11. peatükk

Järgige elavat prohvetit

„Meie jaoks on kõige tähtsam prohvet see, kes elab meie päevil ja ajajärgul.”

Ezra Taft Bensoni elust

Kui Ezra Taft Benson oli 15aastane, istus ta ühel õhtul koos perega söögilauas ja kuulas, kuidas isa luges ette kirja president Joseph F. Smithilt ja tema nõuandjatelt Esimeses Presidentkonnas. Kirjas seisis muuhulgas järgmine sõnum: „Me soovitame ja kannustame, et kogu Kirikus juurutataks pereõhtute pidamist, mil isad ja emad oma pojad ja tütred kodus kokku kutsuvad ja neile Issanda sõna õpetavad. ‥ Me lubame, et kui pühad sellele nõuandele kuuletuvad, on tulemuseks suured õnnistused. Kodus kasvab armastus ja vanematele kuuletumine. Iisraeli noorte südameis tugevneb usk ning nad saavad jõudu võidelda neid ümbritseva halva mõju ja kiusatustega.”¹

President Benson on hiljem meenutanud: „Kui [mu isa] kirja lugemise lõpetas, teatas ta: „Presidentkond on kõnelenud ja see on meie jaoks Issanda sõna!” Sellest ajast alates pidasime mu lapsepõlvekodus usinalt pereõhtuid.”²

Kui president Benson oma pere rajas, jätkas ta koos abikaasaga seda vanematelt õpitud traditsiooni. Ta ütles: „Ma tunnistan, toetudes vanemate- ja omaenda kodus saadud pereõhtute kogemusele, et sellega võivad käia kaasas suured vaimsed õnnistused.”³

1947. aastal juhendas Esimene Presidentkond Kiriku liikmeid end taas kokku võtma, et pereõhtuid pidada. President Benson, kes oli toona Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige, keskendus sellele teemale üldkonverentsi kõnes. Ta tunnistas, et perekond on jumalik üksus⁴ ja tuletas pühadele meelde, millised õnnistused kaasnevad sellega, kui nad oma perekondi tugevdades ja pereõhtuid pidades prohveti nõu järgivad. Ta tunnistas: „Meie õnn siin ja teispoolsuses sõltub sellest, kui edukad me selle suure vastutuse kandmisel oleme. Mu vennad ja õed, see nõuab palvemeelset planeerimist ja tähelepanu ning ma olen kogu südamest kindel, et lõikame tänu sellele suurt kasu. Kui kuuletume sellele ja kõigile teistele Kiriku Presidentkonna nõuannetele, tunneme suurt rõõmu ja rahulolu.”⁵

Olles kogenud õnnistusi, mis tulevad Issanda valitud teenijate nõu järgimisest, ärgitas Ezra Taft Benson sageli viimse aja pühasid hoidma pilku elaval prohvetil. Ta tunnistas julgelt Kiriku iga presidendi, kellega ta koos teenis, kutse jumalikkusest.⁶ Kui president Spencer W. Kimball, kes pühitseti president Bensoniga samal päeval apostliks, esimest korda Kiriku presidendina Kiriku juhtide grupile kõneles, tõusis president Benson püsti ja lausus meeleliigutusest tulvil sõnad, mis peegeldasid kõigi kohalolijate tundeid: „President Kimball, me pole kõigi nende aastate jooksul, mil neid koosolekuid on korraldatud, kuulnud kunagi sellist kõnet, mille sina praegu pidasid. Iisraelis on tõesõna prohvet.”⁷ Kui pärast president Kimballi surma jõudis kätte president Bensoni kord see jumalik kutse üle võtta, võttis ta selle vastu alandlikult ja otsusekindlalt ning sõnas: „Ma olen koos oma naise Floraga pidevalt palvetanud, et sünniks järjekordne ime ja president Kimballi päevi siin maa peal pikendataks. Nüüd, mil Issand on oma sõna öelnud, anname Tema juhatusel endast parima, et seda tööd maa peal edasi viia.”⁸

Tänapäeval kogunevad viimse aja pühad nii konverentsikeskuses kui ka mujal maailmas, et kuulata elavat prohvetit.

Ezra Taft Bensoni õpetused

Kiriku president on Issanda maapealne eestkõneleja.

Õppige pilku prohvetile suunama. Tema on Issanda eestkõneleja ja ainus inimene, kes võib tänapäeval Issanda nimel kõneleda. Pidage tema inspireeritud juhatusest kõrgelt lugu. Kõigi väiksema volitusega isikute sõnu kaaluge prohveti öeldust lähtuvalt. Seejärel elage, hoides oma elus Vaimu, et võiksite teada tõde kõige kohta.⁹

Issanda maapealne eestkõneleja, tänapäevane prohvet, on oma volituse saanud prohvetite liini kaudu, mis ulatub Joseph Smithini, kelle pühitsesid ametisse Peetrus, Jakoobus ja Johannes. Nemad omakorda pühitses ametisse Kristus, kes oli ja on selle Kiriku pea, selle maailma Looja ning Jumal, kellele kõik inimesed peavad vastust andma.¹⁰

Seda Kirikut ei juhita inimeste tarkusele toetudes. Ma tean seda. Seda Kirikut juhib Kõigevägevama Jumala vägi ja mõju.¹¹

Kõige tähtsam prohvet on elav prohvet.

Jumal teab kõike. Ta teab lõppu algusest peale. Ükski mees ei saa Jeesuse Kristuse Kiriku presidendiks kogemata ega püsi selles ametis juhuse tahtel. Samuti ei kutsuta teda koju eksituse tõttu.

Meie jaoks on kõige tähtsam prohvet see, kes elab meie päevil ja ajajärgul. Tema on see prohvet, kes on saanud Jumalalt juhised meie jaoks praegusel ajal. Aadamale antud ilmutus ei aidanud Noal laeva ehitada. Iga põlvkond vajab nii muistset pühakirja kui ka oma kaasaja pühakirja elavalt prohvetilt. Seega tuleb teil kõige rohkem lugeda kõige hiljutisemat Issanda eestkõnelejalt saadud inspireeritud sõna ja selle üle mõtiskleda. Seetõttu on ülimalt oluline, et teil oleks tema sõnadele juurdepääs ja et te neid hoolikalt loeksite. ‥

Tõesõna: tänu, Looja, Sul’ prohvetitest, viimse aja juhtide eest (vt Kiriku lauluraamat, lk 36).¹²

Olge ettevaatlikud nendega, kes püüavad surnud prohveteid elavatest tähtsamaks seada, sest elavad prohvetid on tähtsuse järjekorras alati esikohal.¹³

Iga president on hoolikalt valitud selleks ajaks ja olukorraks, mil maailm ja Kirik teda vajavad. President Spencer W. Kimball on tunnistanud, et nad kõik „teenisid just õigel ajal”. Mõelge vaid, milline imepärane ettemääratus ja ettevalmistus! Kuigi ta kutsuti ametisse ja talle anti võtmed juba palju aastaid enne ametijärje ülevõtmist, oli president alati õige mees õiges kohas. Juba ainuüksi see ime on tõend Kiriku jumalikkusest.¹⁴

Lubage mul küsida, kas maa peale on vaja tõelist Issanda prohvetit? Kas Noa päevil elanud inimesed vajasid prohvetit, kes neid vaimse ja ajaliku ohu eest hoiataks? Kas inimene, kes Noad ei kuulanud, oleks võinud uputusest pääseda? Ometi seisab Piiblis, et viimsetel aegadel, mil meie elame, on inimeste pahelisus võrreldav pahelisusega Noa päevil, mil Jumal maa veeuputusega puhastas. (Vt Mt 24:37–39.) Mis te arvate, kas meil on vaja tänapäeval prohvetit, kes meid hoiataks ja Jumala lubatud puhastustule eel ette valmistaks?¹⁵

Kui soovime teada, mida Issand meist arvab, peaksime endalt küsima, mida arvab meist Tema moraalne kapten ning kuivõrd on meie elu kooskõlas Kiriku presidendi – elava prohveti, Issanda võituga – ning Esimese Presidentkonna õpetustega.¹⁶

Ezra Taft Benson kõneles Kiriku presidendina suure armastusega ja tungival toonil.

Elav prohvet ütleb meile, mida peame tegema, mitte tingimata seda, mida tahame kuulda.

Tõelise prohveti tunneb ära sellest, et ta kuulutab Jumalalt saadud sõnumit. Ta ei püüa seda välja vabandada ega karda sotsiaalset vastukaja, mis võib kaasa tuua pilkeid ja tagakiusamist.¹⁷

Mõni arvab, et tema maised teadmised ületavad mingis valdkonnas taevase teadmise, mille Jumal sel teemal oma prohvetile annab. Ta tunneb, et enne kui võtab omaks prohveti sõnad, mis ei sobitu tema maisel haridusteel omandatuga, peaks prohvetil olema sama väljaõpe, mis temal on. Kui palju kooliharidust Joseph Smith sai? Ometi anti talle ilmutusi kõiksugu eri teemade kohta. ‥Me julgustame maiste teadmiste omandamist paljudes valdkondades, kuid pidage meeles, et kui maine teadmine läheb vastuollu prohveti sõnadega, siis püsige prohveti poolel ja teid õnnistatakse, ning ajapikku te näete, et olete toiminud õigesti.

‥ Prohvet ei pea meile pühakirja andmiseks kuulutama: „Nii ütles Issand.”

Vahel vaieldakse sõnade üle. Võidakse väita, et prohvet andis meile küll nõu, aga meil pole kohustust seda järgida, kui ta just ei ole öelnud, et see on käsk. Kuid Issand ütleb prohveti kohta: „Sa pead tähele panema kõiki tema sõnu ja käske, mis ta sulle annab.” (ÕL 21:4.)

‥ Prohvet räägib meile seda, mida me teadma peame, mitte tingimata seda, mida me teada tahame.

Nefi vennad kurtsid: „Sa oled kuulutanud meile karme asju, rohkem, kui me suudame kanda.” Ent Nefi vastas: „Süüdlased peavad tõde karmiks, sest see lõikab neile otse südamesse.” (1Ne 16:1–2.)

President Harold B. Lee on öelnud:

„Teile ei pruugi Kiriku üldjuhi sõnad meeldida. Need võivad minna vastuollu teie poliitiliste vaadetega. Need võivad minna vastuollu teie sotsiaalsete vaadetega. Need võivad segada teie suhteid teiste inimestega. ‥ Kuid teie ja meie turvalisus sõltub sellest, kas me järgime prohvetit. ‥ Hoidke pilk Kiriku presidendil.” (Conference Report, okt 1970, lk 152–153.)

Kuid just elav prohvet vihastab maailma välja. President Kimball on öelnud: „Isegi Kirikus on paljud valmis varasemate prohvetite mälestusi kõige helgemates toonides kujutama, kuid samas elavat prohvetit mõttes kividega viskama.” (Instructor, 95:257.)

Miks? Kuna elav prohvet teeb meile teatavaks, mida me teadma peame, kuid maailm eelistab, et prohvet oleks kas surnud või tegeleks oma asjadega. ‥

Kui elav prohvet ütleb meile midagi, mida me peaksime teadma, kuid kuulda ei taha, siis see viis, kuidas me tema sõnadele reageerime, on meie ustavuse lakmus. ‥

Haritlased võivad tunda, et prohvet on inspireeritud ainult siis, kui ta nendega nõustub, vastasel korral on tegu vaid tema inimliku arvamusega. Rikkad võivad tunda, et neil pole vaja kuuletuda mingile alandlikule prohvetile. ‥

Prohvet ei pruugi maailma ja maiste inimeste silmis populaarne olla.

Kui prohvet tõe ilmsiks teeb, siis jagunevad inimesed kaheks. Südames ausad kuuletuvad tema sõnadele, kuid pahelised kas eiravad teda või töötavad tema vastu. Kui prohvet näpuga maailma pattudele osutab, siis selle asemel, et meelt parandada, püüavad maised inimesed kas tal suu kinni panna või teeselda, justkui poleks teda olemas. Populaarsus pole kunagi tõe tunnuseks. Paljud prohvetid on tapetud ja välja heidetud. Mida lähemale jõuab Issanda teine tulemine, seda pahelisemaks muutuvad maailma inimesed ja seda ebapopulaarsem on nende seas prohvet.¹⁸

Kui järgime elavat prohvetit, siis meid õnnistatakse.

Selleks et aidata teil läbida ülimalt olulised proovikivid, mis teid ees ootavad, annan ma teile ‥ tähtsat nõu, mis, kui te selle järgi teete, toob teile Jumala hiilguse ja aitab teil Saatana raevu kiuste võidutseda.

Kirikus me laulame „Tänu, Looja, Sul’ prohvetitest” (Kiriku lauluraamat, lk 36). See nõu on järgmine: järgige prohvetit. ‥

Prohvet on ainus inimene, kes kõneleb kõiges Issanda nimel.

Õpetuse ja Lepingute 132. osa 7. salmis kõneleb Issand prohvetist, Kiriku presidendist, ja ütleb:

„Kunagi ei ole maa peal korraga rohkem kui üks, kellele see vägi ja preesterluse võtmed antud on.”

Samuti teatab Issand 21. osa 4.–6. salmis:

„Mispärast, pidades silmas kirikut – sa pead tähele panema kõiki tema sõnu ja käske, mis ta sulle annab, kui ta need saab, kõndides kõiges pühaduses minu ees;

sest tema sõna tuleb teil vastu võtta, nagu oleks see minu enda suust, kõige kannatlikkuse ja usuga.

Sest tehes neid asju, ei saa põrgu väravad teist võitu.”¹⁹

Prohvet ei vii Kirikut kunagi eksiteele.

President Wilford Woodruff sõnas: „Ma kinnitan Iisraelile, et Issand ei lase mul ega ühelgi teisel mehel, kes Kiriku presidendi ametis on, Kirikut eksiteele juhtida. Nii see ei käi. See poleks Jumala tahtega kooskõlas.” (Vt Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2004, lk 199.)

President Marion G. Romney jutustas ühest temaga aset leidnud juhtumist:

„Ma mäletan, et aastaid tagasi, kui olin piiskop, käis president Heber J. Grant meie koguduses kõnelemas. Ma sõidutasin ta pärast koju. ‥ Ta seisis mu kõrvale, pani käe mulle õlale ja ütles: „Mu poiss, hoia pilk alati Kiriku presidendil ja kui ta käsib sul kunagi teha midagi, mis on vale, siis tee seda ja Issand õnnistab sind selle eest,” ning lisas siis silma pilgutades, „kuid ära muretse. Issand ei lase oma eestkõnelejal oma rahvast kunagi eksiteele viia.”” (Conference Report, okt 1960, lk 78.)²⁰

Räägitakse, et Brigham Young olevat linnas ringi sõites näinud meest maja ehitamas ja öelnud talle, et ta seinad kahekordsed teeks. Mees austas president Youngi kui prohvetit, tegi oma plaanid ümber ja ehitas majaseinad kahekordseks. Peagi tabas linna veeuputus, mis tõi endaga kaasa suuri kahjustusi, kuid selle mehe seinad jäid püsima. Kui ta katust pani, kuuldi teda laulmas: „Tänu, Looja, Sul’ prohvetitest”.²¹

Kiriku liikmetena tuleb meil veel vett ja vilet näha, et võiksime turvaliselt koju naasta. Meile antakse võimalus valida vastukäivate nõuannete vahel, mida üks või teine meile annab. Seetõttu tuleb meil õppida järgima Kiriku presidenti ja prohvetit, mida varem, seda parem.²²

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Benson ütles: „Õppige pilku prohvetile suunama.” (1. osa.) Mida see teie jaoks tähendab?
Miks on teie arvates Kiriku praegune president kõige tähtsam prohvet? (Vt 2. osa.) Millist nõu te elavalt prohvetilt viimati saite?
Sirvige 3. osa. Meenutage, millal olete järginud prohveti nõu ilma seda täielikult mõistmata. Mida võite selliste kogemuste kaudu õppida?
Mõtisklege selle tähtsa nõu üle, mida president Benson 4. osas annab. Milliseid õnnistusi olete seda tähtsat nõu järgides saanud?

Samateemalised pühakirjakohad:

2Aj 20:20; Am 3:7; Ef 2:19–20; 4:11–15; ÕL 1:14–16, 37–38; 107:91–92; 6. UA

Abiks õpetamisel:

„Ärge kartke vaikust. Inimestel on sageli vaja aega, et küsimuste üle järele mõelda ja neile vastata või oma tundeid väljendada. Kui olete esitanud küsimuse, kui keegi on jaganud vaimset kogemust või kui kellelgi on raskusi oma mõtete sõnastamisega, võiksite jätta mõttepausi.” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 67).