2019
Ko e hā te u fai kapau ʻoku ʻikai ke u saiʻia ʻi hoku sinó?
ʻAokosi 2019


“Ko e hā te u fai kapau ʻoku ʻikai ke u saiʻia ʻi hoku sinó?”

ʻĪmisi
fruit arranged by size

Laʻitā mei he Getty Images

Tali Ho Sinó

Tali ho sinó ʻi he tuʻunga ʻoku ʻi aí kae ʻikai ko e tuʻunga ʻoku ʻikai ʻi aí. Ko e taimi kotoa pē ʻoku ou sio ai kiate au ʻi he sioʻatá, ʻoku ou pehē, “Tamai Hēvani, ʻoku ou houngaʻia ʻi he fakalakalaka ʻokú Ke fakahoko ʻiate aú.”

Temipelenisi B., taʻu 18, Vikatōlia, ʻAositelēlia

Fakakaukau ko Ha Temipale Ia

Fakakaukau ki he founga ʻoku hoko ai ho sinó ko ha temipalé (vakai, 1 Kolinitō 3) kae pehē foki ki he ʻafio ʻa e ʻEikí ki he lotó (vakai, 1 Samuela 16), kae ʻikai ko e sinó!

Viko W., taʻu 17, North Rhine-Westphalia, Siamane

Tokangaʻi Lelei Ia

ʻOku ou tokangaʻi hoku sinó ʻaki ʻeku fakamālohisino mo kai moʻui lelei. ʻOku ou toe houngaʻia ange ʻi hoku sinó ʻi heʻeku tokangaʻi lelei iá. ʻI heʻeku tokangaʻi e temipale kuo tāpuekina ʻaki au ʻe he Tamai Hēvaní, ʻoku fakalakalaka ange ʻeku ngaahi ongó peá u ʻiloʻi mo houngaʻia ʻi he tāpuaki fakaʻofoʻofa ʻo e maʻu ʻo ha sino ne fakatupu ʻe he ʻOtuá.

Kamila A., taʻu 16, Fololita, USA

Maʻu e Fakaʻapaʻapaʻi kitá

Ne faingataʻaʻia hoku kaungāmeʻá koeʻuhí naʻá ne hohaʻa ki he fakakaukau ʻa e niʻihi kehé kiate iá, pea mole meiate ia ʻa e fakaʻapaʻapaʻi kitá. Ne tokoniʻi lahi taha ia ʻi heʻene manatuʻi ko e ʻOtuá, mo hono ngaahi kaungāmeʻá, pea mo hono fāmilí naʻa nau ʻiai kotoa ke ʻofaʻi mo poupouʻi ia.

Mātiu V., taʻu 16, Mīsuli, USA

ʻOku ʻOfaʻi Koe

Ko e taimi ʻoku ou fanongo ai ki hoku ngaahi kaungāmeʻá ʻoku nau pehē ʻoku ʻikai ke nau saiʻia ʻi ha faʻahinga meʻa fekauʻaki mo honau sinó pe ʻoku nau fehiʻa aí, ʻoku ou saiʻia ke u tokoniʻi kinautolu ke nau ʻiloʻi ʻoku ʻofaʻi kinautolu ʻe he Tamai Hēvaní. ʻOku ou saiʻia ke u fakakaukau ʻokú Ne ʻofaʻi au pea ʻokú Ne fie maʻu au ke u fiefia, neongo ʻeku ngaahi fehuʻi fakaesinó. ʻOku totonu ke tau tokangaʻi mo ʻofaʻi hotau sinó koeʻuhí ko hotau temipalé ia.

ʻIkināsio P., taʻu 14, Sako, ʻĀsenitina

ʻOku ʻIkai Ke Ne Tala Ko Hai Koe

Manatuʻi ʻoku ʻikai talamai ʻe he sinó ko hai koe. Ko ho sinó ia, ka ʻoku ʻikai ko koe ia, ko ha fānau fakalaumālie koe ʻa e ʻOtuá.

Seila O…, taʻu 18, Niu ʻIoke, USA

Fai e Ngaahi Meʻa ʻOkú Ke Fiefia aí

ʻOku tokoniʻi maʻu pē au ke u saiʻia ʻi hoku sinó, ʻi heʻeku fai e ngaahi ʻekitivitī ʻi tuʻa ʻoku ou saiʻia aí, hangē ko e heka heʻeku pasikalá pe ko e luelue mo ʻeku kulií. ʻOku toe lelei ange ʻa ʻeku fakahoko eni mo hoku ngaahi kaungāmeʻá koeʻuhí ʻoku fakamanatuʻi mai kia au ʻoku ʻākilotoa au ʻe he kakai ʻoku nau tokaʻi au pea ʻoku ʻikai ke nau tokanga pe ʻoku fefē hoku fōtungá.

ʻItiseli O., taʻu 18, ʻAlisona, USA