Seletamatu telefonikõne
Laupäev, 7. veebruar 2004, leidis mind ja mu naist eest ühest Gijóni linna hotellist Põhja-Hispaanias, kus ma teenisin Hispaania Bilbao misjoni juhatajana. Lõpetanud õhtusöögi, vaatasin ma ega mu mobiiltelefonile pole tulnud sõnumeid, mille saabumist ma ei olnud kuulnud. Seal oligi näha, et üks misjonär oli helistanud. Ma nägin, kes oli helistanud ja helistasin talle.
Misjonär vastas telefonile ja pärast lühidaid tervitusi küsisin ma temalt, mida ta soovib. Ta oli üllatunud ja vastas, et pole mulle helistanud. Mina rõhutasin, et mu telefonis on näha, et kõne tuli temalt, tema aga kordas, et pole helistanud.
Me lõpetasime oma jutuajamise, kuid viis minutit hiljem helistas ta mulle tagasi ja ütles: „Misjoni juhataja, mind vaevab üks probleem ja ma olen selle pärast väga mures. Ma palvetasin ja palusin, et Issand aitaks mul teada, mida ma peaksin tegema. Ma ei tahtnud teile helistada, aga kui ma küsisin Issandalt, mida teha, siis helistasite teie. Ma olin üllatunud, sest polnud teile helistanud. Ma teadsin, et Issand andis mulle teada, et pean otsekohe teiega rääkima.”
Me rääkisime veidi ja tema probleem lahenes.
Kui ma selle vanemaga kaks päeva hiljem rääkisin, küsisin ma temalt uuesti, kas ta mulle helistas. „Ei, misjoni juhataja,” vastas ta, „see on Issanda töö.” Ta tõestas, et tema telefonilt oli näha, et ta pole mu numbrit valinud, isegi mitte kogemata.
Issand ütles: „Ole alandlik; ja Issand, sinu Jumal, juhib sind kättpidi, ja annab vastused sinu palvetele” (ÕL 112:10). Alma ütles oma poega Heelamani õpetades: „Kõikides oma toimetustes pea nõu Issandaga ja ta juhib sind heale” (Alma 37:37). Me peame tegema, mida meie Taevane Isa soovib, et tunda seda rahu, mida me pidevalt vajame. See seletamatu telefonikõne oli kahtlemata vastus noore misjonäri palvele.