad Tema nimel elada.

Nende kodus võib näha piltidest seintel, raamatutest riiulitel, muusikast, mis kõlab, ning nende sõnadest ja tegudest, et nad on kristlased. Nad seisavad kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal. (Vt Mo 18:9.) Nende meeli täidab Kristus, kui nad igas oma mõttes Tema poole vaatavad. (Vt ÕL 6:36.) Kristus on nende südames ja nende kiindumus on antud igaveseks Temale. (Vt Al 37:36.)

Nad võtavad peaaegu iga nädal sakramenti ja tunnistavad üha uuesti oma Igavesele Isale, et on nõus võtma enda peale Tema Poja nime ja Teda alati meeles pidama ning pidama kinni Tema käskudest. (Vt Mn 4:3.)

Mormoni Raamatu sõnu kasutades nad „toitu[vad] rõõmuga Kristuse sõnadest” (2Ne 32:3), „räägi[vad] Kristusest” (2Ne 25:26), „rõõmusta[vad] Kristuses” (2Ne 25:26), nad on „elavaks tehtud Kristuses” (2Ne 25:25) ja nad „rõõmutse[vad] oma Jeesuse üle” (vt 2Ne 33:6). Lühidalt öeldes, nad kaotavad end Issandas ja leiavad igavese elu. (Vt Lk 17:33.)²⁰

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Benson õpetas, et kuigi me ei pruugi täielikult mõista, kuidas Päästja lepituse ellu viis, võime me mõista, miks Ta seda tegi (vt 1. osa). Kuidas selle mõistmine meie elu mõjutab?
Mõtisklege 2. osa uurides Päästja ülestõusmise mõjule. Kuidas Tema ülestõusmine teie elu mõjutab?
Miks on teie arvates tunnistus Jeesusest Kristusest „kõige hinnalisem õnnistus”? (Vt 3. osa.) Mida tähendab olla vapper oma tunnistuses Päästjast?
Mõtisklege president Bensoni sõnade üle, mis ta kõneles usu kohta Jeesusesse Kristusesse (vt 4. osa). Mil moel erineb usk Kristusesse pelgast tõdemusest, et Ta elab?
President Benson ütles, et inimesed, kes „lasevad Kristusel end juhtida” on nõus „Issanda eest surema, ja, mis veelgi tähtsam – nad tahavad Tema nimel elada” (5. osa). Mida tähendab elada Päästja nimel?

Samateemalised pühakirjakohad:

Jh 10:17–18; 2Ne 9:20–24; 31:20–21; Mo 16:6–11; 3Ne 27:20–22; Mn 7:33; ÕL 19:1–3, 16–19; 76:22–24; UA 1:3

Abiks uurimisel

„Tundes evangeeliumi mõistmisest tulenevat rõõmu, tahad sa õpitut rakendada. Püüa elada kooskõlas oma tõekspidamistega. See tugevdab sinu usku, teadmisi ja tunnistust” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2008, lk 19).