2019
Ko Ha Uiuiʻi maʻa Sione
ʻAokosi 2019


Ko Ha Uiuiʻi maʻa Sione

ʻĪmisi
older man in workshop

Tā fakatātaaʻi ʻe John Kachik

ʻI heʻeku hoko ko ha pīsope foʻou ʻi he ngaahi taʻu lahi kuo hilí, naʻá ku fakatokangaʻi ha fefine faivelenga naʻá ne maʻulotu maʻu pē taʻe kau fakataha mo hono husepāniti ko Sioné. Ne u toki ʻiloʻi naʻá ne hoko ko ha palesiteni fakakolo lolotonga e taimi ne langa ai honau ʻapisiasí. Ne ʻikai fuʻu tokoniʻi ia ʻe he kau mēmipa ʻo e koló peá ne ongoʻi mafasia ai ʻi heʻene fai kotoa e ngāué peá ne hoko ai ʻo māmālohi.

Ka ʻaʻahi e kau mēmipa ʻo e uōtí ki hono ʻapí, te ne tutu ʻene foʻi sikaletí pea tuku ʻene kapa kava mālohí hono veʻe seá, ʻo hangē haʻane pehē mai, “He ʻikai te mou lava ʻo fakafoki atu au.”

Ne faifai peá u ʻiloʻi ko Sioné ko ha tangata ʻokú ne fakaleleiʻi e ngaahi naunau maumaú. Ne faʻa fetuʻutaki mai e kāingalotu matuʻotuʻa ange ʻi he uōtí ke u fakaleleiʻi ha meʻa ʻe niʻihi. ʻI heʻeku ʻiloʻi ko eni e ngaahi taukei ʻa Sioné, ne u faʻa fetuʻutaki ai kia Sione mo kumi faleʻi kau ki hono fakaleleiʻi ha meʻa.

Naʻá ku fakahoko eni ʻi ha taʻu nai ʻe taha. ʻI he taimi ko iá, ne fie maʻu ai ke u uiuiʻi ha kalake fakauooti. Hili hano lotua ia, ne ueʻi au ke u uiuiʻi ʻa Sione.

Naʻá ku talaange ki he palesiteni fakasiteikí pea naʻá ne pehē mai, “He ʻikai lava ke tau uiuiʻi ia he taimí ni! ʻOku ifi ia pea kei maʻu kava mālohi.” Ne u kole ki he palesiteni siteikí ke ne ui pē muʻa ia ke ʻinitaviu. Ne haʻu ʻa Sione ki he ʻinitaviú ka naʻá ne tali mahino, “ʻIkai, ʻoku ʻikai ke u moʻui taau.”

Ne toe hokohoko atu pē ʻo hangē ko ia ki muʻá—Ne kei māmālohi pē ʻa Sione pea naʻá ku fetuʻutaki kiate ia ke kumi faleʻi. Lolotonga e taimi ko ʻení, ne ʻikai ke u lea ʻaki ha meʻa kiate ia kau ki haʻane foki mai ki he lotú. Ne u toe kole ki he palesiteni siteikí ke ne ʻinitaviu tuʻo ua ia. Ne toe tali ʻikai pē ʻa Sione ka ʻi he taimi ko ʻení, naʻá ne tānaki atu, “Te u talaatu e taimi kuó u mateuteu aí.”

Hili ʻení, ne u kei fetuʻutaki pē ʻo kumi faleʻi meia Sione peá u fakafeohi kiate ia ʻi he lelei taha naʻá ku lavá.

Hili ha ʻaho ʻe taha, naʻá ku tali ai e telefoní peá u fanongo ki he pehē mai, “Ko e motuʻa Pīsopé koā eni?” Ne kamata ke ne ui peheʻi au. “Ko au Sione. ʻOku ou mateuteu.” Ne uiuiʻi leva ia pea naʻá ne hoko ko ʻemau kalake fakauōtí.

ʻI he fakalau ʻa e ngaahi taʻú, ne ngāue ʻa Sione ʻi ha ngaahi fatongia lahi. Naʻá ne ngāue fakafaifekau mo hono uaifí, pea ʻokú na ngāue eni ʻi he temipalé. ʻI he paati fakamanatu taʻu 50 ʻo ʻeku malí, ne tohi ʻe Sione ha kiʻi fakamatala ʻo pehē, “Pīsope, ʻoku ou fakamālō atu ʻi hoʻo fakahaofi ʻeku moʻuí.”

He ʻikai lava ke u fakamatalaʻi e fiefia ʻoku ou ongoʻi ʻi heʻeku ʻiloʻi kuo foki ʻa Sione ki he siasí pea ko e taha ʻo e ngaahi ʻuhingá ko ʻeku faʻa kātaki mo kole tokoni kiate ia ʻi heʻeku fie maʻu iá.