2013
Mateuteu ke Laukonga
Sānuali 2013


Mateuteuke Laukonga

“Naʻe ʻikai foaki ʻe he ʻOtuá kiate kitautolu ʻa e laumālie ʻo e manavasiʻí; ka ko e mālohi” (2 Tīmote 1:7).

Naʻe ngaue holo pē ʻa Mele ʻi hono seá ʻo ʻikai fiemālie ʻi heʻene fanongo ki he taufetongi ʻa e fānau kehe ʻi heʻene kalasi Palaimelí hono lau e folofolá. Naʻá ne fakaʻamu he ʻikai teitei aʻu ki hano taimi ke laukonga ai.

Naʻe moʻua ʻa Mele ʻi he mahaki ko e tailekisiá ʻo faingataʻa ai ʻene akó. ʻI he taimi naʻe sio ai ki ha ngaahi mataʻitohi ʻi ha peesi, naʻe hangē ia ʻoku nau ʻunu holo kinautolú. ʻI he taimi ʻokú ne laukonga leʻo lahi aí, naʻe tuai e haʻu ʻa e ngaahi foʻi leá pea faʻa tuʻu kehekehe. ʻOkú ne faʻa lau ʻe ia ha ngaahi foʻi lea naʻe ʻikai ke ʻi ai ia.

Ko e ofi ange taimi ke laukonga ai ʻa Melé, ko e lahi ange ia ʻene ilifiá. ʻI he aʻu ki hono taimi ke lau aí, kuo ʻikai ke ne toe matuʻuaki ʻe ia ʻene ilifiá.

Naʻe fakafokifā ʻene pehē ange “Te u ʻalu ki falemālōlō,” pea ne puna hake mei hono sea ʻo ngangana ʻene folofolá ki he falikí. Naʻe lele hifo ʻa Mele ʻi he holó ki falemālōlō. Naʻá ne fiefia he ʻikai ke ʻi ai ha taha aí. Naʻá ne tuʻu ʻo tangi he tulikí.

Hili ha ngaahi miniti siʻi mei ai, naʻá ne fanongo atu ki hono ui hono hingoá ʻe Sisitā Sāmita mo ne hū ange ki he falemālōloó. “Mele, ko e hā e meʻa ʻoku hokó?”

Naʻe ʻikai ke ʻilo ʻe Mele pe ko e hā ʻene lea ʻe faí. Naʻá ne mā ʻaupito. ʻOku ʻikai ha taha ia he fānau kehé te ne maʻu e palopalema ko ʻení. Naʻá ne tangi mo pehē “ʻOku ʻikai te u lava au ʻo laukonga” mo ne fufuuʻi hono ʻulú ʻi hono ongo nimá.

Naʻe ʻikai mahino kia Sisitā Sāmita e meʻa naʻe hokó peá ne fehuʻi ange, “ʻOku ʻikai te ke lava ʻo laukonga? Kuó u sio naʻá ke fai e ngaahi lea ʻi he Palaimelí. ʻOku ou ʻiloʻi ʻokú ke lava ʻo laukonga.”

Naʻe kalokalo ange ʻa Mele. “ʻOku ou ako maʻuloto ʻeku ngaahi leá. ʻOku ou toutou ako kinautolu ke ʻoua naʻá ku feinga ke lau ia kae sio e kakaí. ʻOku ʻikai ke u lava au ʻo laukonga leʻo lahi, pea ko e taimi ʻoku ou fai ai iá, ʻoku lahi ʻaupito ʻeku ngaahi fehālākí. ʻOku ʻikai te u loto ke kataʻi au ʻe he fānau kehé.”

Naʻe pehē ange ʻe Sisitā Sāmita, “ ʻE Mele, kātaki fakamolemole. He ʻikai te u ui koe ke ke laukonga leʻo lahi kae ʻoua kuó u ʻiloʻi kuó ke mateuteu. Pea ʻoku ʻikai te u tui ʻe kataʻi koe ʻe ha taha ʻi heʻetau kalasí. Ko ho ngaahi kaumeʻa kinautolu.”

Naʻe fanafana ange ʻa Mele, “ʻOku kataʻi au ia ʻe he fānau ʻi ʻapiakó.”

Naʻe holoholo ʻe Sisitā Sāmita e loʻimata ʻo Melé. Naʻá he talaange, “Foki mai ki he kalasí. Te ke sio pē ki ai.”

Naʻá na luelue fakataha ki he lokiakó. Naʻe tangutu e kaumeʻa ʻo Mele ko Petisií he sea hoko pē kia Melé ʻo fakatokaleleiʻi e ʻū peesi ʻo e folofola ʻa Melé naʻe mapelupelú. Naʻe tangutu hifo ʻa Mele pea ʻoange ki ai ʻe Petisī ʻene folofolá.

Naʻe fehuʻi ange ʻe Sisitā Sāmita, “Ko hai ʻe fie laukonga hokó?”

Naʻe pehē ange ʻe ha tamasiʻi he kalasí “Ko e taimi ʻeni ʻo Mele.”

Naʻe kiʻi momou ʻa Mele, ka naʻá ne sio takai holo ʻiate kinautolu he kalasí ʻo sio ki heʻenau ngaahi malimali ʻofá. Naʻe kamo mai ʻa Sisitā Sāmita peá ne malimali foki mo ia. Naʻe manavasiʻi ʻa Mele, ka naʻá ne maʻu e meʻa naʻe ngata aí pea kamata ke ne lau.

Naʻe haʻu māmālie ʻene ngaahi foʻi leá. Naʻe ʻi ai e ngaahi fehalaaki ʻa Mele, ka ʻi he ʻikai pē ke lava ʻo hoko atú, naʻe fafanaʻi ange ʻe Petisī e foʻi lea totonú ʻi hono telingá. Naʻe ʻikai ke laukonga lelei ʻa Mele ʻo hangē ko e fānau kehe ʻi heʻene kalasí, ka naʻe ʻikai ke kataʻi pe fakaoli ʻaki ia ʻe ha taha. Naʻe hoko mo e taimi ke laukonga ai e tokotaha kehe, pea hokohoko atu ai pē e lēsoní.

ʻI he lue atu ʻa Sisitā Sāmita mo Mele ki he loki Palaimelí hili e kalasí, naʻá ne fanafana ange kia Mele naʻá ne laukau ʻaki ia. Naʻe fiefia ʻa Mele naʻe ʻikai ke toe fie maʻu ke ne feinga ke fufuuʻi ʻene faingataʻaʻia he laukongá. Naʻá ne fakakaukau, “ʻE kei hokohoko atu pē ʻeku ako laukongá.” Peá ne malimali ʻi heʻene ʻiloʻi naʻe ʻi ai hono ngaahi kaumeʻa lelei he lotú ke poupouʻi ia ʻi heʻene laukongá.

Ngaahi tā fakatātā ʻa Apryl Stott