Laipelí
Ko e Toetuʻú


“Ko e Toetuʻú,” Ngaahi Tefitó mo e Ngaahi Fehuʻí (2023)

ʻĪmisi
ko e hā ʻa e ʻEiki kuo toetuʻú ki a Mele Makitaliné

Fakahinohino ki hono Ako ʻo e Ongoongoleleí

Toetuʻú

Ko e ikunaʻi ʻe Sīsū Kalaisi ʻa e maté

ʻE ʻi ai pē taimi ʻi heʻetau moʻuí te tau takitaha fifili ai, “Ko e hā e meʻa ʻoku hoko ʻi he taimi ʻoku tau mate aí?” “Te u toe sio nai ki he niʻihi kuo pekia ʻoku ou ʻofa aí?” “Te u maʻu fēfē ha fiemālie ʻi ha pekia ha taha ʻoku ou ʻofa ai?”

Neongo e ʻikai ke tau maʻu kotoa ʻa e ngaahi talí, ka ʻe lava ke ʻomi ʻe he moʻoni ʻo e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí ha fakafiemālie kiate kinautolu kotoa pē ʻoku tangí. ʻOku ʻomi ʻe he foʻi moʻoni ʻe ʻi ai ha ʻaho ʻe toe moʻui ai ʻa e taha kotoa naʻe maté ha nonga ki hotau laumālié mo ha ngaahi palōmesi ʻoku ʻi ai ha ngaahi ʻaho lelei ange ʻi he kahaʻú.

ʻI he toe tuʻu ʻa Sīsū Kalaisi mei he maté ki he moʻui taʻe-faʻa-maté, ʻo Ne hoko ko e “polopolo” ʻo e Toetuʻú (vakai, 1 Kolinitō 15:20–23) mo ʻomai ha founga ke tau toetuʻu kotoa ai ʻi ha ʻaho ʻo hangē ko Iá.

Ko e Hā ʻa e Toetuʻu?

Ko e toetuʻú ko hono to e fakatahaʻi ia ʻo e sino fakalaumālié pea mo e sino fakamatelié ʻi he hili ʻa e maté, pea ʻikai toe fakamavahevaheʻi kinaua (vakai, ʻAlamā 11:45). ʻI heʻetau toetuʻú, ʻe fakahaohaoaʻi mo taʻe-faʻa-mate hotau sinó, ʻo ʻikai to e moʻulaloa ki he mahakí mo e maté. Koeʻuhí naʻe ikunaʻi ʻe Sīsū Kalaisi ʻa e maté ʻo fakafou ʻi Heʻene Toetuʻú, ʻe toetuʻu ʻa e kakai kotoa pē ʻo hangē ko Iá.

Vakai fakalūkufua ki he tefitó: Toetuʻú

Ngaahi fakahinohino ki hono ako ʻo e ongoongoleleí: Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí, Ngāue Fakafaifekau ʻa Sīsū Kalaisi ʻi he Māmaní, Palani ʻo e Fakamoʻuí

Konga 1

Naʻe Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi

ʻĪmisi
Ko e akonaki ʻa Kalaisi ʻi he hili ʻEne toetuʻú

Ko Sīsū Kalaisi ʻa e polopolo ʻo e toetuʻú. ʻOku hoko ʻEne ikunaʻi ʻa e maté ko e fakavaʻe ki heʻetau tuí. Naʻe akoʻi ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá, “Ko e ngaahi tefito‘i mo‘oni mahu‘inga ‘o ‘etau tui fakalotú ko e fakamo‘oni ko ia ‘a e kau ‘Aposetoló mo e kau Palōfitá ‘o fekau‘aki mo Sīsū Kalaisí, na‘e pekia, pea telio, pea toetu‘u ‘i he ‘aho hono tolú, ‘o hā‘ele hake ki he langí.”1

Kuo ʻomi ʻe he ʻEikí ha ngaahi fakamoʻoni lahi ki he tokāteline mahuʻingá ni. ʻOku kau ʻi he Kosipeli takitaha ʻe faá ha ngaahi fakamatala ʻo kinautolu naʻa nau fakamoʻoniʻi ʻa Sīsū ko ha tokotaha kuo toetuʻu. ʻOku fakamoʻoni foki e Tohi ʻa Molomoná naʻe mamata ha kakai ʻe lauiafe ʻi he Ongo ʻAmeliká ki he Fakamoʻui kuo toetuʻú. ʻI onopōní, kuo fakamoʻoni ʻa e kau fakamoʻoni kau ai ʻa Siosefa Sāmita mo ha kau palōfita mo e kau ʻaposetolo kehe naʻe toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi pea ʻokú Ne moʻui ʻi he ʻahó ni.

Ngaahi meʻa ke fakakaukau ki ai

  • Fakakaukauloto ko ha loea koe ʻokú ke fokotuʻutuʻu ha meʻa ke fakamoʻoniʻi ai kuo toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi. Ko hai te ke ui ko e kau fakamoʻoní? ʻE fakamālohia fēfē ʻe he kau fakamoʻoní hoʻo fokotuʻutuʻú? ʻE tokoniʻi fēfē ʻe he fakamoʻoni ʻa kinautolu naʻa nau mamata tonu ki he ʻEiki toetuʻú hoʻo fakamoʻoní? Ki ha ngaahi fakakaukau, vakai, Sione 20:1–20; 3 Nīfai 11:3–17; mo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 76:19–24.

  • Lau ʻa e Sione 20:26–29. Ko e hā e pōpoaki ʻoku ʻomi ʻe he Fakamoʻuí ʻi he potufolofola ko ʻení ki he kakai ʻoku ʻikai ke nau hoko ko e kau fakamoʻoni ki Heʻene Toetuʻú? (Vakai foki ʻEta 12:5–6.) Neongo kapau kuo teʻeki ai ke tau mamata ki he ʻEiki toetuʻú, te tau kei lava pē ʻo maʻu ha fakamoʻoni fakafoʻituitui kuó Ne toe tuʻu. Ko e hā ha fakamoʻoni ‘o e Toetuʻú kuó ke mamata ai ‘i hoʻo moʻuí? Kuo tākiekina fēfē nai koe ʻe he fakamoʻoni ko ʻení?

Ngaahi ʻekitivitī ki he ako mo e niʻihi kehé

  • Naʻe pehē ʻe Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī (1910–2008): “ʻI he ngaahi ikuna kotoa pē ʻi he hisitōlia ʻo e tangatá, ʻoku ʻikai ha taha ʻe fuʻu lahi, pe fakamāmani lahi pehē ʻi hono olá, hala ʻe taʻengata hono ngaahi nunuʻá, ka ko e ikunaʻi ʻe he ʻEiki kuo kalusefaí ʻa ia naʻe hāʻele mai ʻi he Toetuʻú ʻi he ʻuluaki pongipongi Toetuʻu ko iá.”2 Aleaʻi e ʻuhinga ʻoku mahuʻinga ai ke ʻiloʻi ʻoku moʻui ʻa Sīsū Kalaisi he ʻaho ní. Naʻe hiki foki ʻe Palesiteni Hingikelī ʻa e ngaahi lea ki he himi “Ko Hoku Huhuʻi.”3 Lau pe fanongo fakataha ki he himi ko ʻení, pea toki vahevahe ʻa e ngaahi fakakaukau mo e ngaahi ongo ʻokú ne ueʻi fakalaumālie kimoutolú.

  • Kuo fakahoʻata ʻe ha kau tāvalivali fakalaumālie tokolahi ʻa e mōmeniti naʻe mamata ai ha niʻihi fakafoʻituitui ki he Fakamoʻui kuo toetuʻú. Vakai ki he ngaahi fakatātā ko ʻení pe ha niʻihi kehe ʻokú ke saiʻia ai. Vahevahe ʻa e meʻa ʻoku tokoni atu ai ʻa e ngaahi ʻīmisi ko ʻení ke mahino kiate koe fekauʻaki mo e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí. ʻOku founga fēfē ʻenau koe ke ke ongoí Iá? Naʻá ke mei ongoʻi fēfē kapau naʻá ke ʻi ai?

ʻĪmisi
Ko Mele mo e ʻEiki Kuo Toetuʻú.
ʻĪmisi
Hā ʻa Kalaisi ki a Tōmasi ʻi he hili ʻa e toetuʻú
ʻĪmisi
ʻOku tangutu ʻa Kaliopasi mo ha ākonga ke maʻu meʻatokoni feʻunga mo ʻena fakatokangaʻi atu ʻa e Fakamoʻuí

Ako lahi ange

Konga 2

Te Tau Toetuʻu Kātoa

ʻĪmisi
Fāmili ʻi ha meʻafakaʻeiki

Koeʻuhí naʻe toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi, te tau toetuʻu kotoa mo kitautolu foki. Hili ha taimi nounou mei he Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí, naʻe toetuʻu mo ha kakai faivelenga tokolahi foki (vakai, Mātiu 27:52–53). Neongo he ʻikai toetuʻu ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi he taimi tatau, ka ʻe fakaiku ʻo maʻu ʻe he taha kotoa ha sino haohaoa mo taʻe-faʻa-mate ʻo fakafou ʻi he meʻaʻofa nāunauʻia ʻo e toetuʻu fakamāmani lahí.

ʻE tatau hotau sino toetuʻú mo e ngaahi sino ʻoku tau maʻu he taimi ní: kā ʻe taʻe-faʻa-mate mo haohaoa—hao mei he puké mo e mamahí. Te tau “[maʻu e] kakato ʻo e fiefiá” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 93:33–34; vakai foki ʻAlamā 11:43). ʻE ʻai ʻe hotau ngaahi sino toetuʻú ke tau lava ʻo foki ki he ʻao ʻo e ʻOtuá mo fakamāuʻi. Ko kinautolu kuo nau ʻosi fakatomalaʻi ʻenau ngaahi angahalá te nau maʻu ʻa e moʻui taʻengatá pea nofo ʻo taʻengata ʻi he ʻao ʻo e ʻOtuá.

Ngaahi meʻa ke fakakaukau ki ai

  • Naʻe hohaʻa ʻa e foha Siʻisiʻi ʻo Kolinianitoní “ʻo kau ki he toetuʻu ʻo e maté” (ʻAlamā 40:1). Ko ia naʻe akoʻi ʻe ʻAlamā ʻa Kolianitoni—mo kinautolu ʻoku nau lau e Tohi ʻa Molomoná—ha ngaahi moʻoni mahuʻinga lahi fekauʻaki mo e Toetuʻú. Lau ʻa e meʻa naʻá ne akoʻi ʻi he ʻAlamā 40–41. ʻI hoʻo laú, fakatokangaʻi e ngaahi moʻoni fekauʻaki mo e Toetuʻú ʻoku mahuʻinga kiate koé. Naʻe mei tokoniʻi fēfē nai ʻe he ngaahi moʻoni ko ʻení ʻa Kolianitoni ke ne ongoʻi nonga? Te nau lava fēfē ʻo tākiekina e ngaahi fili ʻokú ke fai he taimi ní?

  • Naʻe ʻilo ʻe he ʻAposetolo ko Paulá naʻe ʻi ai ha Kāingalotu ʻe niʻihi ʻi Kolinitō naʻe ʻikai ke nau tui ki he Toetuʻú. Lau ʻa e 1 Kolinitō 15, ʻo tokanga makehe ki he ngaahi akonaki ʻa Paula fekauʻaki mo e Toetuʻú. Ko ha ngaahi fehuʻi ʻeni ke ke fakakaukau ki ai ʻi hoʻo akó:

    • Veesi 12–15: Ko e hā ka taʻeʻaonga ai ʻa e malangá mo e tuí kapau naʻe ʻikai ha toetuʻú?

    • Veesi 16–19: Ko e hā te tau “kei ʻi [heʻetau] angahalá” ai kapau naʻe ʻikai ha toetuʻu? Ko e hā te tau “mamahi lahi taha” aí?

    • Veesi 55–58: ʻOku tokoniʻi fēfē koe ʻe hoʻo ʻilo ki he Toetuʻú ke ke “tuʻumaʻu” mo “taʻengaue”?

ʻEkitivitī ki he ako mo e niʻihi kehé

  • ʻOku akoʻi ʻe he ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisi kuo fakafoki maí ʻoku foaki tuʻungaʻa pē ʻa e meʻaʻofa ʻo e toetuʻú ki he kakai kotoa, ka ʻoku tokolahi ha fānau ʻa e ʻOtuá ʻoku ʻikai ke nau ʻilo ʻa e tāpuaki ko ʻení. Aleaʻi ʻa e founga ʻoku liliu ai ʻe he Toetuʻú hoʻo moʻuí. Mahalo te ke lava foki ʻo ʻiloʻi ʻoku mahuʻinga ke aleaʻi e ngaahi aʻusia fakafoʻituitui ʻa Sisitā Leina I. ʻApetó ʻi heʻene malanga “ʻOku ʻIkai ha Mālohi ʻo e Faʻitoká4 mo ʻEletā S. Maʻake Paame ko e “ʻE Liliu ʻEtau Mamahí ko e Fiefiā5 Naʻe tāpuekina fēfē ʻa Sisitā ʻApeto mo ʻEletā Paame ʻe he ʻilo ki he Toetuʻú? ʻE tāpuekina fēfē kitautolu ʻe he ʻilo ko ʻení?

Ako lahi ange

Ngaahi Maʻuʻanga Tokoni Kehe fekauʻaki mo e Toetuʻú