21. peatükk

Ajaliku ja vaimse toimetuleku põhimõtted

„Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik hoolib kõigest, mis puudutab inimkonna majanduslikku, sotsiaalset ja vaimset heaolu nii praegu kui ka igavesti.”

Ezra Taft Bensoni elust

Aastal 1936, mil kogu maailma vaevasid Suure depressiooni aegsed majandusraskused, tutvustas Esimene Presidentkond uut sotsiaalabi programmi. See programm, mida kutsuti Kiriku kindlustusplaaniks, ei näinud ette puuduses olevatele inimestele abipakkide jagamist. See tegutses põhimõttel „aidata inimestel aidata iseennast”.¹ Esimene Presidentkond ja teised Kiriku juhid, kes selle välja töötasid, õpetasid, kui tähtsad on töökus, enesega toimetulek ja teenimine. Nad innustasid Kiriku liikmeid kümnist ja paastuannetusi maksma, toitu tootma ja hoiustama, liigset võlga vältima ja raha tulevasteks vajadusteks kõrvale panema.

Sel ajal teenis president Ezra Taft Benson Idaho osariigi Boise’ linna vaia juhatuses nõuandjana. Ta oli ka Idaho osariigi majandusteadlane ning turundus- ja põllumajandusspetsialist. Ta osales vaiajuhataja palvel koosolekul, kus tutvustati Kiriku kindlustusplaani. Ta meenutas toimunut: „Ma olin kahe käega nõus kõigega, mida ma täna kuulsin. Ma läksin tagasi Boise’ vaia ja kõnelesin oma vendadele, et see väljakuulutatud programm on majanduslikult, sotsiaalselt ja vaimselt väga mõistlik. Ma väljendasin kindlust, et Kiriku inimesed võtavad selle kogu südamest vastu kui millegi, mis pole üksnes mõistlik, vaid ka vajalik.”²

Kaks kuud pärast seda, kui president Benson vaiale programmi tutvustas, „oli juba hulganisti sotsiaalabi programme käima lükatud: üks kogudus oli istutanud hektari suuruse aia, teine külvanud kuuehektarilisele maa-alale suhkrupeeti ja üks Abiühing konserveeris toitu ning valmistas lapitekke ja rõivaid. [Üks kogudus] ehitas koguni väikse konserveerimistehase.”³

Paremal vanem Ezra Taft Benson koos juhataja Max Zimmeri, Šveitsi misjoni tegevjuhatajaga, Šveitsis Genfi linnas sotsiaalabivahendeid üle vaatamas, 1946.

President Benson nägi selle sotsiaalabi programmi tohutut mõju kümme aastat hiljem. Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmena määrati ta Kiriku eesistujaks Teise maailmasõja järgsesse Euroopasse. Neis sõjast laastatud maades vedas ta eest Kiriku püüdeid varustada inimesi kaubaga, mis aitaks neil taas majanduslikult iseseisvaks saada. Ta meenutas kogetut, kui Kiriku esimene sotsiaalabisaadetise partii Saksamaale Berliini jõudis:

„Ma võtsin kaasa misjonijuhataja president Richard Ranglacki. Me läksime vanasse päevinäinud laohoonesse, milles hoiti relvastatud valve all hinnalisi abisaadetisi. Laohoone taga nurgas nägime peaaegu laeni kõrguvaid kastivirnu.

„Kas nendes kastides on toit?” küsis Richard. „Tahad sa öelda, et kõik need kastid on täidetud toiduga?”

Ma vastasin: „Jah, mu vend, toidu, riietuse ja magamistarvetega ning ma loodan, et ka mõnede meditsiinitarvetega.”

Me võtsime Richardiga ühe kasti alla ja avasime selle. Kast oli täis kõige harilikumat toidukaupa – kuivatatud ube. Kui aga see hea mees neid nägi, sirutas ta käe nende järele, lasi neil oma sõrmede vahelt läbi pudeneda ning puhkes suurest tänutundest nutma nagu väike laps.

Me avasime ka teise kasti, mis oli täis nisuteri – ei midagi vähemat ega rohkemat, täpselt nii, nagu Issand need valmis tegi. Ta pistis näputäie teri suhu. Hetke pärast vaatas ta mulle pisarsilmil otsa – ja ka minu silmad olid märjad – ning sõnas aeglaselt pead vangutades: „Vend Benson, mul on raske uskuda, et inimesed, keda ma pole kunagi varem näinud, võivad meie vastu nii helded olla.”

See on Issanda tegutsemisviis. Vennalikust armastusest ajendatud vabatahtlikud annetused, ohverdused ja tugi – kõik selle nimel, et inimesed võiksid ise endaga toime tulla. Niiviisi tagatakse nende eneseaustus ja -väärikus.”⁴

Ezra Taft Bensoni õpetused

Issand soovib väga oma rahvast ajalikult ja vaimselt õnnistada.

Mu vennad ja õed, ma olen teadlik, et Issand on ajalike teemade kohta öelnud:

„Minule on kõik asjad vaimsed, ja mitte ühelgi ajal pole ma andnud teile seadust, mis oleks ajalik.” (ÕL 29:34.)

Eesmärk on loomulikult vaimne. Kuid me elame materiaalses, füüsilises ja ajalikus maailmas. ‥

‥ Inimene on kahetine olend – ajalik ja vaimne. Issand andis oma rahvale varajastes ilmustustes palju kordi ka ajalikke juhiseid ja käske. Ta juhendas pühi ja Kiriku juhte ostma maad ja muid valdusi, ehitama templeid ja rajama koguni trükikoda, poodi ja võõrastemaja väsinud rändajale (vt ÕL 124:22–23). Tähtsas Tarkuse Sõna nimelises ilmutuses ei nimetanud ta üksnes asju, mis on head ja mis halvad inimesele, vaid käis välja ka plaani, kuidas toita loomakarja. Sadade aastate jooksul on inimteadus sellele järk-järgult kinnitust leidnud (vt ÕL 89). Kirik on hoolinud ja hoolib ka edaspidi kõigest, mis puudutab inimkonna heaolu. Meie inimesi on alati ka ajalikes teemades nõustatud. ‥

Mu vennad ja õed! Väga oluline on kasutada kainet mõistust. Pidagem alati meeles, et kõik materiaalsed asjad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks ja see eesmärk on vaimne, kuigi Issand soovib väga oma rahvast ajalikult õnnistada. Ta kinnitab seda paljudes ilmutustes. Ikka ja jälle ütleb Ta, et palvetaksime oma teravilja, loomakarja, majapidamise ja kodu eest ning paluksime Issanda õnnistusi oma materiaalsetele tegemistele. Ta on lubanud, et on meiega ja valmis meid õnnistama. ‥

‥ Issand ei tee meie eest ära seda, mida me saame ise teha ja peaksimegi ise tegema. Kuid ta eesmärk on pühade eest hoolitseda. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik hoolib kõigest, mis puudutab inimkonna majanduslikku, sotsiaalset ja vaimset heaolu nii praegu kui ka igavesti.⁵

Sotsiaalabi programmi ellu viies tuleb meil pidada silmas selle loomise peamist otstarvet. Selle peamine eesmärk on „luua süsteem, mis kõrvaldaks laiskuse needuse ja kaotaks abirahade kuritarvitamise, nii et sõltumatus, töökus, kokkuhoidlikkus ning enesest lugupidamine meie inimeste seas taastuksid. Kiriku siht on aidata inimestel end ise aidata. Kiriku liikmete elus peab taas olema au sees töö kui üks tähtsamaid põhimõtteid”.⁶

Kiriku sotsiaalabi programm tugineb peredel, kes järgivad Kiriku juhtide inspireeritud juhatust enesega ise toime tulla ja küllaldaselt valmistuda. Jumal tahab, et tema pühad end valmis seaksid, „et ‥ kirik [võiks Issanda sõnul] seista sõltumatuna kõigi teiste selestilisest maailmast allpool olevate loodute kohal”. (ÕL 78:14.)⁷

Pühakirjaline tähendamissõna viiest mõistlikust ja viiest rumalast neitsist (vt Mt 25:1–13) tuletab meelde, et vaimse ja ajaliku koja kordaseadmisega võib ka hiljaks jääda. Kas meie oleme valmis?⁸

Tänu agarale, sihipärasele ja isetule tööle saame omandada eluks vajalikku ja arendada endas jumalikke omadusi.

Esimene põhimõte, mida isa Aadamale pärast Eedeni aiast väljasaatmist õpetati, oli see: „Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad.” (1Ms 3:19.) Kõik materiaalne, mida me selles elus soetame, tuleb meile tänu tööle ja Jumala hoolele. Eluks vajalikku saadakse ainult töötades.⁹

Jumal on käskinud inimestel elada oma enda palge higis, mitte kellegi teise töövaevast.¹⁰

Meie evangeelium väärtustab tööd – sihipärast, isetut ja Kristuse armastuse vaimus tehtud tööd. Ainult nii arendame jumalikke omadusi. Ainult nii saavad meist väärilised tööriistad Issanda käes, et õnnistada rikkalikult teisi tänu sellele väele, mis võib meeste ja naiste elu paremaks muuta.

Peaksime olema südamest tänulikud selle väljakutse, pärandi, teenimisvõimaluse ja küllusliku tasu eest. Kui väga on vedanud neil, kes võivad Issanda plaani järgida, et seda väge suurendada ja seda teiste õnnistamiseks kasutada. Sama tegi ka Kristus. Nüüd on meil au seda teha.¹¹

Sotsiaalabi saajad peaksid oma võimete kohaselt töötama, et saadud vahendeid või paastuannetuse toetust välja teenida. Kui neile aga mõttekat teenistust ei anta ja kui neid tööd tegema ei innustata, kujuneb välja laostav sõltuvus Kiriku abirahadest ja kogu sotsiaalabi programmi eesmärk, mille nimel see on loodud, läheb vett vedama. Taevane seadus näeb ette – ja meil tuleb seda seadust siin maa peal veel õppida –, et inimesi ei saa pikemas perspektiivis aidata, kui teeme nende eest ära selle, mida nad võiksid ise teha ja peaksid ise tegema.¹²

Me peaksime kõiges, mida teeme, paluma Issanda õnnistusi ega tohiks kunagi teha midagi sellist, mille puhul me ei saa paluda, et Issand meid õnnistaks. Me ei peaks eeldama, et Issand teeb meie eest ära selle, mida me ise võime teha. Ma usun, et usk ja teod käivad käsikäes ja et Issand õnnistab rohkem inimest, kes teeb tööd selle nimel, mille eest ta palvetab, kui inimest, kes ainult palvetab.¹³

Usin ja sihipärane töö toob kaasa korras tervise, kiiduväärsed saavutused, puhta südametunnistuse ja sügava une. Töö on inimestele alati rahuldust pakkunud. Olgu teil alati töö vastu austust – tehtagu seda tööd siis kas pea, südame või kätega. Tundke alati rõõmu ausa tööga kaasnevast rahulolust. ‥ Soovides või unistades taevasse ei jõua. Selleks tuleb teil tööd rügada, ohverdada ja õigemeelselt elada.¹⁴

Toitu tootes ja hoiustades võime lõigata kohest kasu ja valmistuda tulevasteks vajadusteks.

Kas olete kunagi peatunud, et mõelda, mis juhtuks kogukonna või rahvusega siis, kui transport seiskuks või kui meid tabaks sõda või majanduslangus? Kuidas teie ja te naabrid toitu saaksite? Kui kaua jätkuks toitu nurgapealses toidupoes või supermarketis?

Peagi pärast Teist maailmasõda saatis Esimene Presidentkond mind Euroopasse, et rajada seal taas misjonid ja seada sisse pühadele toidu ja riiete jaotamise programm. Mul on eredalt meeles inimesed, kes hommikuti igasugu pudi-padiga rongile läksid, et maale sõita ja seal oma vara toidu vastu vahetada. Õhtuti olid rongijaamad täis inimesi sületäite köögi- ja puuviljade ning igat kirja ja karva ruigavate sigade ja kanadega. Sellist saginat polnud enne nähtud. Need inimesed olid loomulikult nõus vahetama kõike, mis vähegi võimalik, et saada seda ainsat elutuge – toitu.

Kodus toidu kasvatamine kui üks viis majanduslikult enesega toime tulla on peaaegu unustuse hõlma vajunud. Me oleme harjunud minema poodi ja ostma kõike, mis vaja. Teatud määral ise toitu tootes kahandame suuresti inflatsiooni mõju oma rahale. Veelgi tähtsam, me õpime, kuidas ise toitu valmistada ja kaasame ka pereliikmed sellesse tulusasse ettevõtmisse. ‥

Toidu kasvatamisel võivad kõik pereliikmed kaasa lüüa.

‥ Lubage mul teile soovitada teha seda, mida teised on teinud. Ühinege üksteisega ja taotlege luba kasutada vaba maalappi aia rajamiseks või rentige maatükk ja tehke sinna aed. Mõned vanemate kvoorumid on teinud seda kvoorumina ja kõik osalejad on lõiganud kasu nii köögi- ja puuviljadest kui ka koostööst ja pere kaasamisest. Paljud pered on aia loomiseks kaevanud üles osa muruplatsist.

Me julgustame teid enesega toime tulema, et Issanda sõnade kohaselt võiks Kirik, „vaatamata viletsusele, mis teie peale langeb, ‥ seista sõltumatuna kõigi teiste selestilisest maailmast allpool olevate loodute kohal” (ÕL 78:14). Issand tahab, et oleksime sõltumatud ja tuleksime enesega toime, sest me elame katsumusterohkel ajal. Ta on meid juba ette hoiatanud, mis sündima hakkab. ‥

Toidu kasvatamine on vaid üks osa korduvalt ületoonitatud soovitusest toiduvaru hoiustada, ‥ seal kus see on seadustega lubatud. Kirik ei tee ettekirjutusi selles osas, millist toitu varuda. See jäetakse liikmete enda otsustada. ‥

‥ Toidu tootmise ja hoiustamise ilmutus võib olla tänapäeval meie ajaliku heaolu jaoks sama tähtis kui laeva pardale minek inimestele, kes elasid Noa päevil. ‥

‥ Planeerige toiduvaru kogumist sama hoolikalt kui säästukonto avamist. Säästke igal palgapäeval pisut raha ka toiduvaru jaoks. Konserveerige oma aia puu- ja köögivilju. Õppige, kuidas toitu kuivatada ja külmutada. Arvestage toiduvaruga eelarve koostamisel. Varuge seemneid ja töö tegemiseks vajalikke tööriistu. Kui säästate raha ja kavatsete osta teise auto, teleri või mõne muu eseme, mis kuigivõrd teie mugavust või heaolu ei suurenda, siis tuleb teil võib-olla oma prioriteedid ümber hinnata. Me innustame teid tegema seda palvemeelselt ja viivitamatult. ‥

Me jääme liiga tihti oma mugavustsooni kinni ja õigustame end sellega, et siin ju pole sõjakoledusi, majanduskrahhe, näljahädasid ega maavärinaid. Need, kes seda usuvad, ei ole kas tuttavad Issanda ilmutustega või siis ei usu neid. Need, kes rahulolevalt arvavad, et neid õnnetusi ei juhtu või et need jäävad pühade õigemeelsuse tõttu ära, elavad vales ja veel kahetsevad, et sellist pettekujutelma uskusid.

Issand on meid hoiatanud eesseisvate suurte katsumuste eest ja andnud meile oma teenijate kaudu nõu, kuidas raskusteks valmistuda. Kas oleme Tema nõuandeid kuulda võtnud?

Mu vennad ja õed, olge sellele nõuandele ustavad ja teid õnnistatakse – jah, teist saab kõige õnnistatum rahvas maa peal. Te olete hea rahvas. Ma tean seda. Kuid me kõik peame saama paremaks, kui oleme praegu. Olgem valmis, et me saaksime enda valmistatud hoidistega toita nii iseennast kui ka teisi.

Jumal õnnistagu meid, et oleksime valmis eesseisvateks päevadeks, mis võivad olla kõigist kõige rängemad.¹⁵

Osa sissetulekust säästes ja tarbetut võlga vältides võime tunda südamerahu ja kindlust.

Ma ergutan teid lugupidavalt olema töökad, säästlikud ja iseseisvad ning õpetama eeskuju kaudu neid põhimõtteid ka oma lastele. ‥ Elage oma sissetuleku piires. Säästke järjepidevalt osa sissetulekust. Vältige asjatut võlga. Olge arukad ja püüdke mitte liiga palju tarbida. Enne kui juurde ostate, õppige hoidma hästi seda, mis teil juba on.¹⁶

Kahjuks on hakanud paljud eeldama, et kui oleme sõgedalt laristanud ja üle võimete elanud, siis peaksime raskuste ilmnedes Kirikult või riigilt abi otsima. Mõned liikmed on unustanud Kiriku sotsiaalabi programmi põhimõtte, et ükski füüsiliselt terve viimse aja püha ei heida endalt vabatahtlikult kohustust end ise ülal pidada. ‥

Meil tuleb rohkem kui kunagi varem õppida rakendama majandusliku toimetuleku põhimõtteid. Me ei tea, millal võime terviseprobleemi või töö kaotuse tõttu kimpu jääda. Teame vaid, et Issand on kuulutanud ülemaailmsete õnnetuste tulekut ja hoiatanud, et oleksime nendeks valmis. Sel põhjusel on vennad korduvalt rõhutanud ajaliku ja vaimse heaolu programmi alustõdesid.¹⁷

Issand soovib, et tema pühad oleksid eesseisval keerulisel ajal vabad ja iseseisvad. Kuid võlaorjuses pole keegi päris vaba.¹⁸

Me loeme Kuningate raamatust naisest, kes tuli nuttes prohvet Eliisa juurde. Tema abikaasa oli surnud ja talle oli jäänud tasuda üle jõu käiv võlg. Võlausaldaja pidi tulema ja ta kaks poega orjadeks müüma.

Ime läbi aitas Eliisa tal hankida õli ja ütles naisele: „Mine müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist.” (Vt 2Kn 4:1–7.)

„Tasu oma võlg ja ela.” Kui tähtsad need sõnad on alati olnud. Milline tark soovitus meile tänapäevaks! ‥

Paljud ei usu, et majanduslangus meid enam tabab. Inimesed on nii kindlad oma jätkuvas töös ning pidevas sissetulekus, et võtavad endale pikaajalisi kohustusi, mõtlemata, mida teha siis, kui nad peaksid töö kaotama või kui nende palk peaks mingil põhjusel vähenema. Arvamusliidrid on korduvalt öelnud, et me pole veel piisavalt targad, et kontrollida oma majandust ilma seda kärpimata. Need kärped tulevad varem või hiljem.

Teine põhjus, miks laenatakse, on veelgi laiaulatuslikum ja murettekitavam. Selleks on materialismi võidukäik, mis vastandub vaimsetele väärtustele pühendumisele. Paljud pered soetavad endale parema mulje jätmiseks kallis piirkonnas suurema ja kallima maja, kui nad tegelikult vajavad. ‥ Hea elatustaseme juures kasvab see kiusatus iga uue vidinaga, mis turule tuleb. Kaasaja reklaamivõtted on vaevumärgatavad ja hoolikalt kavandatud ning püüavad tabada tarbijate kõige nõrgemaid kohti. Selle tagajärjel on kahjuks tekkinud üha tugevam tunne, et asju tuleb endale saada kohe praegu, ilma ootamata, ilma selleks raha säästmata, ilma seda enesele keelamata.

Mis veelgi hullem, suurel osal võlakohustusega peredest pole mingeid likviidseid sääste, mida häda korral kasutada. Mis saaks siis, kui nende sissetulekut ootamatult vähendatakse või kui nad sellest hoopis ilma jäävad! Me kõik teame peresid, kes on laenanud rohkem kui tagasi maksta suudavad. Selliseid inimesi vaevab suur südamevalu.¹⁹

Üle oma võimete elamine võib tuua kaasa suure südamevalu.

Ma ei taha väita, et igasugune laenamine on halb. Loomulikult mitte. Mõistlik ärilaen on üks kasvu nurgakivi. Arukas hüpoteeklaen võib olla suureks abiks perele, kes tahab kodulaenu võtta.²⁰

Pikemas perspektiivis on lihtsam elada sissetuleku piires ja vältida laenamist tuleviku arvelt, välja arvatud hädavajaduse korral, aga mitte kunagi luksusesemete soetamiseks. Meie enda ja ühiskonna suhtes oleks väga alatu elada nii priiskavalt, et päeval, mil meil sissetulekut enam pole, peaksime pöörduma rahalise toetuse saamiseks abiorganisatsioonide või Kiriku poole.

Ma vannutan teid pühalikult, et te ei seoks end mõõdutundetu võlaga. Enne säästke ja siis ostke ning te jõuate elus palju kaugemale. Te hoiate kokku intresside ja muude maksete pealt ning tänu rahale, mida säästate, võib teil hiljem avaneda võimalus teha ost olulise allahindlusega.

‥ Pange vastu kiusatusele siduda end omandiga, mis on nõudlikum ja suurem, kui te tegelikult vajate.

Kui palju parem oleks, eriti elu alustavate noorte perede puhul, osta esiteks väike maja, mille laenu võite suhteliselt lühikese ajaga tagasi maksta. ‥

Ärge jätke ennast ja oma perekonda kaitsetult finantstormide meelevalda. Loobuge vähemalt ajutiselt luksustoodetest, et koguda sääste. Oleks palju targem varuda oma laste hariduse ja teie enda vanaduspõlve tarbeks. ‥

Vennad ja õed! Sissetuleku piires elades võite tunda rahu ja kindlust. Andku Jumal meile arukust ja usku kuuletuda preesterluse juhtide inspireeritud juhatusele ja vabaneda võlast, elada sissetuleku piires ja maksta kohe, kui midagi ostame. Seega, „tasu oma võlg ja ela”.²¹

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Benson toob 1. osas välja Kiriku sotsiaalabi programmi põhimõtted. Mil moel aitavad need põhimõtted meil ajalikult toime tulla? Mil moel aitavad need kaasa meie vaimsele heaolule?
Millist kasu toob „usin, sihipärane töö”? (Näidete leidmiseks vt 2. osa.) Mida te töö juures naudite? Mida saame teha, et aidata oma lastel ja noortel tööst rõõmu tunda?
Milliseid õnnistusi me saame, kui järgime 3. osas välja toodud president Bensoni nõuandeid? Mõelge, mida te saate oma praeguses olukorras teha, et neid järgida?
Miks toob arukas rahakasutus kaasa rahu ja kindlustunde? Ja vastupidi, mida kogeme siis, kui me ei ela oma sissetuleku piires? (Vt 4. osa.)

Samateemalised pühakirjakohad:

Jb 2:17–19; Al 34:19–29; ÕL 19:35; 42:42; 75:28–29; 104:78; Ms 5:1

Abiks õpetamisel:

„Selleks et aidata õppijatel küsimusteks paremini valmistuda, võite neile enne millegi lugemist või esitamist mainida, et palute neilt hiljem tagasisidet. ‥ Te võiksite näiteks öelda: „Kuulake hoolega, kui ma seda kirjakohta loen, et võiksite jagada, mis teile selle juures kõige rohkem huvi pakkus.” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 69.)