3. peatükk

Valikuvabadus – igavene põhimõte

„Meile kõigile on antud vabadus teha olulisi valikuid, millest sõltub meie päästmine. Need otsused mõjutavad meie õnne igavikus.”

Ezra Taft Bensoni elust

Elades ja kasvades talus õppis Ezra Taft Benson heade valikute tagajärgedest. Ta meenutab: „Ma kasvasin üles usus, et eduka talupidamise aluseks on soov ja võime töötada. Selle võtmeks on kõva ja läbimõeldud töö. Kasuta seda võtit ja suure tõenäosusega saadab sind edu.”¹ Noores eas mõistis Ezra, et kui aia eest hästi hoolt kanda, on temal ja ta perel rohkem süüa. Ta sai teada, et kui nad tahavad, et perel läheks piimaäri hästi, peab ta otsustama iga päev vara ärgata, et lehmi lüpsta.² Ta nägi, et kui ta otsustas kõvasti töötada, palkasid kohalikud talunikud ta peete harvendama ja heina tegema.³ Ta tõdes, et proovilepanekud tabavad ka ustavaid, ent nägi ka, et see oli üksikisikute ja perekondade enda valik, kuidas võtta proovilepanekud vastu nii, et olla seejuures õnnelik ja edukas.⁴

Noor Ezra Taft Benson sai mõnede heade valikute tagajärgi mõõta piimaämbrite, heinakoormate ja tubli päevatöö eest saadud helde tasuga. Teist sorti valikute tagajärgi oli raskem mõõta, kuid need kestsid jällegi kauem. Näiteks võis ta oma vanemaid jälgides näha, et kui pereliikmed on ustavad üksteisele ja Issandale, siis toob see kaasa rõõmu, rahu ja jõudu.⁵ Ta mõistis, et lõikuse põhimõte – „mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Gl 6:7) – kehtib nii füüsilise töö kui ka vaimsete püüdluste kohta.

Selle kogemuste pagasi najal tuletas president Ezra Taft Benson viimse aja pühadele ja teistele inimestele sageli meelde valikuvabaduse tähtsust – kui oluline on vabadus „valida tee, mida mööda käia”.⁶ Valikuvabadusest õpetades ei tuletanud ta pelgalt meelde „valida õige ja vale vahel”.⁷ Ta rääkis valikuvabadusest kui võimest „teha olulisi valikuid, millest sõltub meie päästmine” ja rõhutas, et need „mõjutavad meie õnne igavikus”.⁸ Ta julgustas viimse aja pühasid ja teisi kasutama oma valikuvabadust ja „tegutsema ise”, mitte jääma ootama, kui keegi meid käsib.⁹ Ta sõnas, et valikuvabaduse põhimõte läbib „punase niidina kogu Issanda evangeeliumi plaani, mis on mõeldud õnnistama tema lapsi.”¹⁰

Jeesus Kristus järgis surelikkusele eelnevas elus Taevase Isa päästmisplaani, mis jättis alles meie valikuvabaduse.

Ezra Taft Bensoni õpetused

Valikuvabadus on Jumalalt saadud igavene põhimõte.

Ma tunnistan, et me oleme armastava Jumala, meie Taevase Isa vaimulapsed (vt Ap 17:29; 1Ne17:36). Tal on suurepärane päästmisplaan, mille kaudu võivad Ta lapsed saada täiustatud nagu Tema ja saada osa rõõmu täiusest, mida Tema kogeb. (Vt 1Ne 10:18; 2Ne 2:25; Al 24:14; 34:9; 3Ne 12:48; 28:10.)

Ma tunnistan, et surelikkusele eelnevas elus määrati meie Vanem Vaimuvend Jeesus Kristus olema Isa päästmisplaani kohaselt meie Päästja (vt Mo 4:6–7; Al 34:9). Ta on meie päästeankur ja ainus Isik, kelle kaudu saame naasta oma Isa juurde taevas, et saavutada rõõmu täius (vt Hb 2:10; Mo 3:17; Al 38:9).

Ma tunnistan, et Lutsifer oli samuti taevases nõukogus. Ta püüdis inimeste valikuvabadust hävitada ning tõstis mässu (vt Mo 4:3). Taevas tõusis sõda ja kolmandik sealsetest asukatest visati maa peale ning jäeti kehast ilma (vt Ilm 12:7–9; ÕL 29:36–37). Lutsifer on kõige õigsuse vaenlane ja püüab inimkonda õnnetuks muuta (vt 2Ne 2:18, 27; Mo 4:14).¹¹

Selle surelikkusele eelneva nõukogu peamine teema oli: kas Jumala lapsed saavad piiramatu vabaduse valida, millist teed käia – kas head või halba – või peaks neid sundima olema kuulekad. Kristus ja kõik, kes Teda järgisid, seisid esimese variandi – valikuvabaduse – eest. Saatan seisis viimase – sunduse – eest.¹²

Pühakirjadest selgub, et taevas peeti vabaduse põhimõtte ja valikuvõimaluse pärast maha suur sõda (vt Ms 4:1–4; ÕL 29:36–38; 76:25–27; Ilm 12:7–9.)¹³

See taevas alguse saanud sõda pole veel läbi, vaid kestab edasi surelikkuse sõjatandril.¹⁴

Valikuvabadus on Jumalalt saadud igavene põhimõte. Evangeeliumi plaan on suur vabaduse plaan. Selles puudub igasugune sundus, survestamine või hirmutamine. Iga inimene on vaba, et evangeelium kas vastu võtta või hüljata. Ta võib selle vastu võtta ja keelduda selle järgi elamast või siis vastu võtta ja elada täielikult selle järgi. Kuid Jumal ei sunni meid kunagi evangeeliumi järgi elama. Ta kasutab oma teenijaid, et meid veenda. Ta kutsub meid ja Ta juhib meid ja Ta veenab meid ja julgustab meid ja Ta õnnistab meid, kui me kuuletume, kuid Ta kunagi ei sunni. (vt Hymns, 1985, nr 240).¹⁵

See elu on prooviaeg, mil oleme vabad valima hea ja halva vahel.

Aabrahamile näidati meie Taevase Isa vaimulapsi enne nende maa peale tulekut. Ka näidati temale maailma loomist ning Issand ütles talle: „[Me] paneme nad nõnda proovile, et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib” (Aabr 3:25). Selles jumalikus avalduses peitub ka õigus valida.¹⁶

See elu on proovilepanek. Proovilepanek, mille jooksul teie ja mina tõestame oma tahtekindlust, proovilepanek, millel on meie kõigi jaoks igavikulised tagajärjed. Ja praegu on meie aeg ja ajajärk – nii nagu igal põlvkonnal on oma – õppida oma kohust ja seda täita.¹⁷

Issandale valmistab pahelisus kindlasti meelehärmi. Ta soovib, et pahelisust ei oleks – see on samuti kindel. Et Ta aitab neid, kes pahelisuse vastu astuvad, on kindel. Ent tõsiasi, et Ta laseb üldse pahelisusel siin surelikkuses oma laste seas maad võtta, tõendab, et Ta on andnud neile vabaduse valida, luues samal ajal valikute kaudu pinnase nende viimsele kohtumõistmisele.¹⁸

Pole kurjust, mida [Jeesus Kristus] oheldada ei saaks. Kõik asjad on Tema kätes. See maa on Tema õiguslik valitsusala. Kuid Ta lubab kurjusel tegutseda, et me võiksime valida hea ja kurja vahel.¹⁹

Elu on inimeste igavese eksistentsi prooviaeg, mille jooksul saame ‥ õiguse valida õige ja vale vahel. ‥ Nende valikutega kaasnevad olulised tagajärjed ja seda mitte ainult selles elus, vaid, mis veelgi tähtsam, tulevases elus. Saatanat takistavad piirid, mida ta ületada ei saa. Kuid nende piiride raames on tal praegu lubatud pakkuda ülekohtust alternatiivi Jumala õigemeelsetele põhimõtetele, võimaldades sedasi inimestel valida hea ja kurja vahel ning seeläbi määrata, milline on nende positsioon järgmises elus.²⁰

Me kasutame valikuvabadust, et teha otsuseid, mis määravad meie õnne praegu ja kogu igavikus.

Jumal armastab teid nagu Ta armastab igat oma last ning Tema soov, eesmärk ja hiilgus on aidata teil naasta Tema juurde puhta ja määrdumatuna, olles tõestanud enda väärilisust saama osa igavikulisest rõõmust Tema juures.

Teie Isa taevas tunneb teid. Ta on andnud teile käsud, et teid juhatada ja distsiplineerida. Ta on andnud teile ka valikuvabaduse, õiguse valida, „et näha, kas [te] tee[te] kõike, mida iganes [Ta] käsib” (Aabr 3:25). Tema kuningriik siin maa peal on hästi organiseeritud ja teie juhid on pühendunud teid aitama. Teadke, et me armastame teid ja hoolime teist ning palvetame teie eest.

Ka Saatan tunneb teid. Ta on võtnud nõuks teid hävitada. Ta ei manitse teid käskudega, vaid pakub selle asemel vabadust „teha, mida te ise soovite”. ‥ Saatana loosung on „mängi nüüd ja maksa hiljem”. Ta püüab teha kõik sama õnnetuks nagu ta ise (vt 2Ne 2:27). Issanda plaan näeb ette evangeeliumi järgi elamisest tulenevat õnne praegu ja rõõmu igaveses maailmas.²¹

Me oleme vabad valima, kuid me ei saa vabalt määrata oma valikute tagajärgi.²²

See poleks ju usu tõeline proovilepanek, kui igale heateole järgneks kohe tasu või igale patule kohene karistus. Ent pole kahtlustki, et lõpuks tasutakse mõlema eest.²³

Patust võib ju ajutist naudingut tunda, kuid tulemuseks on ebaõnn. „Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn” (Al 41:10). Patt loob ebakõla meie ja Jumala vahele ning mõjub vaimule rusuvalt. Seetõttu tuleks endasse süüvida, et näha, kas elu on Jumala seadustega kooskõlas. Iga seadusega, millest kinni peetakse, kaasneb mingi õnnistus. Iga murtud seadus toob endaga kaasa häda. Need, kes on koormatud ja meeleheitel, peaksid tulema Issanda juurde, sest tema ike on hea ja tema koorem on kerge (vt Mt 11:28–30).²⁴

Meie kõigi elu suurim töö on langetada otsuseid. Jumala üks suurimaid ande inimesele on ‥ valikuõigus, ent ta on pannud inimesed ka nende valikute eest vastutama. ‥ Me ise juhime oma elu kas edu või läbikukkumise suunas. Me mitte ainult ei vali oma ülimaid eesmärke, vaid võime paljudel juhtudel ise määrata ja otsustada, mil moel me neid eesmärke saavutame. Samuti määrame oma töökuse või selle puudumisega ära kiiruse, millega me neid saavutame. See kõik nõuab isiklikke jõupingutusi ja töövõimet ega tule ilma vastuseisu või kokkupõrgeteta.²⁵

Inimkonna ja kogu tsivilisatsiooni saatus oleneb sellest, kas inimene kasutab oma ‥ valikuvabadust, et end valitseda, või eirab omal vastutusel igavesi seadusi, millega kaasnevad vastavad tagajärjed. Tänapäeva tõelised probleemid pole seega majanduslikku ega poliitilist laadi. Need on vaimsed, mis tähendab, et inimene peab õppima käituma vastavalt Jumala antud seadustele.²⁶

Meile kõigile on antud vabadus teha olulisi valikuid, millest sõltub meie päästmine. Need otsused mõjutavad meie õnne igavikus.²⁷

Oleme sellised, nagu oleme tänu oma valikutele. Meie igavene saatus sõltub sellest, milliseid valikuid teeme edaspidi.²⁸

Kõige olulisemate valikute tegemisel tuleb olla palvemeelne.

Heade kristlike valikute tegemiseks tuleb meil elada nii, et pääseksime ligi sellele nähtamatule väele, ilma milleta ei saa keegi otsuste tegemisel endast parimat anda.

Üks selle ajastu parim valik tehti siis, kui Joseph Smith otsustas järgida Jaakobuse manitsust: „Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale. Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab.” (Jk 1:5–6).

Sellest otsusest sõltub aegade täiuse ajajärgul miljonite meeste ja naiste pääste! Me peame meeles pidama, et igaühe panus loeb ja need otsused, mida teeme meie, mõjutavad suuresti ka teiste elu.²⁹

Issand on öelnud: „Koputage, siis avatakse teile!“ (3Ne 14:7; Mt 7:7). Ehk teisisõnu peame me tegema enda osa. ³⁰

Arukad otsused sünnivad üldjuhul töö, vaeva ja palvemeelsete jõupingutuste tulemusena. See põhimõte avaldub Issanda vastusest Oliver Cowdery asjatutele püüdlustele: „Aga vaata, ma ütlen sulle, et sa pead selle läbi mõtlema oma meeles; seejärel pead sa küsima minu käest, et kas see on õige, ja kui see on õige, panen ma su südame sinu sees põlema; seepärast, sa tunned, et see on õige” (ÕL 9:8).

Alustuseks tõdegem, et kui siiralt otsida meie Isa taevas, uskuda, et ta vastab meie palvetele, siis on see lohutav algus, millest lähtuda. ‥ Issand ei ammuta vett tühjast kaevust, seega tuleb meil teha oma osa. Mõnikord nõuab õige otsuse tegemine rohkelt energiat, uurimist ja pikameelsust.³¹

Väga tähtsate otsuste puhul võib saada vaimset vaistu palvega ühendatud paastumisest.³²

Me oleme vabad valima ning Issand ootab, et teeksime häid asju oma vabast tahtest.

1831. aastal ütles Issand oma Kirikule:

„Sest vaata, ei ole õige, kui ma käsin kõigis asjus; sest see, keda kõiges sunnitakse, see on laisk ja pole tark teenija, mispärast, ta ei saa tasu.

Tõesti, ma ütlen: Inimesed peaksid olema õhinaga kinni heades aadetes ja tegema palju asju omaenda vabast tahtest ning saatma korda rohkesti õigsust;

sest neis on vägi, milles nad on vabad tegutsema. Ja kuivõrd inimesed teevad head, ei kaota nad mingil juhul oma tasu.

Kuid see, kes ei tee midagi enne, kui teda kästakse, ja võtab käsugi vastu kahtleva südamega ning täidab seda laisalt, see on neetud” (ÕL 58:26–29).

Issand tahab, et kasutaksime seda vabadust ja oleksime „õhinaga kinni heades aadetes” (ÕL 58:27).

Issanda eesmärgid on jätkuvalt samad: tema laste päästmine ja ülendus.

Issand annab meile tavaliselt üldised eesmärgid, mida tuleb saavutada, ja mõned juhised, mida järgida, kuid ta eeldab, et üksikasjade ja meetodite kallal töötame ise. Meetodid ja tegevuskava arendame harilikult välja uurimise ja palvetamise kaudu, elades nii, et saaksime järgida Vaimu juhatust. Vaimselt vähemarenenud rahvast, näiteks neid, kes elasid Moosese päevil, pidi kõiges käskima. Tänapäeval püüavad vaimselt ärksad inimesed teha kindlaks eesmärgid, uurida Issanda ja tema prohvetite antud juhiseid ja seejärel palvemeelselt tegutseda, ilma et neid oleks vaja kõiges käskida. Selline suhtumine valmistab inimesi ette jumalikuks saama. ‥

Mõnikord ootab Issand lootusrikkalt, et ta lapsed tegutseksid ise, ja kui nad seda ei tee, jäävad nad ilma suuremast tasust ning Issand kas jätab selle asja sinnapaika ja laseb neil tagajärgede käes kannatada või annab täpsemaid juhiseid. Ma kardan, et mida täpsemaid juhiseid ta peab andma, seda väiksem on meie tasu.³³

Me peaksime olema „õhinaga kinni” heades aadetes ja jätma maailma endast maha paremana, kui selle eest leidsime.³⁴

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Millised on teie tähelepanekud selle kohta, et „taevas alguse saanud sõda pole veel läbi”? (Vt 1. osa.) Mida me saame teha, et seista jätkuvalt valikuvabaduse põhimõtte eest?
Sageli imestatakse, miks lubab Jumal maailma kurjust. Kuidas aitavad sellele küsimusele vastata president Bensoni õpetused 2. osas?
Mida me saame teha, et aidata lastel ja noortel mõista 3. osas välja toodud tõdesid? Mida me saame teha, et aidata lastel ja noortel mõista, milline on nende otsuste mõju?
Mõtisklege president Bensoni nõuande üle, kuidas teha häid kristlikke valikuid (4. osa). Millised on teie kogemused seoses palvetamise ja usina tegutsemisega otsuste langetamisel?
Mida tähendab olla „õhinaga kinni heades aadetes”? Kuidas teie elu muutub, kui teete häid asju „omaenda vabast tahtest” ega oota, et keegi teid käsiks? (Vt 5. osa.)

Samateemalised pühakirjakohad:

5Ms 11:26–28; Jos 24:15; 2Ne 2:14–16; Al 42:2–4; Hl 14:30–31; ÕL 29:39–45; 101:78

Abiks õpetamisel:

Arutelud väikestes vestlusrühmades „annavad paljudele võimaluse õppetunnis kaasa lüüa. Inimesed, kes tavaliselt osalema ei kipu, võivad väiksemas rühmas jagada mõtteid, mida nad terve rühma ees öelda ei tihkaks” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 161).