Tema annab teile hingamise
Mu süda valutas nagu temalgi. Ma tahtsin teda nii väga aidata, kuna tundsin, et tema süümepiinad ja ta soov õigesti teha on siirad.
Misjonärina teenides kohtasin ma Susannat (nimi on muudetud). Talle ja tema perele õpetasid evangeeliumi kaks misjonäri, kes töötasid koos minuga misjonikontoris. Pere oli kuulanud kõiki õppetunde ning oli nõus saama ristitud ja kinnitatud. Mul oli eriline võimalus läbi viia vestlus selle suurepärase neljaliikmelise perega: ema, isa, noorema venna ja Susannaga.
Ma olin vestelnud ülejäänud kolme pereliikmega ja leidsin, et nad on suurepäraselt ette valmistunud ning Issanda kuningriiki kuulumise üle põnevil. Kui aga Susanna sisse astus, näis ta olevat vaikne ja minuga kohtumise suhtes veidi kõhkvel.
Ma hakkasin esitama küsimusi talle õpetatu kohta. Ta teadis prohvet Joseph Smithi lugu ja uskus seda, ta oli lugenud läbi Mormoni Raamatu ja teadis, et see on õige, ja ta oli nõus, et Kirik on ainus õige ja elav Kirik maa peal ning tahtis selle liige olla. Ma küsisin Susannalt, kas ta on nõus elama kümnise seaduse, Tarkuse Sõna ja teiste käskude järgi. Ta ütles, et saab nendest aru ja on nõus elama nende järgi kogu oma ülejäänud elu. See vestlus sarnanes tõepoolest paljuski tema ülejäänud perega peetud vestlustega.
Seejärel küsisin ma: „Oskad sa mulle öelda, mis on kõlbelise puhtuse seadus?” Tema ilme muutus otsekohe. Ma taipasin kiiresti, et ilmselt seetõttu kõhkleski ta minuga kohtuda. Enne kui jõudsin midagi öelda, varjas ta oma näo kätega, peitis näo ja käed oma sülle ja hakkas lohutamatult nutta tihkuma.
Me istusime mitu minutit sõnagi lausumata. Mina polnud kindel, mida öelda ja Susanna ei suutnud nuuksumist lõpetada. Ma palvetasin, et saada Issandalt abi ja küsisin Susannalt, milles asi. Lõpuks tõstis ta pea ja ütles mulle, et mõned nädalad enne misjonäridega kohtumist oli ta teinud koos oma poiss-sõbraga midagi sellist, mis vastavalt misjonäride õpetustele on Issanda seaduse kohaselt vale. Ta oli juba rääkinud oma poisile, mida oli teada saanud, ja ütles talle, et ei ole temaga enam sellistes suhetes. Ta oli isegi soovitanud, et poiss misjonäridega kokku saaks ja kuuleks seda, mille õigsus tüdrukule nüüd teada oli. Ometi mõjus süütunne nende tegude pärast ikka veel hingele rusuvalt.
Mu süda valutas nagu temalgi. Ma tahtsin teda nii väga aidata, kuna tundsin, et tema süümepiinad ja ta soov õigesti teha ning ristitud saada on siirad. Sel hetkel sain ma oma palvele selge vastuse. Ma küsisin temalt: „Susanna, kas sa tahaksid selle patu põhjustatud süütundest ja valust vabaneda?” Taas kord peitis ta näo käte vahele ja langetas pea. Ta tõi kuuldavale vaid ühe sõna: „Jah.” Tema pisarad hakkasid veelgi enam voolama ja ma rääkisin tema lohutuseks lepitusest ning sellest, kuidas tema saab seda oma elus rakendada. Ma selgitasin, et ristimise ja kinnitamise üheks põhjuseks on ravida nende hingi, kes siiralt meelt parandavad ja mul polnud kahtlustki tema siiruses.
Me lõpetasime vestluse palvega. Issanda Vaimu oli tunda selgelt ja palju võimsamalt, kui olin kunagi vestluse ajal tundnud.
Ma jõudsin kaaslasega kogudusehoonesse veidi enne ristimist. Mul polnud aega ei Susanna ega tema perega enne teenistust juttu ajada. Pärast laulmist ja kõnesid nad ristiti – kõigepealt tema ema, siis ta isa, seejärel tema vend ja lõpuks Susanna. Ta astus basseini ja naeratus rääkis kõik – Õpetaja tervendav palsam mõjus tema südamele. Veest välja tulles olid tema ja minu silmad pisarais. Tema naeratus oli veelgi suurem kui enne ja ta nägu säras. Tol hetkel ma mõistsin, miks Päästja õpetas: „Tulge minu juure kõik, kes olete … koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Matteuse 11:28)
Me rääkisime pärast teenistust vaid lühidalt. Ma tervitasin perekonda kui Issanda kuningriigi uusi liikmeid. Kui ma Susannat kättpidi tervitasin, tahtsin ma talle rääkida, kui tähtis oli tema kogemus olnud minu jaoks. Ma olin oma elus meelt parandanud ja tundnud lepituse väge, kuid olin tänulik, et sain seda tunda veelgi võimsamalt kui kunagi varem tänu temaga kohtumisele.
Kirikuga liitumine on juba iseenesest väljakutse. Liitumine sellistes isiklikult kurnavates oludes pidi olema Susanna jaoks veelgi suurem proovilepanek, nii nagu see on paljude uute liikmete jaoks. Jeesuse Kristuse lepitus aga muutis selle väljakutse ületatavaks ja viis selle imelise Jumala tütre pöördumise ja hinge tervenemiseni. See andis ka noorele muljetele vastuvõtlikule misjonärile tähtsa õppetunni selle kohta, kuidas rakendada lepitust oma elus.