2008
Ngaahi Hēkesi ʻOku Maʻú
Sānuali 2008


Ngaahi Hēkesi ʻOku Maʻú

“Pea hoko ko ha pīsope ki hoku kakaí, ʻoku folofola ʻe he ʻEikí, ʻo ʻikai ʻi he hingoá pē ka ʻi he ngāué” (T&F 117:11).

“Masiʻi … ʻoku ʻikai tonu ke hoko ʻeni!,” ko e lea ia ʻa Laieni kiate ia pē ʻi he sioʻatá. Naʻá ne vakai ki he manusinusi hono muiʻi hēkesí. ʻOku toe pē houa ʻe taha mo e konga ke ne fakakaukauʻi ai ʻeni. Ko e hā ʻoku faingataʻa pehē aí?

Ne tukituki mo lea leʻosiʻi atu ʻa e Fineʻeikí he matapā ʻo e fale kaukaú, “Laieni?”

Naʻá ne tali atu, “Hū mai.”

Naʻe malimali atu ʻa e Fineʻeikí ki ai ʻi heʻene fakaava atu ʻa e matapaá. “ʻOku fēfē?”

Peá ne tali atu, “ʻOku ʻikai fuʻu sai. Fakaʻamu ange ʻe au ʻe lava ʻo fōtunga tatau mo e hēkesi e Tangataʻeikí.”

Naʻe hā taimi nounou pē ha kiʻi fakafulofula he fofonga ʻo e Fineʻeikí pea to e mole atu. Ne fakaʻamu ʻa Laieni ia pehē ange mai ne ʻikai ke ʻi ai haʻane lau fekauʻaki mo e tangataʻeikí, ka naʻe ʻikai ke ne lava ʻo fakamaʻumaʻu.

Ne fulihi hake leva ʻe he Fineʻeikí ʻa e muiʻi hēkesí. ʻOkú ke pehē te ta lava ʻo fakakaukauʻi hono founga haʻí mei Tohi fakahinohino ʻa e Sikautí?” Naʻe ʻalu leva ke kumi.

Naʻe hangē ʻoku fakangalivale kia Laieni ke moʻui ʻo aʻu ki hono taʻu 12 mo teʻeki ke ne ako ke haʻi ʻa e hekesí. Naʻe faʻa haʻi ia ʻe he Tangataʻeikí maʻana. Ka ko ʻeni kuo ʻosi vete ʻa e Fineʻeikí ia mo e Tangataʻeikí, pea ʻoku nofo ʻa e Tangataʻeikí ia ʻi he tafaʻaki ʻe taha ʻo e koló.

Ne ʻasi mai ʻa e Fineʻeikí mo ha tohi kuo ʻosi fakaava ki ha peesi. Peá ne ʻeke mai, “ʻE lava ke u kiʻi ʻahiʻahi?”

Ne pehē ange leva ʻe Laieni, ʻi heʻene feinga ke angalelei ki heʻene faʻeé, “ʻIo.” Naʻe poto ʻa e Fineʻeikí ka naʻe ʻikai ke poto ia ʻi he haʻí.

Ne haʻi leva ʻe he Fineʻeikí ʻa e hēkesi siliká hangē haʻane pelupelu ha laʻi pepá peá ne vete ʻo toe kamata foʻou. Hili haʻane toe feinga mo ʻikai pē lavá, naʻá ne māpuhoi leva.

Fakafokifā pē kuo fakatovave mai ʻa e tuofefine lahi ʻo Laiení ki he falekaukaú. “Laieni! Ko e hā e meʻa ʻoku hoko ki ho hēkesí?” ʻo hangē ʻoku ʻikai ko ha meʻa fakanatula kuo hoko ki hono hēkesí.

Pehē atu e Fineʻeikí, “ʻOku ʻikai ha meʻa ia ʻe hoko!,” mo ne pelu holo pē ʻa e hēkesí. “ʻOku fehālaaki e meʻa kotoa pē.”

Naʻe pehē atu leva ʻe Laieni, “Te u tōmui,” mo feinga pē ke hangē ʻoku ʻikai ongo ʻitá. Ka naʻe ʻita. Ko hono ʻuluaki ʻaho ʻeni ke ne tufa ai ʻa e sākalamēnití talu hono fakanofo ia ko e tīkoni, ka kuo ʻasi palakū hono hēkesí.

Ne pehē atu e Keiti, “He ʻikai te ke lava ʻo tufa ʻa e sākalamēnití ʻokú ke fōtunga pehena.”

Ne kiʻi tekeʻi atu leva ʻe he Fineʻeikí ʻa Keiti ki tuʻa mei he falekaukaú pea toe hū mai. Naʻá ne pehē ange, “ʻOku ʻi ai ʻeku fakakaukau.”

Ne kiʻi sio taʻepauʻia atu ʻa Laieni ki ai.

“Fēfē kapau te ke lele he taimí ni ki ʻapi siasi ʻo kole ki he pīsopé ke ne haʻi?”

Ki he pīsopé? Meʻa fakamā moʻoni! Naʻe pehē ʻe Laieni ʻe sai ange ke nofo pē ā ia ʻi ʻapi ʻi haʻane hū atu ki falelotu ʻoku pukepuke pē hono hēkesí ʻo lue atu ki he pīsopé kae sio ʻa e kakaí kotoa.

Naʻe pehē ange ʻe he Fineʻeikí, “ʻOku ou tui au ʻokú ne tokoni ki hono haʻi ʻa e hēkesi ʻo Pitá he taimi kotoa pē”.

Ko Pitá ko e foha ia ʻo e pīsopé. Ne pehē ange leva ʻe Laieni, “ʻOku ʻikai ke u tui au ki ai.” Naʻá ne fakafulofula atu ki he sioʻatá mo fusi ʻa e hēkesí.

ʻI he taimi ne aʻu ai ʻa Laieni ki he matapā ʻo e falelotú, naʻá ne ongoʻi e kula hono matá ʻi heʻene maá. Ko e hā ha fakakaukau ʻa e toenga ʻo e tamaiki tangatá kapau te nau sio ʻoku kole ki he pīsopé? Ko e hā ʻoku ʻikai lava ai ʻe heʻene fineʻeikí ʻo fai iá? Ne fakakaukau heni ke tafoki. Ka naʻe talaange ʻe ha ongo leʻosiʻi mo mālohi ke hū ki he falelotú he ʻe sai pē ia.

Naʻá ne fakatau leva ʻene mānavá kae hū atu ʻi he matapaá. Naʻe kiʻi vave atu, pea naʻe kei tokosiʻi ʻaupito ʻa e falelotú, tuku kehe pē ʻa e tokotaha tā-ʻōkaní mo ha kakai tokosiʻi naʻe tangutu ʻi he ʻotu muʻá. Naʻe punou pē ʻa Pīsope ʻEnitasoni, ʻo lau fakalongolongo ʻene folofolá. Fakafokifā pē kuo hanga hake ‘a e pīsopé kia Laieni. Naʻá ne tuku leva ʻene folofolá ki lalo kae lue mai ki loto fale. Naʻá ne mono mai leva hono nimá.

Peá ne fehuʻi mai “Laieni, ʻoku ou talitali lelei koe. ʻOkú ke fiefia ke tufa ʻa e sākalamēnití he ʻahó ni?”

Naʻe pehē atu leva ʻe Laieni, “ʻOku ʻi ai tama ʻeku kiʻi palopalema.”

“ʻOua te ke tokanga koe ki ai. ʻOku tailiili ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi he ʻuluaki taimí. Naʻá ku molo au ʻi he vaʻe ʻo ha fineʻeiki ʻi heʻeku kei ta‘u tatau mo koé. Ka naʻe iku lelei ʻa e meʻa kotoa pē.”

Ne pehē atu leva ʻa Laieni mo mono atu hono hēkesí, “ʻIkai.”

Ne pehē mai ʻa e pīsopé ia, “Siʻi. Haʻu ke ta ō.”

Ne laka atu leva ʻa e ongomeʻá ni ki he loki ki muʻa he falelotú. Ne fakahinohino ange ai ʻe he pīsopé kia Laieni ʻa e anga hono haʻi ʻo e tupenú pea ki muʻa ke maʻu ʻe Laieni ha taimi ke toe fakakaukau ki aí, kuo ʻosi haʻi fakalelei hono hēkesí. Naʻe ʻikai ke fakakata ʻaki ia ʻe Pīsope ʻEnitasoni pe ʻai ke ne pehē naʻe ʻosi totonu ke ne ʻilo ʻa e founga ke fai ai ʻení. Naʻe ʻikai foki ke ne ʻai ke hangē naʻe fakaʻofaʻia ʻia Laiení.

ʻI heʻena foki mai ki falelotú, ne pehē ange leva ʻe Pīsope ʻEnitasoni, “ʻOku ou fiefia ʻi hoʻo kole mai ke u tokoni atu ʻi he meʻá ni.”

Ne kamokamo pē ʻa Laieni. Naʻe kei mā pē ka naʻe ʻikai ke fuʻu lahi fēfē he kuo ʻosi maau hono hēkesí.

Ne hili leva ʻe he pīsopé hono nimá ʻi he uma ʻo Laieni. “ʻOku hangē ʻa e uōtí ni ha fuʻu fāmili tokolahí, pea ʻoku ou ongoʻi lelei ange maʻu pē ʻi he taimi ʻoku tokangaʻi ai ʻa e kakai ʻi hoku fāmilí.” Pea toki lue atu leva ia ki muʻa ʻi he falelotú.

ʻI he taimi naʻe tufa ai ʻe Laieni ʻa e sākalamēnití, naʻá ne fakatokangaʻi ha ngaahi fofonga malimali kuó ne maheni pē mo ia. Naʻá ne fakakaukau ki he meʻa naʻe leaʻaki ʻe he pīsopé. Naʻe tatau ʻa e uōtí ni mo ha fuʻu fāmili tokolahi pea ko ha fāmili ia naʻá ne loto ke hoko ko hano konga.