Miks Vaim seda mulle rääkis?
1980. aasta suvel olin ma jõudmas lõpule oma teenimisega Bostoni Massachusettsi misjonil. Ühel õhtul oli meil kokkusaamine ühe noore paljutõotava kõrgkooliõpilasega, et õpetada talle päästmisplaanist.
Õpetuse käigus tundsin ma mitu korda peaaegu vastupandamatut tunnetetulva, kui Püha Vaim tunnistas mulle korduvalt, et põhimõtted, mida me õpetasime, on õiged. Ma mäletan, kuidas palvetasin vaata et valju häälega: „Ma juba tean seda. Ma olen õpetanud seda õpetust loendamatuid kordi viimase kahe aasta jooksul. Ma olen tänulik, et tunnen Su Vaimu, kuid palun tunnista ka meie Kirikuga tutvujale!”
Peagi pärast seda õhtut sain ma kokku oma misjoni juhatajaga, kes teatas mulle, et mu ema oli traagilises autoavariis surma saanud. Loomulikult oli see äkiline kaotus tohutu šokk minu perele ja kogu meie kogukonnale. Kui aga hetke emotsioonid möödusid ja mul oli võimalus veidi mõtiskleda, meenus mulle täiesti selgelt vägev Vaimu tunnistus, mille ma olin saanud tolle päästmisplaani õpetuse ajal. Ma teadsin, et selle tunnistusega valmistas armastav Taevane Isa mind ette eesseisvaks kaotuseks.
Ei möödu ühtegi päeva, ilma et ma ei tunneks puudust oma ema õpetustest ja kaaslusest. Kuid samuti ei möödu ka ühtegi päeva, ilma et mulle ei tuletataks meelde, kuidas armastav Taevane Isa mind eesseisvaks kaotuseks hoolikalt ette valmistas.