14. peatükk

Abielu ja perekond on Jumala seatud

„Perekond on üks Jumala suurimaid kindlusi tänapäeva pahede vastu. Aidake hoida perekonda tugeva, ühtse ja Taevase Isa õnnistuste väärilisena.”

Ezra Taft Bensoni elust

Ezra ja Flora Benson seadsid kohe abielu alguses oma kõige kõrgemaks prioriteediks kodu ja perekonna. Kui nende lapsed olid väikesed, hakkasid nad rõhutama, et ei taha igavikus oma perre ühtegi „tühja tooli”.¹ Sama sõnumit rõhutas president Benson ka Kiriku juhina teenides. Ta ütles:

„Jumal näeb ette, et perekonnad oleksid igavesed. Ma tunnistan kogu hingest selle avalduse tõepärasusest. Jumal õnnistagu meid, et võiksime oma kodu ja iga pereliiget tugevdada ja aja jooksul saaksime Taevasele Isale Tema selestilises kodus teada anda, et oleme kõik kohal – isa, ema, õde, vend – kõik, keda me kalliks peame. Ühtegi tühja tooli pole. Me oleme kõik tagasi kodus.”²

President ja õde Bensoni püüded perekonda tugevdada algasid nende abielu tugevdamisest. Nad olid armastavad ja pühendunud, ustavad ja truud. Kuigi neil polnud tavaks riielda, olid neil tihti ausad arutelud.³ Nad usaldasid teineteist jäägitult ja pidasid seda üheks oma abielu suureks tugevuseks. President Benson on öelnud: „Ma pole kunagi, mitte kunagi Flora ustavuses kahelnud.”⁴

President ja õde Benson toetasid ja tugevdasid teineteist. „Floral on olnud palju suurem visioon minust ja minu potentsiaalist kui ühelgi teisel inimesel mu elus. Tema usk ja toetus on olnud mulle suureks õnnistuseks,” teatas president Benson.⁵ Sageli, kui ta end oma nõudlike ülesannete tõttu küündimatuna tundis, oli õde Benson see, kes tema pisaraid pühkis ja teda lohutas.⁶ Õde Benson otsis Issanda abi, et teda toetada, ja kaasas selle tegemisse ka lapsi. „Me palvetasime ja paastusime issi eest väga palju,” on öelnud nende tütar Barbara.⁷

President ja õde Benson olid teineteisele alati truud ja ustavad.

Tugevat abielu rajades õpetasid president ja õde Benson oma lastele ka igaveste peresuhete tähtsust. „Meie vanemad juurutasid laste seas ustavust ja armastust üksteise vastu,” märkis nende poeg Mark. „Ma ei usu, et selline õhkkond kodus iseenesest tekiks. See tuleb siis, kui armastav ema ja isa seda soodustavad ja selle tekkimisele kaasa aitavad.”⁸

Käitumisstandardid, mida Bensonid eeldasid, ja tähtsus, mis nad perele andsid, lähtusid evangeeliumist. Nad töötasid selle nimel, et luua kodu, kus valitseks armastus, kus lapsed võiksid õppida ja areneda ja kus neil oleks lõbus. Bensonid soovisid, et nende kodu oleks kui pühamu, mis seisab maailmast eraldi. „See ei tähenda, nagu poleks meil olnud katsumusi,” sõnas nende poeg Reed. „Mitte alati ei saanud me hästi läbi. Me ei teinud alati oma kodutöid ära. Aeg-ajalt panime ema kannatlikkuse viimse piirini proovile. Kuid kõige selle taga olime siiski perekesksed ja püüdsime kõik seda alal hoida.”⁹ Õde Benson tunnistas: „Keegi pole täiuslik. Meie peres ei püüta üksteise puudujääke võimendada, vaid julgustatakse üksteist arenema.”¹⁰

Bensonite lapsed olid veel väikesed, kui nende isa Kaheteistkümne Apostli Kvoorumisse kutsuti, ning ta oli mures, kuidas tema reisigraafik nende pereaega mõjutab. Ta kirjutas oma päevikusse: „Kiriku töö tõttu reisimine võtab ära suure osa pereajast. ‥ Ma siiralt loodan, et võin oma perega lähedaseks jääda, neid Kiriku lähedal hoida ja ka oma üldjuhi kohustusi täita. Ma tean, et see ei kujune kergeks.”¹¹

Teadmine, et see pole kerge, ergutas president Bensonit veel kõvemini vaeva nägema, et oma perega lähedane olla. „Mu elu kõige kaunimad ja hingekosutavamad kogemused on seotud kodu ja peresuhetega,” on ta öelnud.¹²

1957. aastal pidi president Benson tegema Ameerika Ühendriikide põllumajandusministrina neljanädalase reisi ümber maailma, et arendada kaubandusvõimalusi. Õde Benson ja nende tütred Beverly ja Bonnie reisisid koos temaga. Nad käisid 12 riigis, kus kohtusid valitsusjuhtidega ja külastasid vaatamisväärsusi, põgenikelaagreid ja põllumajanuslikke ettevõtmisi. President hindas reisi õnnestunuks, kuna see suurendas kaubandusvõimalusi ja ka teiste heasoovlikkust Kiriku suhtes. Kui nad koju naasid, ootas neid lennujaamas tütar Beth. Vanemaid nähes jooksis ta neile vastu, endal pisarad silmis. Isa sirutas käed välja ja embas teda armastavalt. Ta meenutas: „Kõigi maailmaimede kõrval, mida olime näinud, näis see ühtäkki olevat kogu reisi parim hetk.”¹³

Ezra Taft Bensoni õpetused

Perekond on kõige tähtsam ühendus ajas ja igavikus.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik suhtub perekonda kui kõige tähtsamasse ühendusse ajas ja igavikus. Kirik õpetab, et kõik, mida teeme, peaks keskenduma perekonnale. See rõhutab, et pereelu kaitsmine ajas ja igavikus on tähtsam kui miski muu.¹⁴

Kodule pole võrdväärset aseainet. Selle alused on sama vanad kui maailm. Kodu missiooni määras Jumal.¹⁵

Ükski rahvas ei tõuse kõrgemale kodust. Kirik ei tõuse kunagi kõrgemale kodust. Me oleme täpselt nii head, kui on meie kodukolded, meie kodud. ‥ Hea kodu on kui aluskalju, kui tsivilisatsiooni nurgakivi. Seda tuleb hoida. Seda tuleb tugevdada.¹⁶

Mõni küsib minult kui Kiriku juhilt, miks me kodu ja perekonda nii tähtsaks peame, kui ümberringi on palju suuremaid probleeme? Vastus on loomulikult see, et suuremad probleemid on pelgalt isiklike ja pereprobleemide peegeldus.¹⁷

Abielu ja pereelu on Jumala seatud. Igaviku vaatevinklist on päästmine perekondlik. Jumal peab lapsevanemaid vastutavaks neile usaldatud perekonna heaolu eest. See on nende kõige püham kohustus.¹⁸

Õnnelikus abielus armastavad ja teenivad abikaasad Jumalat ja teineteist.

Abielu, kodu ja perekond on midagi rohkemat kui sotsiaalsed institutsioonid. Need on jumalikud, mitte inimese loodud. Jumal seadis abielu sisse juba aegade alguses. Ülestähendus esimesest abielust on 1. Moosese raamatus, milles Issand teeb teatavaks neli olulist põhimõtet: esiteks, et inimesel ei ole hea olla üksi; teiseks, et naine loodi mehele abiks; kolmandaks, et need kaks pidid saama üheks lihaks; ja neljandaks, et mees peab jätma maha oma isa ja ema ja hoidma oma naise poole. (Vt 1Ms 2:18, 24.)

Hiljem lisab Issand eelneva avalduse kinnituseks: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu” (Mt 19:6). Ta ütles veel: „Sa pead armastama oma naist kogu oma südamest ja pead hoidma tema ja mitte kellegi teise poole” (ÕL 42:22).¹⁹

Pühakirjadest loeme: „Aadam [hakkas] maad harima ‥ nagu mina, Issand, tal käskisin. Ja Eeva, tema naine, nägi samuti vaeva koos temaga. ‥ Nad hakkasid paljunema ja täitma maad. ‥ Ning Aadam ja tema naine Eeva hüüdsid Issanda nime. ‥ Ja Aadam ja Eeva õnnistasid Jumala nime, ja nad tegid kõik asjad teatavaks oma poegadele ja oma tütardele. ‥ Ning Aadam ja tema naine Eeva ei lakanud Jumala poole hüüdmast. (Ms 5:1–2, 4, 12, 16.)

Selle inspireeritud ülestähenduse kaudu näeme, et Aadam ja Eeva andsid meile ideaalset eeskuju sellest, millised lepinguabielu suhted olema peaksid. Nad tegid koos tööd, said koos lapsi, palvetasid üheskoos ja õpetasid koos oma lastele evangeeliumi. See on eeskuju, mida Jumal soovib, et kõik õigemeelsed mehed ja naised järgiksid.²⁰

Abielu ennast tuleb pidada Jumala ees sõlmitud pühaks lepinguks. Abielupaaril on kohustused mitte ainult teineteise, vaid ka Jumala ees. Ta on lubanud neid õnnistada, kes tema lepinguid austavad.

Truudus abielutõotustele on ülimalt oluline, et võiksime tunda armastust, usaldust ja rahu. Abielurikkumise on Issand ühemõtteliselt hukka mõistnud. ‥

Abielusuhte alustaladeks peaksid olema enesekontroll ja vaoshoitus. Paarid peavad õppima, kuidas taltsutada nii oma keelt kui ka oma kirgi.

Kodus palvetamine ja koos palvetamine tugevdavad [paari] ühtsust. Ajapikku muutuvad nende mõtted ja püüded ühtsemaks ning peagi on nad mõlemad sama eesmärgi eest väljas.

Juhatuse ja abi saamiseks toetuge Issandale, prohvetite õpetustele ja pühakirjadele, eriti kui on ilmnenud lahkarvamusi ja probleeme.

Vaimne kasv toimub probleeme lahendades, mitte nende eest põgenedes. Tänapäeva ebaharilikult suur rõhk individualismile toob kaasa isekust ja lahkuminekuid. Issanda soov on endine – kaks inimest peaksid saama üheks lihaks. (Vt 1Ms 2:24.)

Õnneliku abielu saladus peitub Jumala ja teineteise teenimises. Abielu eesmärgiks on nii ühtsus kui ka eneseareng. Paradoksaalsel kombel on nii, et mida rohkem me teenime teineteist, seda enam ise vaimselt ja emotsionaalselt kasvame.²¹

„Armastus, mida me siinilmas tunneme, ‥ [on] aines, mis pered ajaks ja igavikuks kokku seob.”

Apostel Paulus andis kaunil moel väga asjakohast nõu. Ta sõnastas selle väga lihtsalt: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust” (Ef 5:25).

Viimse aja ilmutustes räägib Issand sellest taas. Ta ütles: „Sa pead armastama oma naist kogu oma südamest ja pead hoidma tema ja mitte kellegi teise poole” (ÕL 42:22). Minu teadmist mööda on pühakirjades veel ainult üks Isik, keda meil on kästud kogu südamest armastada – nimelt Jumalat ennast. Mõelge, mida see tähendab!

Sedalaadi armastust saab oma naisele näidata väga paljudel viisidel. Esmalt ei tohi miski ega keegi peale Jumala olla teie elus naisest tähtsamal kohal – ei töö, ei meelelahutus ega hobid. Teie naine on teile hindamatu igavene abi ja kaaslane.

Mida tähendab armastada kedagi kogu südamest? See tähendab armastada kõigi oma tunnete ja kogu pühendumisega. Kui te oma naist kogu südamest armastate, ei saa te teda halvustada, kritiseerida, temas vigu leida või teda oma sõnade, tõrksuse või tegudega väärkohelda.

Mida tähendab hoida oma naise poole? See tähendab, et tuleb olla tema lähedal, talle truu ja ustav ning temaga suhelda ja talle armastust väljendada.²²

Abielumees ja -naine, kes teineteist armastavad, näevad, et armastusele ja truudusele vastatakse samaga. Armastus loob hooliva keskkonna ka laste emotsionaalseks arenguks. Pereelu peaks olema õnnelik ja rõõmus aeg, millele lapsed saavad tagasi vaadata heade mälestuste ja tunnetega.²³

Tugevad pered armastavad, austavad ja toetavad igat pereliiget.

Tugevdagem perekonda. Hommikul ja õhtul koos perega ja omaette palvetamine võib tuua meie koju Issanda õnnistusi. Õhtusöögiaeg annab suurepärase võimaluse päevasündmustele tagasi vaadata ja toita mitte ainult keha, vaid ka vaimu. Söögilauas võiksid pereliikmed kordamööda pühakirju lugeda, eriti just Mormoni Raamatut. Magamaminekuaeg annab hõivatud pereisale hea võimaluse iga oma lapse voodipeatsis istuda ja temaga vestelda, tema küsimustele vastata ja öelda, kui väga ta teda armastab.²⁴

Perekond on üks Jumala suurimaid kindlusi tänapäeva pahede vastu. Aidake hoida perekonda tugeva, ühtse ja Taevase Isa õnnistuste väärilisena. Seda tehes saate usku ja jõudu, mis õnnistab teie perekonda terve igaviku.²⁵

Issand soovib, et igaüks meist looks õnneliku kodu, kus oleks tunda head mõju. Tulevikus ei loe kuigivõrd see, kui kallis oli mööbel või kui palju oli vannitube. Ent väga palju loeb, kas meie lapsed tundsid kodus armastust ja heakskiitu. Väga palju loeb, kas kodus valitses õnn ja rõõm või nääklemine ja vaen.²⁶

Edukates peredes armastatakse ja austatakse igat pereliiget. Pereliikmed teavad, et neid armastatakse ja austatakse. Lapsed tunnevad, et vanemad armastavad neid. Seega tunnevad nad end turvaliselt ja enesekindlana.

Tugevad perekonnad soodustavad tõhusa suhtlemisoskuse arenemist. Nad arutavad probleemide üle, panevad koos plaane paika ja teevad ühise eesmärgi nimel koostööd. Kõige selle tegemiseks kasutatakse tõhusaid abinõusid – pereõhtuid ja perenõukogusid.

Tugevate perede isad ja emad on lastega lähedased. Nad räägivad omavahel. Mõned isad viivad iga lapsega läbi ametliku intervjuu, teised vestlevad mitteametlikult, kolmandad leiavad regulaarselt aega, et iga lapsega eraldi aega veeta.

Igas peres tuleb ette probleeme ja katsumusi. Edukad pered püüavad lahenduse nimel koostööd teha ega hakka üksteist kritiseerima või omavahel riidlema. Nad palvetavad üksteise eest, arutavad asju ja julgustavad üksteist. Aeg-ajalt need pered paastuvad üheskoos, et mõnda pereliiget toetada.

Tugevas peres toetatakse üksteist.²⁷

Kodu on lastele parim koht evangeeliumi põhimõtete ja tavade õppimiseks.

Perekond on kõige tõhusam koht, kus selle liikmed saavad kestvaid väärtusi juurutada. Kui pereelu on tõhus ja põhineb Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtetel ja tavadel, ‥ siis ei ole probleemid kerged tekkima.²⁸

Edukad vanemad on jõudnud arusaamisele, et pole sugugi kerge kasvatada lapsi halva mõjuga keskkonnas. Seega astuvad nad teadlikke samme, et luua lastele parimaid kasvutingimusi. Nad õpetavad lastele kõlbluse põhimõtteid. Koos loetakse häid raamatuid ja need tehakse lastele kättesaadavaks. Telerivaatamist piiratakse. Luuakse võimalus kuulata head ja meeltülendavat muusikat. Kuid mis kõige tähtsam – vaimsuse arendamiseks loetakse pühakirju ja arutatakse nende üle.

Edukas viimse aja kodus õpetavad vanemad oma lapsi mõistma usku Jumalasse, meeleparandust, ristimist ja Püha Vaimu andi. (Vt ÕL 68:25.)

Nendes peredes on kindel tava koos perega palvetada. Palve on moodus, kuidas õnnistuste eest tänada ja alandlikult tunnistada, et meie jõud, elatis ja tugi sõltub Kõigevägevamast Jumalast.

Üks tark ja tõene ütlus väidab, et perekond, kes koos põlvitab, seisab Issanda ees sirge seljaga.²⁹

Lapsed peavad teadma, milline on nende igavikuline identiteet. Nad peavad teadma, et neil on Taevane Isa, kellele võib loota ning kellelt saab abi ja juhatust paluda. Et nende elul oleks tähendus ja eesmärk, peavad nad teadma, kust nad on tulnud.

Lastele tuleb õpetada, kuidas palvetada, kuidas nõu saamiseks Issandale toetuda ning saadud õnnistuste eest tänada. Mulle meenub, kuidas me väikeste lastega voodi ette põlvitasime ja neil palvetada aitasime.

Lastele tuleb õpetada, mis on õige ja mis vale. Nad on võimelised õppima Jumala käske ja peaksidki neid õppima. Neile tuleb õpetada, et ei tohi varastada, valetada, petta ega teiste asju himustada.

Lastele peab õpetama kodus töötamist. Nad peaksid õppima, et ausa tööga kaasneb väärikus ja austus iseenda vastu. Nad peaksid õppima tööd nautima ja seda hästi tegema.

Laste vaba aega tuleks konstruktiivselt suunata, nii et see oleks tervislik ja positiivne.³⁰

Kiriku pereõhtuprogramm määrab perede tugevdamiseks ja kaitsmiseks iga nädal ühe õhtu, mil isad ja emad saavad oma pojad ja tütred kodus kokku kutsuda.³¹

Tõhusate pereõhtute kaudu saab omandada evangeeliumi põhimõtteid, mis tugevdavad noori, et nad ei peaks oma tuleviku pärast kartma. Õpetusi tuleks pereõhtul teha usu, tunnistuse ja optimismiga.³²

Kodu korda seades täidame Jumala käsku. See toob endaga harmooniat ja armastust. ‥ Kodu kordaseadmine tähendab perepalveid. See tähendab, et õpetame perekonda mõistma Jeesuse Kristuse evangeeliumi. See tähendab, et iga pereliige peab kinni Jumala käskudest. See tähendab, ‥ et oleme templisoovituse väärilised ja kõik pereliikmed saavad ülenduseks vajalikke talitusi ning pere saab igaveseks kokku pitseeritud. See tähendab, et väldime üleliigset võlga ja kõik pereliikmed maksavad ausalt kümnist ja teevad annetusi.³³

Jumal on ilmutanud, et perekond võib kesta ka pärast surma.

Armastus, mida me siinilmas tunneme, ei ole pelk hajuv vari, vaid aines, mis seob pered kokku ajaks ja igavikuks.³⁴

Taevane Jumal ilmutas Joseph Smithi kaudu, et pered võivad kesta ka pärast surma – meie hellad tundmused, kiindumus ja armastus üksteise vastu võivad eksisteerida igavesti.³⁵

Igavese abielu õnnistuse nimel pole ükski ohverdus liiga suur. Enamiku jaoks meist on tempel kergesti ligipääsetav – vahest isegi liiga kergesti, mistõttu suhtume sellesse õnnistusse liiga kergekäeliselt. Nagu ustavalt evangeeliumi järgi elamise igas aspektis, peab ka Issanda viisil abielludes olema valmis keelama endale kõike jumalatut – kõike maailmalikku – ja olema valmis kindlameelselt Isa tahet täitma. Selle usust kantud teoga näitame armastust Jumala ja meie veel sündimata järglaste vastu. Perekond võib olla meie suurima rõõmu allikas nii selles elus kui ka igavikus.³⁶

Kodu ja perekond. Juba nende kahe hinnalise sõna mainimisel paisub meie süda helgete mälestuste tõttu rõõmust. Ma soovin teile palvemeelselt ja kogu hinge jõuga, et võiksite tunda, milline kirjeldamatu rõõm ja rahulolu lapsevanema auväärse rolliga kaasneb. Vanemakohustusi ja kodu rajamist tahtlikult vältides jääte ilma selle elu ja igaviku ühest suurimast rõõmust. Nagu Joseph Smithi kaudu on ilmutatud, määrab kodu ja kestvate peresuhete hiilgav põhimõte suuresti ära, kui õnnelikud oleme siin elus ja teispoolsuses.³⁷

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Benson õpetas: „Igaviku vaatevinklist on päästmine perekondlik” (1. osa). Mida see teie jaoks tähendab? Mida saavad pereliikmed üksteise päästmise heaks teha?
Lugege 2. osast president Bensoni nõuandeid ja mõtisklege, kuidas on need seotud „õnneliku abielu saladusega”. Mil moel teeb see saladus meid õnnelikuks?
Mõtisklege 3. osa lugedes, mida õpetab president Benson edukate perekondade tavade kohta. Kuidas need tavad perekondi tugevdavad? Mõtisklege, mida teie saaksite teha, et seda nõu järgida.
Miks on teie arvates perekond „kõige tõhusam koht, kus selle liikmed saavad kestvaid väärtusi juurutada”? (Vt 4. osa, kus president Benson kõneleb perekonna õpetamisest.) Millal olete näinud pereliikmeid aitamas üksteisel evangeeliumi põhimõtteid õppida?
President Benson tunnistas, et pered võivad „kesta ka pärast surma” (5. osa). Millised mõtted ja tunded teil selle tõe üle mõtiskledes tekivad? Millised helged mälestused teil meenuvad, kui kodust ja perekonnast räägitakse?

Samateemalised pühakirjakohad:

Ps 127:3–5; 1Kr 11:11; 3Ne 18:21; ÕL 49:15; 132:18–19; vt ka „Perekond: läkitus maailmale”. – Liahona, okt 2004, lk 49.

Abiks uurimisel

„Sinu evangeeliumi õpingud on kõige tõhusamad, kui sind õpetatakse Püha Vaimu kaudu. Alusta oma evangeeliumi õpinguid alati palvega, et Püha Vaim aitaks sul õppida.” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2008, lk 18.)