Paulus selgitas, kuidas Aabraham armu läbi õigeks mõisteti Seejärel kirjeldas ta õnnistusi, mis saavad osaks neile, kes on õigeks mõistetud ja kellele on õpetatud, et ristimine sümboliseerib patule surnud olemist ja elamist Kristuses.
Paulus selgitab, kuidas Aabraham armu läbi õigeks mõisteti.
Kujuta ette, et sa oled kõrbes janusse suremas ja et lähedal oleva künka otsas on pudel vett. Milline järgmistest valikutest su päästaks?
Kujutis
joonistus, inimene kõrbes roomamas
Sinu usk, et vesi võib sind päästa.
Sinu jõupingutused veeni jõuda ja seda juua.
Vesi.
Need valikud aitavad meil mõista Pauluse õpetusi kirjas Roomlastele 4.–7. peatükis selle kohta, kuidas on usk, teod ja arm seotud õpetusega õiglusest.
Me õppisime Roomlastele 1.–3. peatükist, et õigeks mõistma tähendab patu andeksandmist ja õigemeelseks saamist Jeesuse Kristuse lepituse kaudu (vt ÕL 76:69).
Mõned juutidest pühad Roomas tähtsustasid õigeksmõistmise juures liigselt omaenda püüdeid ja Moosese seadust. Kuidas võib mõnel inimesel tänapäeval olla õigeksmõistmise kohta samasugune valearusaam?
Milline ülaltoodud kolmest valikust võiks väljendada ideed, et me võime saada päästetud omaenda tegude kaudu? ____
Paulus püüdis seda valearusaama kummutada, tuletades juutidele meelde muistset patriarhi Aabrahami, kes oli paljude juutide arvates õigeks mõistetud.
Loe Joseph Smithi tõlget salmile Roomlastele 4:2–5 ja leia, miks mõisteti Aabraham õigeks: „Sest kui Aabraham on õigeks mõistetud tegude seaduse järgi, on temal kiitlemist iseenda, kuid mitte Jumala üle. Sest mis ütleb Kiri? „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks!” Aga tegude seaduse järgi õigeksmõistetule arvatakse palka mitte armust, vaid teenet mööda. Aga kes ei püüa saada õigeks mõistetud tegude seaduse järgi, vaid usub temasse, kes mõistab õigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk õiguseks.”
Mille poolest Aabrahami ei mõistetud õigeks?
Pea meeles, et Paulus õpetas, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Rm 3:23). Isegi kui me lõpuks kuuletuksime täiuslikult käskudele, ei lase meie mineviku patud ja üleastumised olla meil selle väärilised, et saada tegude seaduse alusel õigeks mõistetud. Teisisõnu, selleks, et saada tegude seaduse alusel õigeks mõistetud, on vaja, et me ei teeks kunagi pattu ega murraks isegi teadmatult ühtki Jumala seadust.
Me õpime salmidest Roomlastele 4:6–15, et Moosese seadusest põlvnemine ja kuulekus sellele ei oma väge meid patust puhtaks teha.
Loe Joseph Smithi tõlget salmile Roomlastele 4:16 ja leia täielikum selgitus selle kohta, kuidas meid õigeks mõistetakse.
Üks õpetus, mida võime salmist Roomlastele 4:16 õppida, on see, et meid mõistetakse õigeks armu läbi meie usu ja tegude kaudu. (Soovi korral kirjuta see põhimõte oma pühakirja salmi Roomlastele 4:16 juurde.)
Pea meeles, et arm viitab õnnistustele, halastusele, abile ja jõule, mida me Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saame. Viita õppetunni alguses toodud valikutele. Milline nendest kolmest valikust võiks väljendada Jeesuse Kristuse lepitust ja Jumala armu? ____
Milline valik võiks väljendada meie usku Temasse? ____
Kui sa oleksid selles olukorras, siis kas sa saaksid päästetud omaenda usu ja püüete tõttu, kui künka otsas ei oleks vett? Kuidas sarnaneb vesi selles valikus Jeesuse Kristuse lepituse ja Jumala armuga?
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Päästmist ei saa osta kuulekuse valuuta eest, seda võib osta vaid Jumala Poja verega [vt Ap 20:28]. [---]
Arm on Jumala and ja meie soov olla kuulekas Jumala igale käsule võrdub meie sureliku käe väljasirutusega, et võtta vastu see meie Taevase Isa püha kingitus.” (Armu and. – 2015. a kevadine konverents)
Pane tähele, kuidas aitab näide vee vajamisest kõrbes meil mõista, kuidas usk, teod ja arm õigeksmõistmisele kaasa aitavad. See ei näitlikusta kõike, mida me võime Päästja armu kaudu saada. Jeesus Kristus mitte üksnes ei paku elu päästvat vett, mis sümboliseerib Jumala armu, mis mõistab meid õigeks ja puhastab pattudest, vaid Ta annab meile usku ja jõudu, mida me vajame, et saada seda vett ehk osa Jumala armust. Me võime saada õnnistatud selle armu läbi enne, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja teeme häid tegusid, selle ajal ja pärast seda.
Kujutis
Vanem David A. Bednar
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Lepituse vägi teeb meeleparanduse võimalikuks ja surub maha patust põhjustatud meeleheite; lisaks annab see meile jõudu näha head, teha head ja saada heaks nii, nagu me oma piiratud surelike võimete juures iial ei märkaks ega saaks.” (Seepärast nad vaigistasid oma hirmu. – 2015. a kevadine üldkonverents)
Kuidas aitavad lepitus ja Jumala arm meil rakendada usku Jeesusesse Kristusesse ja teha häid tegusid?
Mõned teod, mida me peame tegema, et näidata usku Kristusesse ja olla Jumala armu kaudu õigeks mõistetud, on meeleparandus meie pattudest, käskudest kinnipidamine ja evangeeliumi päästvate talituste saamine (vt Mn 10:32–33).
Kujuta ette, et kaks su sõpra vaidlevad selle üle, kuidas me saame saada „päästetud”. Üks sõber ütleb, et ainus, mis me peame päästetud saamiseks tegema, on väljendama oma usku Jeesusesse Kristusesse. Teine sõber väidab, et kuulekus käskudele on see, mis meid päästab. Pane pühakirjapäevikusse kirja, kuidas sa selgitad sõpradele usu, tegude ja armu vahelisi seoseid.
Roomlaste 5. peatükis on kirjas, et Paulus õpetas rahust, mis saab osaks neile, kes usu kaudu Jeesusesse Kristusesse pääsevad ligi Jumala armule (vt 1. ja 2. salm). Edasi selgitas ta, et Kristuse lepituse kaudu meile osaks saavast armust on enam kui küllalt, et pattulangemise tagajärgedest jagu saada.
Paulus õpetab, kuidas patust vabaneda ja saada igavene elu
Kujuta ette, et su sõber kavatseb kunagi misjonile minna, kuid teeb praegu otsuseid, mis on vastuolus Issanda käitumisnormidega. Kui sa väljendad muret sõbra käitumise pärast, ütleb ta: „Pole hullu! Ma saan lepituse kaudu alati meelt parandada, enne kui misjonile lähen.”
Mõtiskle, mida sa sõbrale vastaksid. Leia Roomlaste 6. peatüki uurimist jätkates, miks väljendub tema suhtumises tõsine valearusaam õpetusest armu kohta.
Loe Roomlastele 6:1–6, 11–12 ja leia, kuidas võivad Pauluse õpetused sinu sõbra mõtlemist õigele teele juhtida.
Selgita oma sõnadega, kuidas Pauluse õpetused nendes salmides võivad su sõpra aidata:
Mida tähendab sinu arvates olla „surnud patule” (Rm 6:2) ja „surmasse ristimise kaudu ühes temaga maha maetud” (Rm 6:4)?
Üks tõde, mida me nendest salmidest õpime, on see, et ristimine vee alla kastmise teel võib sümboliseerida meie surma patule ja uut vaimset elu.
Uue vaimse elu juurde, mida me ristimisel alustame, kuuluvad meie pattude andekssaamine ja lubadus kuuletuda Jumala käskudele. Need, kes murravad oma ristimislepingut tahtlikult patustades kavatsusega hiljem meelt parandada, pilkavad Päästja lepitust ja panevad end vaimsesse hädaohtu.
Kes maksab töötajale palka? Miks ei maksa tööandja palka kellegi teise töötajale?
Loe Roomlastele 6:13 ja leia kaks tööandjat ehk isandat, kedagi, kellele alistuda ja keda teenida.
Loe Roomlastele 6:14–23 ja leia „palk” (Rm 6:23) ehk patu ja Jumala anni tagajärjed. Kirjuta vastused tabelisse.
Patu palk
Jumala annid
Surm patu palgana viitab eraldatusele Jumalast ja tema mõjust ning tähendab surma kõige selle suhtes, mis puutub õigemeelsusesse (vt märksõna „Surm, vaimne”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).
Me õpime salmist Roomlastele 6:16, et kui me alistume patule, siis saavad meist patu teenijad. Võiksid kirjutada selle põhimõtte oma pühakirjas salmi Roomlastele 6:16 juurde.
Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas muudab patule alistumine meid selle patu teenijaks?
Mõtiskle juhtumitele, kui kellegi alistumine patule viis vabaduse kaotuseni.
Viita nimekirjale, mille sa kirjutasid eelnenud tabelis tulpa „Jumala annid”. Millist kasu saame sellest, kui teenime patu asemel õigemeelsust?
Kirjuta pühakirjapäevikusse põhimõte: kui me alistame end Jumalale, võime patust vabaneda ja saada igavese elu anni. Seejärel vasta küsimustele:
Kuidas me saame end Jumalale loovutada?
Mil moel olen ma kogenud vabadust patust, kui olen end Jumalale loovutanud?
Pane pühakirjapäevikusse kirja eesmärk, kuidas sa end paremini Jumalale loovutad, nii et sa võiksid saada oma elus Tema armu osaliseks.
Nagu on kirjas Roomlastele 7. peatükis, kasutas Paulus abielu metafoori õpetamaks, et Kiriku liikmed olid Moosese seadusest vabanenud ja Kristusega liitunud. Ta kirjutas samuti võitlusest „liha” (Rm 7:18) ehk füüsiliste ihade ja „seespidise inimese” (Rm 7:22) ehk vaimsuse vahel.
Joseph Smithi tõlge salmidele Roomlastele 7:24–25 annab meile lisaarusaamu Pauluse vägevast tunnistusest, kui ta sai tunnistuse, et lihast saab võitu:
„Ja kui ma ei taltsuta pattu, mis minus on, vaid teenin lihaga patu seadust, oh mind, armetut inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?
Ma tänan Jumalat meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu, nõnda ma siis ise oma teadvusega teenin Jumala seadust.” (JST, Roomlastele 7:26–27)
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:
Olen uurinud Roomlastele 4.–7. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: