2019
Ko Hono Akoako e Tuí
ʻAokosi 2019


Ko Hono Akoako e Tuí

“Te u fakahā kiate koe ʻeku tuí ʻaki ʻeku ngaahi ngāué” (Sēmisi 2:18).

ʻĪmisi
Practicing Faith

Ne tā mālohi mo vave ʻe Kelela e pulú ʻi he malaʻe vaʻingá. Naʻá ne fakakaukau ko e taimí ʻeni. Ne leʻohi ʻe he taʻahine lōloa taha mo veʻe vave taha ʻi he timí ʻa Kelela he taimi vaʻingá kotoa. Ka kuó ne leʻohi ʻeni ha taha kehe. Ko e faingamālie ʻeni ʻo Kelelá.

Naʻá ne kalofi vave ha tokotaha vaʻinga ʻe taha pea fokotuʻu maʻu hono vaʻé. Naʻá ne puna leva ʻo fakahū. Ne puna atu e pulú he ʻeá kae taʻofi e mānava ʻa Kelelá. ʻAlu foki ke hū.

Ne hū atu e foʻi pulú he loto netí.

Ne tā nima mai e timi ʻa Kelelá kiate ia. Hili iá naʻe sio hifo ʻa e Faiako ko Kāsiá ki he taimí pea ifi ʻene meʻaifí. “Pea ko e ngataʻanga ia ʻo e ako vaʻingá! Naʻe lelei ʻaupito e taha kotoa pē! Tau toki sio ʻapongipongi. Fakapapauʻi ʻokú ke mālōlō feʻunga he ʻe lahi ʻetau lelé.”

Ne toʻe ʻa Kelela mo lue atu ke tānaki ʻene ʻū meʻá. Hili iá naʻá ne sio atu ʻoku taʻataʻalo mai ʻene Faiako ko Kāsiá.

Naʻá ne pehē ange, “ʻEi Kelela, “Naʻá ke vaʻinga lelei ʻaupito he ʻahó ni. ʻOku ou ʻiloʻi ʻokú ke ngāue mālohi ʻaupito ʻi he ako vaʻingá, pea ʻoku ou polepole ʻiate koe.”

“Mālō” ko Kelela ange ia mo ʻene malimalí.

Naʻá ne kei malimali pē ʻi heʻene lue atu ki he kā ʻene fineʻeikí. ʻI heʻena foki ki ʻapí, naʻá ne toe fakakaukau ki heʻene fakahū fakaʻosí. Tautautefito ki he hū hifo ʻa e foʻi pulú he netí. Ne ʻikai ke ne fuʻu fakatokangaʻi e lea konifelenisi ne fanongo ki ai ʻene Fineʻeikí.

Ka naʻe maʻu ʻe ha meʻa ʻene tokangá. Ne pehē ʻe he tokotaha leá, “Kuo pau ke tuku hatau taimi ke ngāue ʻaki ʻetau tuí.”* Ne ongo mai e “ngāue ʻakí” ʻo hangē ko ha meʻa ʻe fanongo ai he ako pasiketipoló. ʻEfounga fēfē haʻo ngāueʻi hoʻo tuí? ko ʻene fakakaukaú ia. ʻOkú ke lele ʻi he tui? Pe tātaaʻi e tuí ʻo hangē ha foʻi pulú?

Ne tafoki ʻa Kelela ki he Fineʻeikí. Naʻá ne fehuʻi ange, “ʻE founga fēfē haʻo ngāueʻi hoʻo tuí?”

Naʻe malimali ʻa e fine‘eikí. “ʻOku founga fēfē hoʻo fakalakalaka ʻi he pasiketipoló?”

Naʻe talaange ʻe Kelela, “ʻOku ou ako vaʻinga.” “ʻOku talamai ʻe heʻeku faiakó e founga ke u fakalakalaka aí. Pea ʻi heʻeku fakahoko e fakamālohisinó, ʻoku ou feinga mālohi ke fakahoko ia ke tonu.”

“ʻOku faingofua nai ia?”

“ʻIkai!” Ne talaange ʻe Kelela, ʻokú ne ongoʻi e ongosia hono vaʻé hili e lele vavé. “Kuo pau ke u ako vaʻinga tuʻo lahi.

Naʻe kamo pē e Fineʻeikí. “ʻOku finangalo e Tamai Hēvaní ke tau tui kiate Ia, ka kuo pau ke tau ngāueʻi ia. Kuó Ne ʻomi ha ngaahi founga ke tau ako vaʻinga mo fakalakalaka ai.”

“Hangē ko e hā?”

“ʻOkú Ne kole mai ke tau talanoa ange kiate Ia ʻi he lotú. ʻOku hangē Ia haʻatau faiakó. ʻOkú Ne ʻomi kiate kitautolu e folofolá. ʻOku hangē ia Haʻane tohi vaʻingá. Pea ʻokú Ne ueʻi e kau palōfitá ke nau fakalotolahiʻi kitautolu ke tau ako fakafāmili. ʻOku hangē hotau fāmilí—”

“ʻOku hangē ko ʻemau timí!” Ko e tali hake ia ʻa Kelelá.

“Ko ia! ʻOku ngāue ʻetau timi fakafāmilí mo akoako fakataha,” ko e Fineʻeikí ange ia. “Ko e hā leva e meʻa ʻoku hoko ʻi hoʻo ʻalu ki he ako vaʻingá Kelela?”

Naʻá ne pehē ange, “ʻOku ou fakalakalaka.” Naʻá ne fakakaukau ki he ongo fakalata naʻá ne maʻu ʻi heʻene fakahū fakaʻosi hili haʻane ngāue mālohi ʻo lau uike he ako vaʻingá.

“ʻOku tonu ia. ʻI he taimi ʻoku tau akoako aí, ʻoku tau ngāueʻi ai ʻetau tuí. ʻOku tokoni ia ke mālohi ange ʻetau fakamoʻoní. Pea ʻokú ne ʻai ke tau fiefia ange.”

Ne teʻeki ai fakakaukau pehē ʻa Kelela kau ki he tuí. Kuó ne fanongo ʻoku hangē ʻa e tuí ha tengaʻi ʻakaú. Ka naʻe ʻikai ke ne teitei ʻilo ʻe lava ke hangē ia ko e pasiketipoló! Naʻá ne fakakaukau ki he ngaahi palani ʻoku faʻu ʻe heʻene faiakó ki heʻenau timí. Mahalo te u lava foki ʻo faʻu ha palani ako vaʻinga, ko ʻene fakakaukaú ia, kae fai ia ki he tuí! ʻI heʻene aʻu pē ki ʻapí, naʻá ne maʻu ha pepa lahi pea kamata ke ne tohi:

  • Lotu—pongipongí mo e poʻulí

  • Ako folofola—ʻaho kotoa pē

  • Maʻu Lotu—Sāpate kotoa

Mahalo ne ʻikai fuʻu faitatau fēfē hono fakaʻaongaʻi e tuí mo e ako vaʻinga pasiketipoló. Ka ko e ako vaʻingá ko e ako vaʻinga. Naʻe ongoʻi loto-māfana mo loto-fiefia ʻi heʻene vakai ki heʻene palaní. Naʻá ne falala ki he Tamai Hēvaní mo ʻiloʻi te Ne tokoniʻi ia!

  • Richard G. Scott, “Fakamuʻomuʻa Hoʻo Ngāueʻi e Tuí,” Liahona, Nōvema 2014, 92–95.