2015
‘Ko Hoku Ngaahi ʻAho’ ʻo e Temipalé mo e Tekinolosiá
Fēpueli 2015


“Ko Hoku Ngaahi ʻAho” ʻo e Temipalé mo e Tekinolosiá

Mei ha lea, “Kumi Hotau Kāingá,” naʻe fai ʻi he fakataha lotu maʻá e toʻu tupú ʻi he ʻAho ʻIlo e Fāmilí fekauʻaki mo e Konifelenisi Hisitōlia Fakafāmili RootsTech 2014 ʻi Sōleki Siti, ʻIutā, ʻi he ʻaho 8 ʻo Fēpueli 2014. Ke ako lahi ange, ʻaʻahi ki he lds.org/go/Andersen215.

Ko e ngaahi ʻaho ʻeni ke tafoki kakato ai homou ngaahi lotó ki homou ngaahi kuí pea fakahoko ʻa e ngaahi ouau fakamoʻui ki he laui miliona ʻi homou ngaahi fāmilí.

ʻĪmisi
Couple sitting together on a bus. They are looking at a tablet computer.

Kuó ke fifili nai pe ko e hā ne ʻomi ai koe ki he māmaní he taimí ni kae ʻikai ʻi ha kuonga kehe ʻi he hisitōliá? Naʻe mei fēfē nai ʻa e tuʻu ʻi he tafaʻaki ʻo Mōsesé pe ke hoko ko ha kaungāmeʻa ʻo Mele, faʻē ʻa Sīsuú? Fēfē ʻa e moʻui ʻi Nāvuú ʻi he taimi naʻe fononga ai e Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻi he ngaahi halá, pe kau fakataha atu mo e toʻu tupu naʻa nau toho mo teke ʻenau ngaahi salioté ʻi ha maile ʻe lauiafe ki ha ʻapi foʻou ʻi he Teleʻa Ano Māsimá?

Taimi ʻe niʻihi ʻoku tau vakai ki he ngaahi ʻaho kimuʻá pe ko ha ngaahi feituʻu kehekehe pea tau fehuʻi, “Ko e hā ne ʻikai ko au ai iá? Ko e hā ʻoku ou ʻi he feituʻu ai ko ʻení ʻi he taimi ní?”

ʻOku ʻikai ko koe pē kuo fuofua fifili fekauʻaki mo e taimi mo e feituʻu ʻo hoʻo moʻuí. Naʻe fehuʻi ʻe ha palōfita nofo ʻi he ongo ʻAmeliká ʻa e ngaahi fehuʻi tatau pē. Ko hono hingoá ko Nīfai—ʻikai ko Nīfai ʻi he kamataʻanga ʻo e Tohi ʻa Molomoná ka ko Nīfai foha ʻo Hilamani hono uá mo e mokopuna ua ʻo e palōfita ko ʻAlamā ko e Siʻí.

ʻI he māmani naʻe nofo ai ʻa Nīfaí, naʻe mahuʻinga ange e paʻangá, mālohí, mo e manakoá ʻi he meʻa naʻe totonú. Ne tokolahi e kakai ne nau situʻa moʻoni mei he ngaahi fekaú. Naʻa nau loi, kaihaʻa, pea siʻaki e fono ʻo e angamaʻá. Ne manukia mo ngaohikovia ʻa kinautolu ne nau tauhi e ngaahi fekaú (vakai, Hilamani 7:4–5, 21; 8:2, 5, 7–8).

“ʻI he mamata ʻa Nīfai [ki he ngaahi meʻá ni], naʻe fonu ʻa hono lotó ʻi he mamahi … pea naʻá ne [tangi] ʻi he mamahi ʻa hono laumālié:

“Taumaiā, naʻá ku lava ʻo maʻu hoku ngaahi ʻahó ʻi he ngaahi ʻaho naʻe fua haʻu ai ʻa ʻeku tamai ko Nīfaí mei he fonua ko Selūsalemá, ke u lava nai ke fiefia mo ia ʻi he fonua ʻo e talaʻofá; pea naʻe akoʻingofua ʻa hono kakaí ʻi he taimi ko iá, ʻo nau fai mālohi ʻi he tauhi ʻa e ngaahi fekau ʻa e ʻOtuá, pea tuai ke tohoakiʻi atu ke fai angahala; pea naʻa nau fai vave ʻi he tokanga ki he ngaahi folofola ʻa e ʻEikí—

“ʻIo, ka naʻá ku moʻui ʻi hoku ngaahi ʻahó ʻi he ngaahi ʻaho ko iá, pehē kuo maʻu ʻe hoku laumālié ʻa e fiefia ʻi he māʻoniʻoni ʻa hoku kāingá” (Hilamani 7:6–8).

Ko Nīfaí ko ha palōfita fakaofo ʻa e ʻOtuá, ka naʻá ne fifili ʻi ha kiʻi momeniti siʻi pe ko e hā naʻá ne moʻui ai ʻi he māmaní lolotonga hono taimí. Naʻá ne ʻilo ʻe hāʻele mai e Fakamoʻuí ki māmani ʻi he kahaʻu vave maí, ka ʻi ha foʻi momeniti, ne ngali puli ngofua kiate ia e ngaahi meʻa fakaʻofoʻofa ne vave ʻene hokó.

ʻI ha taʻu ʻe 20 mei he taimi naʻá ne leaʻaki iá, ʻe mahili atu ha pō taʻe fakapoʻuli pea ʻaloʻi ʻa Sīsū ʻi Pētelihema. Ne ʻikai lava ha taʻu ʻe 55, naʻe toetuʻu ai e Fakamoʻuí ʻi he sino nāunauʻia, pea hāʻele hifo mei he langí ki he Kāingalotu ʻi he fonua ko Mahú. Naʻe ʻi ai ʻa e foha ʻo Nīfaí, pea fefolofolai fakatāutaha ʻa e Fakamoʻuí mo ia pea fakanofo ko e taha ʻo e kau ākonga ʻe toko hongofulu mā ua naʻe fili ʻi he Hemisifia Fakahihifó. Te tau lava ke pehē naʻe ʻi ai e ngaahi ʻofefine mo e ngaahi foha mo e makapuna ʻo Nīfaí ʻi he lotolotonga ʻo e Kāingalotu ʻe toko 2,500 ne fakaafeʻi tahataha ʻe Kalaisi ke haʻu pea ongoʻi e ngaahi matakafo ʻo e faʻó ʻi Hono ongo nimá mo e vaʻé. He ʻikai faingataʻa ʻa e tui naʻe ʻi ai e makapuna ua ʻo Nīfaí ʻi he lotolotonga ʻo e fānau valevale ko ia ne tāpuekina tahataha ʻe he Fakamoʻuí pea naʻe takatakai ʻa kinautolu ʻaki ʻa e afí pea tauhi ʻe he kau ʻāngeló. Kapau ne lava ʻa Nīfai ʻo mamata ki he kahaʻu ʻo hono fāmili angatonú mo e ngaahi kaungāmeʻá, ko e moʻoni he ʻikai te ne loto ke liliu ʻa e taimi ʻo ʻene moʻui fakamatelié.

Ka naʻe moʻui angamāʻoniʻoni ʻa Nīfai mo loto houngaʻia, ʻo ne akoʻi e kakaí ʻi he loto toʻa, ngāue ʻi ha ngaahi mana lalahi, pea kikiteʻi fakataha mo e palōfita ko Sāmiuelá ʻa e tuʻunuku ʻo e hāʻele mai e Fakamoʻuí. Naʻe talaʻofa ʻe he ʻEikí ʻi Heʻene folofola pē ʻaʻaná te Ne tāpuakiʻi ʻa Nīfai ʻo taʻengata (vakai, Hilamani 10–11; 16).

Neongo naʻá ne fifili fekauʻaki mo e taimí mo e feituʻú, ka naʻá ne fakaʻosi ʻaki ha ngaahi lea mālohi ʻaupito: “Vakai, … [ko hoku] ngaahi ʻahó…ʻeni” (Hilamani 7:9).

ʻĪmisi
Youth at the Preston England Temple.

Siʻoku ngaahi tokoua mo e tuofāfine ʻofeina kei siʻi, ko homou kuongá ʻeni. Kuo fili koe ke ke moʻui ʻi he ngaahi taʻu fakaʻosi kimuʻa ʻi he hāʻele mai ʻa e Fakamoʻuí ki he māmaní. ʻOku ʻikai ke tau ʻilo pau ʻa e ʻaho pe ko e taʻu ʻo ʻEne hāʻele maí, ka ʻoku lava ke tau vakai ki he ngaahi fakaʻilonga ʻe hoko kimuʻa Heʻene hāʻele maí.1

ʻI ha ʻaho ʻe taha, hangē pē ko hono vakaiʻi ʻe Nīfai hono tuʻunga mahuʻinga ʻi he teuteu ki he hāʻele mai ʻa e Fakamoʻuí ki he kau Nīfaí, te tau vakai ki mui pea mamata ki he ngaahi tāpuaki nāunauʻia naʻa tau maʻu ke tau moʻui ai ʻi hotau kuongá ʻi heʻetau teuteuʻi ʻa e māmaní ki he toe hāʻele mai ʻa e Fakamoʻuí. Tuku muʻa ke tau sio fakalaka atu ʻi he ngaahi faingataʻaʻiá mo e ngaahi fakafeʻātungia ki heʻetau ngaahi taumuʻa mahuʻingá ka ki he ngaahi ʻaho nāunauʻia ka hoko maí. Tuku muʻa ke tau takitaha fakaongo atu e ngaahi lea ʻa Nīfaí: “Ko hoku ngaahi ʻahó ʻeni.”

ʻI he hoko ʻa e ʻahó ni ko homou kuongá, ko e hā leva ʻoku fie maʻu ʻe he ʻEikí meiate kimoutolú? ʻUluakí, ke ke toʻo kiate koe ʻa e huafa ʻo Sīsū Kalaisí. Ako ʻo kau kiate Ia mo ʻEne ʻofá mo e lelei taʻe-faʻalaua kiate koé pea fakapapauʻi te ke tauhi maʻu pē ʻa ʻEne ngaahi fekaú. Ke ke muimui ʻi he Fakamoʻuí, ʻofa ki he ʻOtuá, pea ngāue tokoni kiate kinautolu ʻoku mou feohí. Te tau lava kotoa ke maʻu ʻa e faingamālie ke moʻui ʻo hangē ko e kau ākonga ʻa Kalaisí, ʻo tataki ʻe Hono Laumālié pea hiki hake ʻa kinautolu ʻoku tau feohí.

Ko ha Fatongia Toputapu

ʻOku tuku ha ngaahi aʻusia ki ha ngaahi toʻu tangata pau. ʻOku ou fie lave ki ha taha ʻo hoʻo ngaahi fatongia toputapu ʻa ia kuo teʻeki ai ke tatau mo ha toe toʻu tangata ki muʻa.

Ko e ngaahi taʻu siʻi pē ʻeni kuo ʻi ai ha ngaahi temipale ʻi he funga māmaní. ʻI hono fakatapui ʻo e Temipale Finiki ʻAlesoná ʻi he ʻaho 16 ʻo Nōvema 2014, kuo ʻi ai eni ha temipale ʻe 144 ʻoku lolotonga ngāue ʻi he māmaní. ʻI heʻeku kei siʻí, ne ʻi ai ha temipale ʻe 13 ʻi he māmaní.

Naʻe tupu hake hoku uaifi ko Sisitā Kefi ʻEnitasení ʻi he siteiti ʻo Folōlita, USA. ʻI hono taʻu nimá, ne ʻomi ʻe heʻene ongomātuʻá honau fāmilí ki he temipalé ke silaʻi fakataha kinautolu ke taʻengata. Naʻe fie maʻu ha ʻaho ʻe ono ki he fononga ko ʻení ʻi he ʻIunaiteti Siteití, ʻo fakaʻuli ʻi ha maile ʻe 2,500 (kilomita ʻe 4,023) ki he Temipale Sōlekí. ʻOku ʻi ai ha ngaahi temipale ʻe 47 he ʻahó ni ʻoku ofi ange ki honau ʻapi ʻi Folōlitá ʻi he Temipale Sōlekí.

Kuo fakalotolahi ʻa Palesiteni Tōmasi S. Monisoni ki he toʻu tupu ʻo e Siasí ke nau ō maʻu pē ki he temipalé ke fakahoko e papitaiso maʻá e kau pekiá. Naʻá ne pehē: “ʻE hoku ngaahi kaungāmeʻa kei talavou ʻi he toʻu tupú, fakakaukau maʻu pē ki he temipalé. ʻOua naʻá ke fai ha meʻa te ne taʻofi koe mei haʻo hū atu ʻi hono ngaahi matapaá ʻo maʻu e ngaahi tāpuaki toputapu mo taʻengata aí. ʻOku ou fakamālō atu kiate kimoutolu ʻoku ʻalu maʻu pē ki he temipalé ke fakahoko e papitaiso maʻá e kau pekiá, ʻi hoʻomou tuʻu hengihengi hake ke mou kau atu ʻi he ngaahi papitaiso peheé kimuʻa pea kamata e akó. ʻOku ʻikai ke u lava ʻo fakakaukau atu ki ha founga lelei ange ai ke kamata ʻaki e ʻahó.”2

Kuo mou talangofua ki he palōfita ʻa e ʻEikí, ʻo foaki e faingamālie ʻi he taʻu takitaha ki he lau miliona ʻi he tafaʻaki ʻe taha ʻo e veilí ke nau tali honau papitaisó. Kuo teʻeki maʻu ʻe ha toʻu tangata ʻi he moʻuí ni ha faingamālie lahi pehē fau ʻo hangē ko kimoutolú ke hū atu ʻi he ngaahi matapā ʻo e fale ʻo e ʻEikí pea tokoni ʻi hono fakamoʻui ʻo kinautolu kuo moʻui kimuʻa ʻiate kitautolú.

Hangē ko ia ʻoku mou ʻiloʻi leleí, ʻoku ʻi ai haʻuluaki sitepu mahuʻinga ʻokú ne fakaʻatā kitautolu ke fakahoko ʻa e ngāue toputapu ʻo e temipalé. Kuo pau ke tau fekumi ke maʻu e kau mēmipa ʻo hotau ngaahi fāmilí kuo pekiá.

ʻI he fuofua ʻaʻahi mai ʻa Molonai ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá, naʻá ne fakahā kia Siosefa “ʻe liliu ʻa e loto ʻo e fānaú ki heʻenau ngaahi tamaí” (T&F 2:2). Naʻe toki fakamatala ʻe he Palōfita ko Siosefá kimui ange ʻe hoko e kāingalotu ʻo e Siasí “ko ha kau fai-fakamoʻui ʻi he Moʻunga ko Saioné.” Naʻá ne fehuʻi, … “Ka ʻe founga fēfē haʻanau hoko ko ha kau fai-fakamoʻui ʻi he Moʻunga ko Saioné?” “ʻAki haʻanau langa honau ngaahi temipalé … pea laka atu ʻo maʻu ʻa e kotoa ʻo e ngaahi ouaú … maʻa ʻenau ngaahi kui kotoa kuo pekiá, … [pea] ko e seini ʻeni ʻokú ne haʻi ʻa e loto ʻo e ngaahi tamaí ki he fānaú, mo e loto ʻo e fānaú ki heʻenau ngaahi tamaí.”3

ʻĪmisi
A man welding in the old days

Naʻe lea ʻa e Palōfita ko Siosefa Sāmitá kau ki he ngāué ni ko “ha fehokotakiʻanga mālohi” ʻi hono fakafehokotaki fakataha ʻo e ngaahi fāmilí mei he toʻu tangata ʻe taha ki ha toʻu tangata kehe (T&F 128:18). Naʻe fakatupu ʻa e fehokotakiʻanga mālohi fakatuʻasino ʻi he kuonga ʻo Siosefá ʻaki hono tutu ke vaia ha ongo konga ukamea ʻi ha ʻōvani vela, pea fakatahaʻi kinaua lolotonga ʻena kei moluú, pea tuku leva ke mokomoko ʻo fefeka ʻo hoko ko e seini ʻoku ʻikai lava ʻo motuhi. ʻOku fakamatala mahino ʻa e folofolá ki he mahuʻinga ʻo e fehokotakiʻanga fakalaumālie mālohi ʻokú ne haʻi fakataha kitautolu ʻo taʻengatá: “He ʻoku ʻikai lava ke fakahaohaoaʻi ʻa kitautolu taʻekau ai ʻa kinautolu pe fakahaohaoaʻi ʻa kinautolu taʻekau ai ʻa kitautolu” (T&F 128:18).

Naʻe hoko e fekumi ki he ngaahi hingoa fakafāmilí, lekooti kinautolú, mo hono ʻomi ki he temipalé ko e tefitoʻi ngāue ʻa e kāingalotu matuʻotuʻa ʻo e Siasí ʻi he kuohilí. Ko e hā hono ʻuhingá? Koeʻuhí he naʻe fie maʻu ha taimi mo e ngāue lahi ki ai. Naʻe faʻa kamata ia ʻaki ha ngaahi foʻi filimi heleʻuhila lalahi ne ʻi ai ha ngaahi lekooti maikolofilimi. Ko e tokanga naʻe matuʻaki mahuʻinga ʻaupito ki he ngaahi ʻaho mo e feituʻu, ngaahi tohi hisitōlia matolu ne fakangatangata hono maʻú, pea taimi e niʻihi ko e ngaahi faʻitoka mamaʻo ʻo e fonuá ʻi he taimi ʻe niʻihi.

ʻI he ngaahi taʻu siʻi kuo hilí, kuo kamata ʻa ʻetau malava ke fekumi ki heʻetau ngaahi kuí ʻi he ʻinitanetí, ʻaki e ngaahi fakalakalaka lahi ʻi he ngaahi māhina siʻi kuo hilí. ʻE ʻomi ha ngaahi faingamālie lahi ange ʻi he ngaahi māhina ka hoko maí.

Lolotonga e fai mateaki ʻaupito homou toʻu tangatá ʻi he ʻalu ki he temipalé, ʻi he ngaahi māhina mo e taʻu ka hoko maí te mou tuʻu kimuʻa ʻi hono kumi mo ʻomi ʻa e ngaahi hingoá ki he temipalé.

ʻOku ou fie fakatukupaaʻi kimoutolu takitaha ke fokotuʻu ha taumuʻa fakatāutaha ke tokoni ke tatau pē e lahi ʻo e ngaahi hingoa ʻoku teuteuʻi ki he temipalé mo e papitaiso ʻokú ke fakahoko aí. (Ke kamata ʻaki ʻa e tukupaá, ʻaʻahi ki he templechallenge.lds.org.) ʻOku ʻi ai ha mālohi lahi ʻi hono kumi ʻa kinautolu ʻoku nau fie maʻu ʻa e ngaahi ouau fakatemipalé, hono ako pe ko hai kinautolú, mo kau ʻi heʻenau maʻu ʻa e ngaahi ouau toputapu ko ʻení. Ko e founga ʻeni ʻo e hoko “ko ha kau fai-fakamoʻui ʻi he Moʻunga ko Saioné” (vakai, ʻOpataia 1:21 mo e T&F 103:9). ʻOku ʻi ai ʻa e fiefia mo e fiemālie ʻoku toki mahino pē ia ʻi he ngaahi ongo fakalaumālie. ʻOku tau fehokotaki ki heʻetau ngaahi kuí ʻo taʻengata.

ʻĪmisi
Family working on genealogy

Kuo kau ha niʻihi hotau ngaahi fāmilí ki he Siasí ʻi he ngaahi toʻu tangata lahi, pea kuo fakahoko e konga lahi ʻo e ngāue fakatemipale ki hotau ngaahi kui totonú. ʻI he 2013, naʻá ku fuofua mamata ai ki heʻeku ngaahi kuí ʻi ha saati tohi hohoko ʻi he ʻinitanetí, kau ai ʻeku kui tangata ua ko Nila ʻEnitasení, ʻa ia ʻoku fakatau hingoa au ki aí, pea mo ʻeku kui tangata hono tolú ko Molonai Sitoka, ko e fuofua mēmipa ia ʻo e fāmilí ke fakahingoa ki ha palōfita ʻi he Tohi ʻa Molomoná. Ne u lava ʻo vakai ki he ngaahi tā ʻo e kau mēmipa toko lahi ʻo hoku fāmilí ʻi he ʻinitanetí. ʻOkú ke ʻilo nai e fōtunga hoʻo ongo kui uá?

Ko hono Kumi Hotau Kāinga Ofí

Kapau ʻoku ʻikai kakato hoʻo sātí ʻo hangē ko aú, ko hoʻo ʻuluaki fatongiá ke fakafonu ia ki he lelei taha te ke lavá. ʻE fakaʻau ke toe lahi ange ngaahi fakamatala ʻe lava ke fakaʻaongaʻi ʻi he māhina takitaha.

Kapau ʻoku teʻeki kakato hoʻo sātí ʻo hangē ko aú, ta ʻoku ʻi ai ha ngāue mahuʻinga ʻaupito ke ke fakahoko. ʻOku hokohoko atu pē ʻa e ngāué ni. Naʻa mo e hāʻele ʻangaua mai ʻa e Fakamoʻuí he ʻikai ke kakato ia. ʻI he taimi ʻoku ngali kakato ai ʻetau sātí, ʻoku tau tokoniʻi e niʻihi kehé ke maʻu ʻa e niʻihi ʻi honau ngaahi hakó pea tau maʻu ai e niʻihi ʻoku fāmili ofi mo kinautolu ʻi heʻetau ʻakau fakafāmilí. ʻOku tau ui ia “ko hono kumi hotau kāinga ofí.”

Te tau kumi fēfē hotau kāinga ofí? ʻI ha ongo founga ʻe ua.

ʻUluakí, tau sio ki heʻetau sātí, pea tau kumi e niʻihi ʻoku fāmili ofi mo ʻetau ngaahi kui tangata pe fefine hono tolú. Hangē ko ʻení, mahalo te u sio ki ʻolunga ʻi heʻeku sātí ki heʻeku Kui Fefiné Falanisesi Paueni ʻĪveni pea sio leva ki he ngaahi fāmili ʻo e ngaahi tokoua mo e tuongaʻane ʻo ʻeku kui fefiné. Naʻe ʻi ai ʻene fanga tokoua ʻe toko nima mo e ongo tuongaʻane ʻe ua. ʻE lava leva ke u maʻu hoku kāinga ofí ʻi he foungá ni.

Ko e founga hono ua ke kumi hotau kāingá ko e tokoniʻi ʻa kinautolu ʻoku tau feohí. Tau kamata ʻaki e kiʻi tohi tufa Ko Hoku Fāmilí. Kapau ʻoku foʻou ho fāmilí ki he hisitōlia fakafāmilí, fakafonu e kiʻi tohi tufá. Pe kapau ʻoku hangē hoʻo fuʻu ʻakaú ko aú, ʻave ʻa e tohi tufá ki ha mēmipa foʻou pe ha taha ʻa ia kuo teʻeki ʻaupito ke kau ki he polokalama ʻa e Siasí ʻo hangē ko ho fāmilí pea tokoni ke nau fekumi ki honau fāmilí. ʻI hoʻo fai iá, te ke tokoni ai kiate kinautolu ke ʻomi ha niʻihi kehe ki he temipalé. Ko ho ngaahi tokoua mo e tuofāfine ʻeni, ka ʻoku tau saiʻia foki ke ui kinautolu ko e “kāinga ofi.”

Ko e ngaahi tokoua mo e tuofāfine kotoa kitautolu ʻi he fāmili ʻo ʻetau Tamaí. ʻOku ʻikai ke faʻu noaʻia pē hotau ngaahi fāmilí. Kuo pehē ʻe Palesiteni Monisoni, “ʻOku tau ʻilo ha meʻa fekauʻaki mo kitautolu ʻi heʻetau ako ki heʻetau ngaahi kuí.”4

ʻI heʻetau vakai kiate kitautolu ʻi hotau ngaahi fāmilí, ʻa kinautolu ne haʻu kimuʻa ʻiate kitautolú mo kinautolu ʻoku muiaki maí, ʻoku tau ʻilo ai ʻoku tau kau ki ha fehokotakiʻanga fakaʻofoʻofa ʻokú ne fakafehokotaki kotoa kitautolu. ʻI heʻetau fekumi kiate kinautolu mo ʻave honau ngaahi hingoá ki he temipalé, ʻoku tau ʻomi ai kiate kinautolu ha meʻa he ʻikai lava ke nau maʻu taʻekau ai ʻa kitautolu. ʻI hono fai iá, ʻoku tau fehokotaki ai mo kinautolu, pea ʻoku fakamahino ai ʻe he ʻEikí ʻi Hono Laumālié ki hotau laumālié ʻa e mahuʻinga taʻengata ʻo e meʻa ʻoku tau faí.

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Monisoni, “ʻOku ʻiloʻi ʻe kinautolu ʻoku mahino ki ai ʻa e ngaahi tāpuaki taʻengata ʻoku maʻu mei he temipalé, ʻoku ʻikai ha feilaulau ia ʻe fuʻu lahi, pe totongi ʻe fuʻu mamafa, ha faingataʻa ʻe fuʻu tōtuʻa, kehe pē ke maʻu e ngaahi tāpuaki ko iá.”5

ʻOku ou tānaki atu ki heʻene ngaahi leá ʻoku fakatatali e ngaahi tāpuaki mo e mālohi mei ʻolungá ki hotau fāmili kuo pekiá ʻi heʻenau tali e ngaahi ouau ʻoku tau fakahoko maʻanautolu ʻi he ngaahi temipale māʻoniʻoní. Kuo ʻosi ʻenau moʻui fakamatelié, ka ʻoku kei hokohoko atu pē ʻenau moʻuí. Kuo tau hoko ko ha “kau fai-fakamoʻui ʻi he Moʻunga ko Saioné” pea ʻoku haʻi fakataha kitautolu mo kinautolu ʻo taʻengata.

Naʻe fāʻeleʻi koe ʻi ha taimi ʻo e ngaahi temipalé mo e tekinolosiá. Ko homou ngaahi ʻahó ʻeni ke liliu kakato ange homou lotó ki hoʻomou ngaahi tamaí.

ʻOku ou lotua ʻe tupulaki hoʻo ʻiló mo e tui ki he Fakamoʻuí pea ke maʻu ha toe fakamoʻoni pau ʻoku kei hoko atu pē ʻa e moʻuí he fakalaka atu ʻi he veilí ʻaki hoʻo feinga ke tokoni ki he ngāue toputapú ni, ʻi hono kumi kinautolu ʻoku fie maʻu e ngaahi ouaú pea kamata fakahoko ʻenau ngāue ʻi he temipalé fakatouʻosi.

ʻOku ou ʻilo ʻoku kei hokohoko atu pē ʻa e moʻuí ʻi he tafaʻaki ʻe taha ʻo e veilí. ʻOku ou fakamoʻoni ko Sīsū ʻa e Kalaisí. Ko Ia hotau Fakamoʻuí mo e Huhuʻí. ʻOkú Ne moʻui. ʻOku fakafaingāmalieʻi ʻe heʻene Fakalelei nāunauʻiá ʻa e ngaahi ouau fakatemipale ko ʻení ke tolonga ʻo taʻengata.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Vakai, Dallin H. Oaks, “Preparation for the Second Coming,” Liahona, May 2004, 7–10

  2. Thomas S. Monson, “Ko e Temipale Māʻoniʻoní—ko ha Maama ki he Māmaní,” Liahona, Mē 2011, 93.

  3. Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita (2007), 547–48.

  4. Thomas S. Monson, “Constant Truths for Changing Times,” Liahona, May 2005, 21.

  5. Thomas S. Monson, “Ko e Temipale Māʻoniʻoní—ko ha Maama ki he Māmaní,” 92.