4. peatükk

Rõõmuküllane elu rasketel aegadel

„Õnn nüüd ja praegu tähendab vabalt, armastavalt ja rõõmuga tunnustada oma elus Jumala tahet meie jaoks ning järgida seda igal moel nii väikestes kui ka suurtes asjades.”

Ezra Taft Bensoni elust

Üks president Ezra Taft Bensoni esimesi ülesandeid apostlina oli aidata Teises maailmasõjas kannatanud pühasid Euroopas. Saksamaal ringi sõites kohtas ta ustavaid inimesi, kes suutsid neid ümbritsevast viletsusest kõrgemale tõusta. Ta kirjutas oma päevikusse:

„Ma olin täna tunnistajaks suurimale hävitustööle, mida olen eales näinud. ‥ [Berliini] tänavatel sõites ja autoga läbipääsmatutes kohtades kõndides ‥ nägin ma poolnälginud naisi maksmas hingehinda kartulikoorte eest. ‥ Nägin vanu mehi ja naisi väikeste kirvestega innukalt kände raiumas, et saada küttepuujuppe, mida nad siis mitme kilomeetri kaugusele koju vedasid. Selleks kasutati kõike, millel vähegi rattad olid: kunagistest lapsevankritest väikeste kärudeni välja. Nad nägid nendega välja justkui veoloomad.

Hiljem kohtusin ühes pommitatud tänava külmas poolvarisenud kolmanda korruse saalis 480 poolnälginud, ent ustava viimse aja pühaga, kes pidasid konverentsi. Oli inspireeriv näha usuvalgust. ‥ Neis puudus igasugune kibestumus või viha, selle asemel oli tunda omavahelist armastust ja usku evangeeliumisse.”¹

„Ükski neist liikmetest ei kaevanud poole sõnagagi oma olukorra üle, hoolimata sellest, et mõni oli otse meie silme all kohe-kohe nälga suremas.

‥ Meie pühad ‥ on täis lootust, julgust ja usku ning vaatavad rõõmuga tulevikku, kus nad ka ei viibiks. Neil on suur usk evangeeliumisse ja Kiriku liikmeks olemisse. See oli üks suurim näide evangeeliumi tõelistest viljadest meeste ja naiste elus, mis me kunagi näinud oleme.”²

President Benson nägi lootust ja optimismi ka kodu lähedal, kus paljud tema talunikest sõbrad jäid isegi raskuste kiuste rõõmsameelseks. Ta sõnas:

„Mulle meenub, et osalesin ühel koosolekul Idaho osariigis Bancrofti lähedal. ‥ Koosolek oli suurepärane ja kui see lõppes, tervitasin ma mõnd toredat talunikku, teiste seas meest nimega vend Yost. Ma küsisin ta käest: „Vend Yost, kuidas sul talus asjad edenevad?” Vend Yost vastas: „Kõik on korras, vend Benson, kuid ma olen kakskümmend tuhat dollarit vaesem kui kolme päeva eest.” Ma küsisin: „Mis lahti, kas öökülm?” Ta vastas: „Jah, see võttis nisu ära, enne kui tuum küpseks sai, ja sa ju tead, mida see tähendab.” Ta jätkas: „Homme hommikul niidame kogu nisu maha, aga kõik on korras. Meil on vakkades natuke nisu ja vähemalt osa aastavarust on alles. Me ei jää nälga ja kunagi tuleb ka uus saak.” Tema juurest lahkudes ütlesin oma naisele: „Milline võrratu suhtumine.”

„Me sõitsime Loganisse [linn Utah´ osariigis, mis asub Bancroftist 130 kilomeetri kaugusel]. Meil olid lapsed kaasas ja me tegime peatänaval peatuse, et poest lastele küpsiseid osta. Ja keda ma nägin! Ühel kõnniteel kohtusin vend Yostiga. Ma küsisin: „Mida sina kodust nii kaugel teed?” Ta teatas: „Vend Benson, täna on meie templipäev.” Ma vastasin: „Sind ei muserda küll ükski katsumus.” Siis aga õpetas ta mulle midagi olulist. Ta vastas: „Vend Benson, katsumuste tulles vajame me templit veelgi rohkem.””³

See, kuidas president Benson ise katsumustega toime tuli, innustas neid, kes teda tundsid, samamoodi nagu teiste pühade eeskuju tugevdas teda. Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on president Bensonit kirjeldanud kui „hoolikat sündmuste jälgijat, [kes] suudab säilitada talle omase optimismi ja rõõmsameelsuse, millest ka meie peaksime eeskuju võtma. Selline optimism ei tähenda toimuva eiramist, vaid selle märkamist, ent ometi kaugemale vaatamist, et näha lubadusi, mis puudutavad kuningriigi võidukat tulevikku.”⁴

President Ezra Taft Benson oli eeskujuks, kuidas elada rõõmsameelselt.

Ezra Taft Bensoni õpetused

Tänu usule Taevasesse Isasse võib meil olla lootus tuleviku suhtes, optimism praegustes ülesannetes ja sisemine rahu.

Meid kõiki tabavad pettumused ja meelehärm – need on osa elust. Aga kui meil on usku, siis kestavad tagasilöögid vaid üürikest aega ning meie näilisest ebaõnnestumisest kasvab välja edu. Meie Taevane Isa suudab saata korda imesid meist igaühe abil, kui me vaid loodame Tema peale ja usaldame Teda.⁵

On suur õnnistus, kui meil kesk rahutut ja ärevat aega, kesk kurbust ja tagasilööke on sisemine tasakaal, kindlustunne, meelerahu ja harmoonia. Hingekosutav on teada, et tüüriratas on Jumala käes, et Ta tunneb oma lapsi ja et me saame täie kindlustundega Teda usaldada.⁶

Palvetamine – järjepidev palvetamine – võib meil aidata hoida ühendust Jumalaga, kes on meie suurim lohutuse ja nõu allikas. „Palveta alati, et sinust võiks saada vallutaja” (ÕL 10:5). Noor Joseph Smith kirjeldab, et ta pääses Pühas metsasalus vastase küüsist „olles koondanud kogu oma jõu, et hüüda appi Jumalat, et ta päästaks mind” (JSA 16).⁷

Ilma usuta Taevasesse Isasse ei saa meil olla edu. Usk annab nägemuse sellest, mis võib juhtuda, lootuse tuleviku suhtes ja optimismi praeguste ülesannete jaoks. Kui meil on usku, siis me ei kahtle, et seda tööd saadab edu.⁸

Viimse aja pühad peaksid olema kõigist inimestest kõige optimistlikumad ja kõige vähem pessimistlikud. Me teame, et mõneks ajaks võetakse „rahu ‥ ära maa pealt ja kurat saab võimu tema enda valitsuspiirkonna üle”. Me teame ka, et „Issand [saab] võimu oma pühade üle, ja saab valitsema nende seas” (ÕL 1:35–36).

Teades, et Kirik jääb püsima ja Jumal juhatab seda ka eesseisvatel rasketel aegadel, jääb meie isiklikuks vastutuseks kanda hoolt, et meie kõik omakorda jääksime ustavaks Kirikule ja selle õpetustele. „Kuid see, kes jääb vankumatuks ja keda ei võideta, see päästetakse” (JSM 1:11).⁹

Õnn tuleb päevast päeva välja teenida, kuid see on kogu vaeva väärt.

Meil pole mingit põhjust muretsemiseks. Elage evangeeliumi järgi ja pidage käske. Palvetage kodus õhtuti ja hommikuti. Pidage kinni Kiriku käitumisnormidest. Püüdke elada rahulikult ja rõõmsameelselt. ‥ Õnn tuleb päevast päeva välja teenida, kuid see on kogu vaeva väärt.¹⁰

Kui George A. Smith oli kord väga haige, külastas teda nõbu, prohvet Joseph Smith. Haigevoodis lebav mees teatas: „[Prohvet] ütles mulle, et ma ei peaks kunagi meelt heitma, ükskõik millised raskused mind ka ei tabaks. Isegi kui mind heidetaks Nova Scotia kõige sügavamasse orgu ja mulle vajuks kaela kogu Kaljumäestik, ei tohiks ma heituda. Ma peaksin vastu pidama, usku rakendama ja julge olema ning ma pääseksin sealt välja, et taas mäe tipus seista.” ‥

On aegu, mil tuleb õigemeelselt vastu pidada ja kuradi kiusamine ära kannatada, kuni tema masendav vaim meist lahkub. Issand ütles prohvet Joseph Smithile: „Sinu vaev ja sinu kannatused on vaid viivuks;

ja seejärel, kui sa pead hästi vastu, ülendab Jumal sind kõrgele” (ÕL 121:7–8).

Üllaste eesmärkide nimel pingutamine – isegi siis, kui teid ümbritsevad tumedad masenduspilved – toob teid lõppkokkuvõttes tagasi päiksevalguse kätte. Isegi meie õpetaja Jeesus Kristus jätkas hoolimata suurest proovilepanekust, kui meie Isa Ta ristilöömise ajal ajutiselt üksi jättis, oma tööd inimlaste heaks ning võttis peagi pärast seda vastu hiilguse ja rõõmu täiuse. Kui teie katsumustega silmitsi seisate, võite loetleda neid õnnistusi, mis teil on, kindla lootusega, et kui jääte ustavaks, saate peagi osa veelgi suurematest õnnistustest. Te võite kindlalt teada, et ajapikku pühib Jumal ära kõik pisarad ning et „mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad!” (1Kr 2:9).¹¹

Olge rõõmsameelsed kõiges, mida te teete. Elage õnnelikult. Elage entusiastlikult ja teadke, et Jumal ei asu sünguses ega kurvameelsuses, vaid valguses ja armastuses.¹²

„Õnnelik elu tähendab vaimset tugevnemist ja täiuslikkuse poole pürgimist.”

Taevane Isa tahab, et me oleksime õnnelikud, ja Ta õnnistab meid, kui järgime Tema tahet.

„Inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu” (2Ne 2:25). Meie Taevane Isa tahab, et me oleksime õnnelikud. Ta ootab, et oleksime õnnelikud. Kuid õnn ei peitu käitumisnormide langetamises. Me ei saa olla õnnelikud, kui ei suuda elada vastavalt oma tõekspidamistele, vastavalt sellele, mida teame õige olevat. Väga lihtne on kujundada välja harjumus suhtuda teatud asjadesse kergekäeliselt. Väga lihtne on kujundada välja harjumus leida teistes vigu, neid kritiseerida või mõnda asja Kirikus umbusklikult suhtuda. Meil on väga lihtne pisut kibestuda ja siis oma kibestumusse uppuda, veidi kurvameelseks muutuda ja käia ringi norus näoga. Armastuses ja sõjas ei võideta norus näoga kunagi lahingut.¹³

Kas me mõistame, et õnn nüüd ja praegu tähendab Jumala tahet vabalt, armastavalt ja rõõmuga tunnustada ning seda igal moel järgida, nii väikestes kui ka suurtes asjades? Täiuslik elu tähendab õnnelikku elu. Õnnelik elu tähendab vaimset tugevnemist ja täiuslikkuse poole pürgimist. Iga Jumala tahte kohaselt tehtud tegu on osa sellest vaimsest kasvust. Ärge jaotage oma elu mitmeks. Olgu meie elu terviklik ja põlakem võltsau ja -hiilgust, mida Jumal heaks ei kiida. Pidagem meeles, et meie jõu ja õnne tõeline allikas seisab inimestest ja asjaoludest kõrgemal.¹⁴

Me peame ikka ja jälle õppima, et ainult siis, kui võtame omaks armastuse evangeeliumi, mida Õpetaja on meile õpetanud, ja elame selle järgi, ning ainult siis, kui teeme Tema tahet, võime murda lahti teadmatuse ja kahtluste ahelatest, mis meid kütkeis hoiavad. Me peame selle lihtsa, ent hiilgava tõe endale selgeks tegema, et võiksime kogeda sulnist rõõmu Vaimust nüüd ja igavesti. Me peame ennast Tema tahet täites kaotama. Meil tuleb Tema oma elus esikohale seada. Jah, meie õnnistused mitmekordistuvad, kui me Tema armastust oma ligimesega jagame.¹⁵

Paulus ütles: „Vennad, ‥ üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees,

ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses” (Fl 3:13–14).

Laske oma meeltel täituda eesmärgiga olla nagu Issand. Kui püüate õhinaga teda tunda ja tema tahet teha, siis surute masendusmõtted oma peast välja. „Olgu teil samasugune meel,” ütles Paulus (Fl 2:5). „Vaadake minu poole igas oma mõttes,” ütles Jeesus (ÕL 6:36). Ja mis siis saab, kui me seda teeme? „Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale” (Js 26:3).¹⁶

Kui elame nii, nagu peaksime, siis pole me kunagi üksi, sest meie Isa on alati meiega, et meid õnnistada. Ta tahab, et oleksime edukad. Ta tahab, et oleksime õnnelikud. Ta tahab, et saavutaksime need head eesmärgid, mis oleme seadnud. Kui teeme enda osa, siis teeb ka Tema enda osa.¹⁷

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Mis te arvate, mil moel annab usk meile „lootuse tuleviku suhtes ja optimismi praeguste ülesannete jaoks”? Millist nõu annaksite 1. osa põhjal inimesele, kes igatseb tunda sisemist rahu? Mis põhjusel annaksite just sellist nõu?
2. osa lugedes mõelge tagasi ajale, mil teil tuli katsumustes „õigemeelselt vastu pidada”. Mõtisklege, mida te olete sellest kogemusest õppinud. Mil moel Issand meid aitab, kui oleme nõus katsumusi ustavalt taluma?
Millised kogemused on aidanud teil mõista, et Taevane Isa tahab, et oleksite õnnelik ja edukas? Mis te arvate, miks tähendab „õnn nüüd ja praegu” Jumala tahte tunnustamist meie jaoks? (Vt 3. osa.)

Samateemalised pühakirjakohad:

Mt 11:28–30; Jh 14:27; 16:33; Gl 5:22; Mo 2:41; Mn 9:25–26; ÕL 101:11–16

Abiks uurimisel

„Saa toimuvast ülevaade, lugedes raamatu, peatüki või lõigu kiiresti läbi või vaadates üle sissejuhatused. Püüa mõista konteksti ja olustikku” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2008, lk 23). Te võiksite lugeda peatükki või pühakirjasalmi rohkem kui ühe korra, et seda paremini mõista. Seda tehes võite avastada sügavaid tõdesid.