2019
Seli ʻElikuti—Kenitaki, USA
Fepueli 2019


Ngaahi ʻAta ʻo e Tuí

Seli ʻElikuti

Kenitaki, USA

ʻĪmisi
Shelly teaching at church

ʻOku houngaʻia ʻa Seli ʻi he kāingalotu ʻo e uōtí ʻi heʻenau tokoniʻi iá. ʻOkú ne pehē, “Ne nau tokoniʻi ke u kamata ʻalu ki he lotú, ka naʻe ʻikai ke nau teitei fakamālohiʻi au. Naʻa nau ʻai ke u ʻiloʻi ʻoku nau malava ke tokoniʻi au.”

ʻĪmisi
Shelly washing dishes

Neongo ne fakamamahi, ka ʻoku houngaʻia ʻa Seli ʻi he ivi kuó ne maʻu mei he Fakamoʻuí ke ikunaʻi mo ako mei heʻene ngaahi fehalākí: “ʻOku ʻikai ha taha te ne taʻe fai ha fehalaaki. Ko e meʻa pē ʻoku mahuʻingá ko ʻetau ako mei aí.”

ʻĪmisi
Shelly at home

ʻOku ongoʻi ʻe Seli te ne lava ʻo hoko ko ha faʻifaʻitakiʻanga ki heʻene fānaú ki he founga ʻe malava ai ʻe he ongoongoleleí ʻo tāpuekina mo liliu e moʻuí. ʻOkú ne pehē, “ʻOku ou fakatauange pē te nau lava ʻo ʻiloʻi kuó u ikunaʻi ha ngaahi faingataʻa lahi. ʻOku ou fakaʻamu ke nau ʻiloʻi kapau te nau tofanga ʻi ha faingataʻa, te nau lava ʻo ikunaʻi ia. Kuo pau ke tau maʻu ʻa e tuí pea ʻoua naʻa foʻi.”

ʻĪmisi
Shelly walking with her dog

Kuo ʻilo ʻe Seli ʻo fakafou heʻene ngaahi faingataʻaʻiá, ko Sīsū Kalaisi ʻa ʻene maʻuʻanga tokoní. ʻOkú ne pehē, “Kuo tokoniʻi au ʻe he ʻEikí ʻi hoku taimi faingataʻá. Kuó Ne langaki hake mo fakaivia au.”

Naʻe hoko e ngaahi fili ʻa Seli ʻi he moʻuí ke ne māmālohi ai ʻi he Siasí ʻi ha ngaahi taʻu lahi. Ne tokoni e ngaahi kaungāmeʻa ʻo Seli ʻi he lotú ke faifai peá ne maʻu ai e ivi mo e tui ke fakalakalaka ʻene moʻuí peá ne hoko ko ha faʻifaʻitakiʻanga lelei ki heʻene fānaú.

Cody Bell, taha faitā

ʻĪmisi
Shelly with her dogs

Ne u taʻu 13 ʻi he taimi ne u kau ai mo ʻeku fineʻeikí ki he Siasí. Naʻe kau e mali ua ʻeku fineʻeikí ki he Siasí, ka naʻá ne tafoki ʻo māmālohi. Naʻá ne fakakaukau ʻi ha ʻaho ʻe taha ke ne foki ki he lotú. Naʻe papitaiso au mo ʻeku fineʻeikí. Ne ʻikai fuoloa mei ai ne papitaiso mo hoku tuofefiné.

Ne mau nofo ʻi Mīsuli, USA pea ne mau maʻulotu ʻi ha kiʻi kolo tokosiʻi [ʻo e Siasí] ʻa ia ne nau lotu ʻi he fungavaka ua ʻo ha fale ʻi he koló. ʻI he ngaahi pō Tokonakí, ne mau ō ʻo fakamaau e ʻū pousitaá mo e tūtūʻanga efuefú. Ne u tā ha kiʻi piano ʻi heʻemau ngaahi fakatahá. Ne hangē kau mēmipa ʻo e koló ko hamau fāmilí.

Ne mau hiki ki ʻAlesona, USA ʻi hoku taʻu 16. Ne faingataʻa e liliú, ka ʻoku mālohi e Siasí ʻi ʻAlesona. Ne u ako ʻi he ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongí kimui ange, pea ne u mali ai. Ne u maʻu mo hoku husepānití ha kauleka ʻe toko fā pea ne ma fiefia ʻi ha moʻui ne ma pehē ko e lelei tahá ia.

Ka naʻe ʻi ai ha meʻa ne hoko, pea ʻi he taimi ne u vete ai mo hoku malí, ne tuʻusi au he Siasí. Ne ʻosi ha taʻu e 15 nai peá u toki foki mai ki he Siasí. Ne kiʻi fuoloa, ka naʻe ʻikai ke u loto ke fakavaveʻi. Ne u fakaʻamu ke u ʻalu ki he lotú ʻi he ngaahi ʻuhinga totonu.

ʻOku ou manatuʻi ʻemau fuofua hiki ki Kenitaki, USA, ne u faʻa ʻave hoku fohá ki he lotú peá u nofo pē he loto kaá kae hū ia ki loto. Ko ha taimi faingataʻa ia. Ko hoku ʻofefiné naʻe fuofua mali ʻi he temipalé ʻi heʻeku fānaú, pea naʻe ʻikai ke u lava ʻo kau ki ai. Naʻe fakamamahi ʻaupito ia kiate au, ka ko hoku foʻui pē.

ʻOku kiʻi fuoloa ange ki he niʻihi hangē ko aú ke maʻu ha mahino lelei ki ha ngaahi meʻa ʻe niʻihi. Naʻe faʻa kātaki ʻa e kāingalotu ʻo e uōtí mo e ngaahi kaungāmeʻá kiate au. Naʻa nau ʻai ke u ʻiloʻi ʻoku nau malava ke tokoniʻi au. Ne ʻi ai ha fāmili makehe ne nau tokoniʻi au pea ne nau hangē haʻaku fāmilí he naʻe ʻikai haʻaku fāmili ʻi he feituʻú ni ke tokoni mai. Ne nau tokoniʻi ke u kamata ʻalu ki he lotú, ka naʻe ʻikai ke nau teitei fakamālohiʻi au. Ko e meʻa naʻe fakaofo aí, ne toe papitaiso au ʻe hoku fohá ʻi he taimi ne u taau aí.

Kuó u fai ha ngaahi fili hala ʻi heʻeku moʻuí. ʻOku ou fakaʻamu ne ʻikai ke u fai ʻa e ngaahi fehalaaki ko iá, ka ʻoku ou houngaʻia ʻi he ngaahi lēsoni ʻoku ou ako ʻi he hala ʻo e fakatomalá. ʻOku ʻikai ha taha ʻiate kitautolu ʻe foua e moʻuí taʻe te ne fai ha fehalaaki—ko e Fakamoʻuí pē naʻá Ne lavaʻi iá. Ko e taimi ʻoku tau fai ai ha fehalākí, ʻoku mahuʻinga ke tau tafoki kiate Ia ke maʻu ha mālohi mo ako mei he ngaahi fehālaaki ko iá.

ʻOku ou ʻiloʻi he ʻikai ke u lava ʻo toe foki ke fakaleleiʻi ha meʻa, ka ko ʻeku taumuʻa he taimi ní ke fai ʻa e meʻa kotoa pē te u lavá ke u hoko ai ko ha faʻifaʻitakiʻanga lelei ki heʻeku fānaú he naʻe ʻikai ha taha ke fai pehē maʻanautolu ʻi ha ngaahi taʻu lahi. ʻOku ou fakatauange pē te nau lava ʻo ʻiloʻi kuó u ikunaʻi ha ngaahi faingataʻa lahi.

ʻOku ou fakaʻamu ke nau ʻiloʻi kapau te nau tofanga ʻi ha faingataʻa, te nau lava ʻo ikunaʻi ia ʻi heʻenau tafoki ʻo kumi tokoni ki he Fakamoʻuí. Kuo pau ke tau maʻu ʻa e tuí pea ʻoua naʻa foʻi. Kuo tokoniʻi au ʻe he ʻEikí ʻi hoku taimi faingataʻá, pea ʻoku ou ʻiloʻi te Ne lava ʻo tokoniʻi foki mo kinautolu. Naʻe fakamamahi ʻa e halá, ka kuo hiki hake au ʻe he ʻEikí pea kuó Ne fakaivia au.