13. peatükk

Issanda koja hindamatud õnnistused

„Templites saame Jumalalt suurimaid igavest elu puudutavaid õnnistusi. Templid on kui taevaväravad.”

Ezra Taft Bensoni elust

„Olen Issandale tänulik, et mu mälestused templist ulatuvad lausa varasesse lapsepõlve,” ütles president Ezra Taft Benson. „Mul on hästi meeles, kuidas väikse poisina põllult tulin ja Idaho osariigis Whitneys vanale talumajale liginesin. Võisin kuulda oma ema laulmas „Kas ma kedagi täna ka aitasin?”. (Ingl k Have I Done Any Good in the World Today? Hymns, nr 58.)

Mu silme ees kangastub, kuidas põrandat katsid ajalehed, kui ta triikimislaua kohale kummardudes pikki valgeid riideribasid triikis, endal higipiisad otsa ees. Kui pärisin, mida ta teeb, vastas ta: „Need on templirõivad, poja. Me isaga läheme templisse. ‥”

Siis asetas ta vana pressraua pliidile, tõmbas tooli mulle lähemale ja rääkis templitööst – kui tähtis on olla vääriline, et minna templisse ja osaleda seal pühades talitustes. Ta avaldas kogu südamest lootust, et ühel päeval saavad ka tema lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed võimaluse neid hindamatuid õnnistusi nautida.

Need armsad mälestused templitöö vaimust olid meie kodutalus suureks õnnistuseks. ‥ Need hetked on mulle meenunud, kui olen Issanda kojas pannud Vaimu abil paari kõik oma lapsed ja lapselapsed – minu ema lapselapsed ja lapselapselapsed.

Need mälestused on mulle väga erilised.”¹

Ezra Taft Bensoni õpetused

Templid sümboliseerivad kõike, mida me kalliks peame.

Tempel on siin surelikus maailmas lähim koht taevale.²

Tempel on valguseks kogu selle ümberkaudsetele aladele. See on sümbol, mida me väga kalliks peame.³

Tempel on meile alatiseks meeldetuletuseks Jumala soovist, et pered oleksid igavesed.⁴

[Tempel on] pidev ja silmaga nähtav sümbol sellest, et Jumal ei ole jätnud inimesi pimedusse kobama. See on ilmutuse paik. Kuigi me elame langenud maailmas – pahelises maailmas –, on meile eraldatud ja pühitsetud pühasid kohti, kus väärilised mehed ja naised võivad õppida taevast korda ja kuuletuda Jumala tahtele.⁵

[Tempel] annab tunnistust, et Jumala vägi saab võitu kurja väest, mis meie keskel pesitseb. Paljud lapsevanemad nii Kirikus kui ka väljaspool on mures, kuidas kaitsta kristlikke põhimõtteid, mida pahelisuse järjest kasvav laviin enda alla matta ähvardab. Ma nõustun täielikult president Harold B. Lee avaldusega, mille ta tegi Teise maailmasõja ajal. Ta sõnas: „Me räägime tänapäeval turvalisusest, kuid ometi ei mõista, et ‥ meil on ju püha tempel, kust võime leida sümbolid, millest lähtuv vägi võib päästa selle rahva hävingust.”⁶

Ameerika Ühendriikide president palus minul [kui põllumajandusministril] tervitada [Californias] Los Angelesese linnas Beverly Hillsi Hiltoni hotellis ühe uue vabariigi presidenti, kelle riigis ulatus rahva arv kaheksakümne kaheksa miljoni inimeseni, kes elasid umbes 3000 eri saarel, mis paiknesid üle poolteise tuhande kilomeetri laiuvas reas. Ametlikult oli see rahvus eksisteerinud vaid paar aastat. Süües pidulikku õhtusööki, mida suures osas sponsoreeris filmitööstus, ning millel viibisid paljud filmitähed, sain ma aknast vaadata ilusat merevaadet. Puiestee lõpus kõrgendikul võis näha tuledesäras meie hiilgavat Los Angelese templit. Mul oli rõõm näidata seda oma külalistele ja sõpradele meie lauas ja teistes laudades. Ma mõtlesin seal istudes, et see, mis täna toimub, on üsnagi ajutine ja vähetähtis. Jumala tempel aga kujutab endast kõike seda, mis püsib, kõike seda mis on tõeline ja tähtis.⁷

Los Angelese tempel Ameerika Ühendriikides California osariigis

Olgu tempel meile alatiseks meeldetuletajaks, et elu on igavene ja et siin surelikkuses sõlmitud lepingud võivad olla igavikulised.⁸

Me vajame templitalitusi ja -lepinguid, et saada osa preesterluse täiusest ja valmistuda naasma Jumala juurde.

Kui Taevane Isa Aadama ja Eeva maa peale saatis, oli tema kindlaks eesmärgiks õpetada neile, kuidas Tema juurde tagasi tulla. Isa lubas saata Päästja, kes lunastaks neid langenud olukorrast. Ta andis neile päästmisplaani ja käskis neil õpetada oma lapsi Jeesusesse Kristusesse uskuma ja meelt parandama. Jumal käskis Aadamal ja tema järglastel lasta end ka ristida, võtta vastu Püha Vaim ja astuda Jumala Poja korda.

Jumala Poja korda astumine on tänapäeval sama, mis Melkisedeki preesterluse korra täiusesse astumine ja see leiab aset ainult Issanda kojas.

Jumal ütles Aadamale ja Eevale, kes täitsid kõiki neid nõudmisi: „Sa oled selle korra järgi, kes on päevade alguseta ja aastate lõputa, kogu igavikust kogu igavikuni.” (Ms 6:6.)

Kolm aastat enne Aadama surma toimus midagi väga tähtsat. Ta võttis kaasa oma poja Seti, lapselapse Enose ja teised ülempreestrid, kes olid tema otsesed järeltulijad, ning teised õigemeelsed järglased ning läks nendega koos Aadam-ondi-Ahmani orgu. Seal andis Aadam oma õigemeelsetele järeltulijatele viimase õnnistuse.

Seejärel ilmus neile Issand (vt ÕL 107:53–56).

Kuidas tõi Aadam oma järeltulijad Issanda juurde?

Vastus: Aadam ja tema järeltulijad astusid Jumala preesterluse korda. Tänapäeval ütleksime, et nad läksid Issanda kotta ja said seal oma õnnistused.

Preesterluse korda, millest pühakirjades räägitakse, nimetatakse ka patriarhaalseks korraks, kuna seda anti edasi isalt pojale. Seda korda on tänapäeva ilmutuses kirjeldatud ka kui pere valitsemise korda, kus mees ja naine teevad Jumalaga lepingu – nagu tegid Aadam ja Eeva –, et nad pitseeritakse igavesti kokku, nii et nende järelpõlv võiks olla nendega ja et nad võiksid täita kogu oma sureliku elu Jumala tahet ja teha Tema tööd.

Kui paar jääb oma lepingutele ustavaks, on neil õigus saada selestilise kuningriigi kõige kõrgemaid õnnistusi. Neid lepinguid saab tänapäeval sõlmida ainult Issanda kojas.

Aadam pidas sellest korrast kinni ja tema järeltulijad said tulla Jumala juurde. ‥

Sellesse preesterluse korda saab astuda ainult siis, kui kuuletume kõigile Jumala käskudele, otsime oma isade õnnistusi, nagu otsis Aabraham (vt Aabr 1:1–3), ja läheme selleks oma Isa kotta. Neid õnnistusi ei saa me siin maailmas mitte kuskilt mujalt.

‥ Minge templisse – meie Isa kotta – ja võtke vastu oma isade õnnistused, et saaksite õiguse pälvida kõrgeimaid preesterluse õnnistusi. „Sest ilma selleta ei saa ükski inimene näha Jumala, tõepoolest Isa palet, ja elada.” (ÕL 84:22.)

Meie Isa koda on korra koda. Me lähme Tema kotta, et astuda sellesse preesterluse korda, mis ustavuse korral annab meile õiguse saada kõik, mis on Isal.⁹

Tänu templitalitustele ja -lepingutele võime saada Jumalalt suurimaid igavest elu puudutavaid õnnistusi ja kaitset.

Issanda koja õnnistused on igavesed. Templid on meile ülimalt olulised, kuna just templites saame Jumalalt suurimaid igavest elu puudutavaid õnnistusi. Templid on kui taevaväravad.¹⁰

Issand soovib, et iga mees ja naine Kirikus saaks oma templitalitused. See tähendab, et nad saavad templianni ja abielupaarid pitseeritakse igaveseks kokku. Need talitused kaitsevad ja õnnistavad nende abielu. Ka nende lapsi õnnistatakse, kuna need lapsed sünnivad lepingus. Lepingus sündinuna on neil sünnijärgne õigus õnnistusele, mis hoolimata sellest, mis vanematega juhtuda võib, tagavad neile vanematega igavesed sidemed. Seda tingimusel, et nad jäävad nende õnnistuste vääriliseks.¹¹

Kas pole mitte tähelepanuväärne, et kuna tänapäeva pühad on kogu maa palgel laiali, ehitatakse nende jaoks ka kõikjale templeid? Tänu pühades paikades saadud talitustele relvastatakse neid õigemeelsusega ja neile antakse rohkesti Jumala väge.¹²

Taevaste talitustega kaasneb vägi – jumalikkuse vägi –, mis võib kurja jõule kriipsu peale tõmmata ja tõmbabki, kui vaid oleme nende pühade õnnistuste väärilised. Kui elame evangeeliumi järgi ja Issanda lähedal ning käime templis, siis kaitstakse meie kogukonda, peret ja lapsi. Jumal õnnistagu meid, et elaksime selles pühas paigas saadud lepingute ja talituste vääriliselt.¹³

Taevane Isa andis oma tarkuses meile templitseremoonia, et aidata meil kristlikumaks saada.¹⁴

Kui me pole puhtad ega pühad, ei saa me selestiliste olendite juures elada. Seadusi ja talitusi, mis mehed ja naised maailma mõjust puhastavad ja neid pühitsevad, hallatakse ainult nendes pühamutes. Need seadused ja talitused anti ilmutuse kaudu ja neid ka mõistetakse ilmutuse kaudu. Just sel põhjusel on üks Vendadest nimetanud templit Issanda ülikooliks.¹⁵

Ükski Kiriku liige ei saa ilma templitalitusteta täiuslikuks. Meie missioon on aidata need õnnistused saada ka neil, kel neid veel pole.¹⁶

Meil on au avada päästeväravad oma esivanematele.

Templid on ehitatud ja pühitsetud sel moel, et preesterluse kaudu võivad vanemad saada pitseeritud oma laste külge ja lapsed oma vanemate külge. Need pitseerimistalitused kehtivad nii elavatele kui ka surnutele. Kui me jätame oma ülesande täitmata ega pitseeri end kokku oma esivanemate ja järeltulijatega, siis meie kohapealt läheb kogu selle maa eesmärk – inimese ülendus – täielikult luhta.¹⁷

Ülenduseks ei piisa ainuüksi mehe ja naise abielu templis pitseerimisest – nad peavad olema ka ustavad, olema igaveseks ühendatud oma eelkäijatega ning veenduma, et see töö oleks tehtud ka nende järglaste eest. Apostel Paulus on öelnud: „Neid ilma meieta ei tehta täiuslikuks – samuti ei tehta meid täiuslikuks ilma oma surnuteta.” (ÕL 128:15.) Meie liikmed peavad seetõttu mõistma oma isiklikku kohustust tagada, et on ühendatud oma esivanematega ehk – pühakirjade väljendit kasutades – isadega. Seda tähendabki Õpetuse ja Lepingute 2. peatüki 2. salm, milles Moroni kuulutab, et Eelija „istutab laste südametesse nende isadele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende isade poole”.¹⁸

Kui ma mõtlen pereajaloo peale, näen vaimusilmas inimesi – neid, keda ma armastan ning kes ootavad, et meie perekond, nende järelpõlv, aitaks neil saada selestilises kuningriigis ülendatud.¹⁹

Meil on võimalus avada päästevärav kõigile neile hingedele, kes võivad vaimumaailmas olla pimeduse vangis. Meie abiga võivad nad saada evangeeliumi valguse ja nende üle mõistetakse kohut samadel alustel nagu meie üle. Jah, „see teeb ka neid tegusid, mida mina teen,” nimelt päästvaid talitusi teiste eest (vt Jh 14:12.) Kui mitmed tuhanded meie sugulased ootavad neid pitseerimistalitusi?

Hea oleks endalt küsida: „Kas ma olen teinud siinpool eesriiet kõik endast oleneva? Kas ma saan nende – oma eelkäijate – päästjaks?”

Me ei saa ilma nendeta täiuslikuks! Ülendus on perekondlik.²⁰

Eesriie on väga õhuke. Me elame igavikus. Jumalale on kõik vaid üks päev. Ma kujutan ette, et Issanda jaoks pole mingit eesriiet. Kõik on osa suurest plaanist. Ma olen kindel, et taevas hõisatakse, kui me [templis] kohtume. Meie esivanemad hõiskavad ja ma loodan ja palvetan, et me kasutaksime seda võimalust, mis meil praegu on, ja käiksime tihti templis.²¹

Teie, kes olete oma pereajalugu uurinud ja mõistate selle töö tähtsust; kes olete tundnud elevust, mis kaasneb perede ühteliitmisega ja oma õilsa pärandi tundmaõppimisega, peate seda elevust ka teistega jagama. Aidake neil tunda seda rõõmu ja rahuldust, mis selle tööga kaasneb. Me peame rohkem liikmeid sellesse töösse kaasama. Nagu te kõik teate, siis tegemist on ohtrasti. Väga palju on liikmeid, kes seda tööd teha võiksid ja kes selle tegemist naudiksid, kui vaid mõned meist – teie kõik – neis oma entusiasmi, eeskuju ja pühendumusega selle tulukese läidaksid.²²

Lastel ja noortel tuleb õppida, millised õnnistused neid templis ees ootavad.

Tempel on pühapaik ja seal läbi viidavad talitused on olemuselt pühad. Selle pühaduse tõttu oleme mõnikord oma laste ja lastelastega templist rääkides kidakeelsed.

Seetõttu ei teki paljudel tõsist soovi templisse minna või kui nad lähevad, teevad nad seda eelnevate teadmisteta, mis neid kohustuste pidamiseks ja lepingute sõlmimiseks ette valmistaksid.

Ma usun, et piisav mõistmine ja taustateave on meie noortele templisse minekuks valmistumisel suureks abiks. See mõistmine tekitab neis soovi otsida oma preesterluse õnnistusi, nagu otsis Aabraham (vt Aabr 1:1–4).²³

Kui teie lapsed küsivad, miks me abiellume templis, siis peaksite neile õpetama, et tempel on ainus koht maa peal, kus selliseid talitusi läbi viia. Te peaksite rääkima neile ka oma isiklikest tunnetest, mis valdasid teid, kui te koos püha altari ees põlvitasite ja pühasid lepinguid sõlmisite – lepinguid, mis võimaldavad teil igavesti koos olla.²⁴

„Jumal õnnistagu meid, kui õpetame oma lastele ja lastelastele, millised suured õnnistused neid templis ees ootavad.”

Oleks väga hea, kui emad ja isad näitaksid lastele templit ja ütleksid: „See on koht, kus me igaveseks abiellusime.” Seda tehes juurdub templiabielu ideaal laste meelde ja südamesse juba väga noores eas.²⁵

Me peaksime armastust esivanemate vastu oma perekonnaga jagama, nagu minu vanemad minuga jagasid, ja väljendama tänu võimaluse eest aidata neil saada päästvaid talitusi. Nii suureneb meie peres tänulikkus ja kiindumus.²⁶

Ma usun, et noored ei ole mitte ainult valmis ja võimelised pereajalootööd tegema, vaid võivad kogu programmile veel rohkem elu sisse puhuda.²⁷

Jumal õnnistagu meid, kui õpetame oma lastele ja lastelastele, millised suured õnnistused neid templis ees ootavad.²⁸

Tihedam templis käimine toob kaasa rohkem isiklikke ilmutusi.

Iga kord, kui ma kellegi abielu sõlmin, olen hakanud noorpaarile soovitama, et nad tuleksid abikaasadena nii ruttu kui võimalik templisse tagasi. Püha templianni ja pitseerimistalituse tähendust pole võimalik ühe korraga täielikult mõista. Kuid korduvalt templis käies hakkavad nad aduma selle kõige ilu ja tähtsust. Ma olen hiljem saanud mõnelt noorpaarilt kirja, kus nad on tänanud, et see neile südamele pandi. Kui nad jätkavad templis käimist, kasvab nende armastus teineteise vastu ja nende abielu muutub tugevamaks.²⁹

Sageli templis käies hakkame taipama inimese igavese teekonna tähendust. Me näeme kauneid ja muljetavaldavaid sümboleid kõige tähtsamatest sündmustest – minevikust, olevikust ja tulevikust –, mis sümboliseerivad inimese missiooni Jumalaga suheldes. Meile tuletatakse meelde meie kohustusi, kui sõlmime pühalikke lepinguid, milles lubame kuuletuda, ohverdada, end pühitseda ja Taevase Isa teenistusele pühenduda.³⁰

Ma luban teile, et tihedamini Jumala templis käies ja siitilmast lahkunuid õnnistades saate isiklikke ilmutusi, mis õnnistavad teie elu.³¹

Kauni templi vaikuses leiame mõnikord lahendusi tõsistele elumuredele. Vahel voogab seal meile Vaimu mõju kaudu puhast teadmist. Tempel on isikliku ilmutuse paik. Kui mind on rõhunud mõni probleem või raskus, olen ma vastuste saamiseks läinud palvemeelselt Issanda kotta. Seal saadud vastused tulevad väga selgel ja äratuntaval moel.³²

Kas naaseme templisse sageli, et saada regulaarse templiskäimisega kaasnevaid isiklikke õnnistusi? Issanda pühades templites saame vastuseid oma palvetele, ilmutusi ja Vaimu juhatust.³³

Muutkem tempel oma igavese kodu kõrval teiseks pühaks koduks.³⁴

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

President Benson ütles, et tempel on „sümbol, mida me väga kalliks peame” ja nimetas mõnda tõde, mida tempel sümboliseerib (vt 1. osa). Mida tempel esindab teie jaoks?
Kuidas rakenduvad president Bensoni 2. osas toodud õpetused preesterluse õnnistuste kohta kõigile pereliikmetele? Sirvige seda osa ja mõtisklege võimaluse ja kohustuse üle aidata pereliikmetel valmistuda Jumala juurde naasma.
Lugege 3. osa ja mõtisklege selle üle, mida president Benson õpetas õnnistuste kohta, mida me templitalituste abil saame. Milliseid õnnistusi olete teie tänu templitalitustele saanud? Kui te pole templitalitusi veel saanud, siis mõtisklege, mida te saaksite teha, et nende saamiseks valmistuda.
President Benson ütles: „Pereajaloo all pean silmas inimesi – inimesi, keda ma armastan” (4. osa). Kuidas võiks see tähelepanek mõjutada teie lähenemist pereajaloole? Mida saaksime teha, et aidata rohkematel esivanematel saada osa evangeeliumi õnnistustest?
Mida võiksime teha, et aidata oma lastel ja noortel valmistuda templitalitusi saama ja seal lepinguid sõlmima? Mil moel võivad noored kogu pereajaloo programmile rohkem elu sisse puhuda? (Vt 5. osa.)
President Benson julgustas meid muutma „tempel meie igavese kodu kõrval teiseks pühaks koduks” (6. osa). Mida see teie jaoks tähendab? Milliseid õnnistusi olete saanud, kui olete ikka ja jälle templis käinud?

Samateemalised pühakirjakohad:

Js 2:1–3; ÕL 97:15–16; 109:8–23; 124:39–41; 138:32–34

Abiks õpetamisel:

„Tihtipeale sisaldab õppetükk rohkem materjali, kui te tunni jooksul läbi võtta suudate. Sellisel juhul peaksite valima välja materjali, mis aitaks kõige rohkem neid inimesi, keda te õpetate.” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 98–99.)