Vabadus tantsida
Baleriin liugleb üle lava – keereldes, pööreldes ja seejärel nii kergelt õhku hüpates, otsekui maa külgetõmbejõud teda ei mõjutaks. Iga oma liigutusega väljendab ta nõtkelt vabadust.
Kui Tšiilist pärit Maria Victoria Rojas Rivera, keda tema sõbrad kutsuvad Maviks, oli nelja-aastane, otsustas ta, nagu paljud väikesed tüdrukud ikka, saada baleriiniks. Ja nii nagu kõik need teised väikesed tüdrukud, avastas ta peagi, et laval nähtud graatsilisuse ja vabaduse eest tuli maksta päris kõrget hinda. Elukutseliseks baleriiniks saamiseks vajalikud jõupingutused ja distsipliin on paljude noorte unistajate jaoks liig mis liig.
Unelmate hind
„Väiksena ei mõisteta, kui palju ohverdusi see nõuab,” ütleb Mavi. „Kui ma alustasin 10aastaselt õpinguid, ütlesid õpetajad meile, et pool meie elust kulub tantsides. Meil tuleb loobuda paljudest asjadest.”
Sellistest asjadest nagu vaba aeg ja teatud toidud. Mavil tuleb kulutada palju aega ja jõupingutusi treenimisele ja harjutamisele. Ta peab jälgima hoolikalt, mida ta sööb. Ning pärast koolitööd ja tantsimist ei jää eriti aega sõpradele.
Mavi otsustas, et tema unistus oli talle piisavalt tähtis, et üritada.
„Teismeiga võib olla keeruline aeg,” ütleb ta. „Minu sõbrad ei saanud alati aru, miks ma ei söö teatud asju ega jää nendega kauaks välja.”
Vabaduse hind
Mavile sai juba varakult selgeks, et see, mis tundus tema vabadust piiravat, oli tegelikult ainus viis, kuidas ta sai vabastada end asjadest, mis takistasid tal tema eesmärgini jõudmast.
„Ma otsustasin, et ei jää kauaks välja, vaid veedan aega harjutades, mitte sõpradega poes käies,” ütleb Mavi. „Kui ma olin väsinud, kuna olin liiga kaua väljas olnud, või ei teadnud samme, kuna ma ei olnud harjutanud, ei saanud ma tantsida.”
Selline distsipliin pole kerge, kuid on Mavi sõnul seda väärt.
„Igaühel tuleb ette hetki, kui tahetakse alla anda,” tunnistab Mavi, „kuid teil on võimalik valida. Distsipliin võib näida küll piiravana, kuid enesedistsipliin on teie enda otsustada. Ja mina otsustasin sellise elustiili kasuks, et tantsida.”
Veel kaugem eesmärk
Püüdes saada baleriiniks, mõistis Mavi ühel hetkel, et tantsimine pole tema ainus eesmärk ega ainus väärt asi, mille nimel ta pidi ohverdama.
Vahepeal tekkis temas soov järgida Jeesust Kristust ja ta mõistis, et see, mida ballett oli õpetanud talle distsipliinist, käib ka evangeeliumis jüngriks olemise kohta. Just nagu tema sõbrad panid imeks, miks ta teeb seda kõike tantsimise nimel, küsisid nad temalt, miks ta elab selliste piiravate evangeeliumi põhimõtete järgi.
„Ma selgitasin, et meil on vabadus valida ja mina otsustasin valida sellise elustiili, et olla vaba patust ja et Püha Vaim oleks koos minuga,” ütleb ta.
Või nagu Päästja ütles, jünger „võtku oma risti enese peale,” mis tähendab keelata endale kõike jumalatut ja igat maist himu ning pidada kinni Jumala käskudest (vt Joseph Smithi tõlge, Matteuse 16:26). Selline enesedistsipliin toob meile „vabadust ja igavest elu kõikide inimeste suure Vahemehe kaudu”, samas kui püüdega elada ilma käskudeta kaasneb „vangistus ja surm vastavalt kuradi vangistusele ja võimule” (2 Nefi 2:27).
„Kuulekus toob suuremat vabadust ja rahu kui miski muu,” ütleb Mavi. „Minu eesmärgid ei piirdu selle maise eluga, vaid hõlmavad ka igavikku.”
Ohverdust väärt
Mavi liugleb üle lava kui leheke tuule käes, sirutades ja tehes ühe liigutuse teise järel: développé ja pirouette, glissade ja grand jeté.
Baleriin suudab panna oma keha liikuma nii, kuidas enamikul teistel oleks valus. Selline liikumisvabadus on hädavajalik pealtvaatajatega suhtlemiseks. Aga isegi kui hea baleriin teeb kõik liigutused laval näiliselt pingutuseta, on ta teinud suuri jõupingutusi lavalt eemal.
Pärast kaheksa aasta pikkust ohverdamist ja mitut tundi treenimist peaaegu iga päev, elas ta sellist elu, nagu oli unistanud – nii lava peal kui ka evangeeliumis.
„Inimestele paistab see nii ilus ja graatsiline,” ütleb Mavi. „Aga liigutused on täiesti kontrollitud. Kulub palju jõudu, et end sel kombel valitseda.”
Seda on tähtis evangeeliumiga kõrvutada. Kristuse järgimine nõuab jõudu. Ja tasu on sulnis.
„Tasuks nii paljude ohverduste eest oskan ma tantsida,” ütleb Mavi. „Ma tunnen end tugevana ja tunnen Püha Vaimu juhatust igal sammul – nii laval kui lavalt eemal.”
Pole tantsimist lõpetanud
Nefi sõnul, kui me oleme kord tundnud soovi järgida Kristust ning oleme ristitud ja kinnitatud, tuleb meil ikka veel lõpuni vastu pidada (vt 2 Nefi 31:19-20). Mavi puhul nõuab ballett samasugust pühendumist.
Tantsinud Paraguays, naasis ta Tšiilisse Viña del Mari, et mõned aastad õpetada. Nüüd tahab ta jõuda tantsimisega järgmisele tasandile. Ta on seadnud uued eesmärgid, mis on viinud teda Argentiinasse, Saksamaale, Iirimaale ja Hispaaniasse õppima ning erinevate balletitruppide esinemisproovides osalema.
Ta teab, et peab jätkama pingutamist – nii laval kui evangeeliumis. Ta peab jätkama enda distsiplineerimist, kui tahab tantsides vaba olla. Ja ta peab usuga edasi liikuma, kui tahab saavutada vabadust, mis kaasneb jüngriks olemisega. „Kui te jääte minu sõnasse,” õpetas Issand, „siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:31-32).
Arukas tantsimine
Mavi peab tegema lavalt eemal olles suuri jõupingutusi, et püsida terve ja vormis. Lisaks sellele, et jälgida, mida ta sööb ja kas ta saab piisavalt puhkust, teeb Mavi palju trenni ja tantsib vähemalt viis tundi peaaegu iga päev. Aga ta ei hoolitse enda eest üksnes seepärast, et ta on tantsijanna.
„Ma mõistan Kiriku liikmena, et mu keha on minu vaimu tempel. Tantsijal peab iga kehaosa õigesti toimima, seepärast kaitsen oma keha nii hästi kui suudan. Liikmena aga olin ma juba teadlik, et pean seda tegema.”
Tema tunnistust Tarkuse Sõna inspireeritud päritolust on tugevdanud tema balletiga seotud kogemused. „Seda on näha, kui sa oma kehaga õigesti ümber käid,” ütleb ta.
Baleriinina tuleb enda eest hoolitseda, kuid Mavi ütleb, et „me peaksime hoolitsema oma keha eest ka siis, kui me pole tantsijad. Me ei saa ise endale keha valida, kuid peaksime olema kõik tänulikud ja hoolitsema selle eest, mis meile on antud. Keha on Jumala kingitus ja meile kõigile on antud keha teatud eesmärgil.”