20. õppenädal, 1. päev:
Apostlite teod 20–22
Sissejuhatus
Paulus jutlustas evangeeliumi Väike-Aasias (tänapäeva Türgi) ja kui ta oli Efesose lähedal Mileetose linnas, hoiatas ta saabuva usust taganemise eest ja julgustas preesterluse juhte Kiriku liikmete arusaamist avardama. Seejärel rändas ta Jeruusalemma, kus teda taga kiusati ja kinni võeti. Antoniuse linnuse (garnison, kus asus Rooma sõjavägi) trepil seistes jagas ta oma usulepöördumise lugu.
Apostlite teod 20–21
Paulus teenib Väike-Aasias ja rändab Jeruusalemma, kus ta läbi pekstakse ja kinni võetakse
Mõtle ajale, mil pidid mitmeks päevaks, nädalaks või kuuks lahkuma oma perest, sõpradest või teistest kallitest inimestest.
-
Millised olid enne lahkumist sinu ja nende tunded, kellega sa koos olid?
-
Mida te üksteisele enne lahkumist ütlesite?
Oma kolmanda misjonirännaku ajal oli Paulus mõnda aega Makedoonias, Kreekas ja Väike-Aasias (vt Piibliga seotud kaardid, kaart nr 13 „Apostel Pauluse misjonirännakud”). Selle rännaku ajal tundis ta õhutust pöörduda tagasi Jeruusalemma. Rännates tegi ta pikal teel peatusi, et jutlustada ja jätta Kiriku liikmetega hüvasti. Troast lahkumise eelõhtul kõneles Paulus pühadega hilisööni.
Loe salme Apostlite teod 20:9–12 ja leia, mis juhtus noore mehe Eutühhosega, kui ta Pauluse jutluse ajal uinus. Võiksid märkida pühakirjas ära, mida Paulus tegi, et näidata, et ta Eutühhost armastab ja temast hoolib.
Kuidas sarnanesid Pauluse teod sellega, mida Päästja oma teenimise ajal tegi?
Kolmanda misjonirännaku ajal veetis Paulus sealsete inimeste seas tööd tehes ligi kolm aastat Efesoses. Me õpime salmidest Apostlite teod 20:13–17, et teel Jeruusalemma peatus Paulus Mileetoses, mis asub kohe Efesose kõrval, ja saatis Efesose Kiriku juhtidele temaga kohtumiseks sõna.
Loe salme Apostlite teod 20:18–23 ja leia, mida Paulus oma misjonitöö kohta selgitas.
Paulus ütles, et ta nende eest, keda ta õpetas, „ei pidanud salajas midagi, mis ‥ tarvis oli” (Ap 20:20). Pane salmis Apostlite teod 20:21 tähele, kuidas Paulus õpetas sellest, mis on kõige tähtsam – ta tunnistas, et kõik peavad meelt parandama ja uskuma Issanda, Jeesuse Kristuse nimesse.
Paulus oli 22. ja 23. salmi kohaselt valmis seisma silmitsi ükskõik milliste katsumustega, mis ootasid teda ees Jeruusalemmas. Tal oli Jeruusalemmas eriti ohtlik olla, kuna tema püüete tõttu jutlustada Jeesuse Kristuse evangeeliumi, suhtusid juutide juhid temasse kui reeturisse. Kuid üks põhjus, miks Paulus oli valmis Jeruusalemma minema, oli see, et Issanda Vaim teda seda tegema juhatas.
Loe salme Apostlite teod 20:24–27 ja leia, mida oli Paulus oma sõnul Issanda teenijana valmis tegema. Võiksid 24. salmis ära märkida, mida ta ütles.
Me õpime salmidest Apostlite teod 20:24–27, et Issanda ustavad teenijad täidavad oma kohust ja tunnevad seda tehes rõõmu. Soovi korral kirjuta see tõde oma pühakirja või pühakirjapäevikusse.
Mõtiskle, mida tähendab sinu jaoks anda Issandat teenides endast kõik.
Kuidas sa saaksid seda põhimõtet oma elus rakendada?
-
Meenuta aega oma elus, mil sa otsustasid teenida Issandat kogu oma jõust ja tundsid suurt rõõmu, või jaga sama kogemust mõne tuttava kohta. Kirjelda pühakirjapäevikus lühidalt seda kogemust ja mida sa sellest õppisid.
Paulus külastas Kiriku juhte Efesoses viimast korda enne Jeruusalemma minemist. Kui oleksid olnud Pauluse asemel ja teadnud, et sa ei pruugi neid Kiriku juhte enam näha, siis millist nõu oleksid sa neile enne lahkumist andnud?
Loe salme Apostlite teod 20:28–31 ja leia, mille eest Paulus Kiriku juhte hoiatas.
Paulus kasutas truudusetute Kiriku liikmete ja inimeste, kes ustavaid Kiriku liikmeid petavad, metafoorina hunti.
Ta tuletas Kiriku juhtidele meelde, et „õndsam on anda kui võtta” (Ap 20:35) ja pärast nendega koos palvetamist jättis ta hüvasti ning alustas oma rännakut Jeruusalemma (vt Ap 20:36–38).
Me õpime salmidest Apostlite teod 21:1–10, et Paulus jätkas oma reisi Jeruusalemma poole ja peatus eri paigus, et tee peale jäävate Kiriku liikmetega aega veeta. Tüüroses peatudes andsid mõned jüngrid, kes olid ilmselgelt Pauluse turvalisuse pärast mures, talle nõu Jeruusalemma mitte minna (vt Ap 21:4).
Kaisareas kuulutas prohvet Aagabus prohvetlikult sellest, mis Paulusega Jeruusalemmas juhtub.
Loe salmi Apostlite teod 21:11 ja leia, mis Aagabusi prohvetliku kuulutuse kohaselt Paulusega Jeruusalemmas juhtub.
Loe salme Apostlite teod 21:12–14 ja leia, mida Paulus ja ta kaaslased selle prohvetliku kuulutuse peale vastasid.
Mis sulle Pauluse vastuses silma hakkab?
Mitte kõigil Issanda teenijatel ei paluta ohverdada oma elu. Kuid Issanda tõelised teenijad on valmis tegema Jumala tahet, hoolimata sellest, mida see neile isiklikult maksma läheb.
-
Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:
-
Milliseid ohverdusi võidakse minult kui Issanda teenijalt paluda?
-
Millal olen ma olnud valmis tegema Jumala tahet hoolimata sellest, mis see mulle maksma läheb? Miks olin ma nõus seda tegema?
-
Me õpime salmidest Apostlite teod 21:17–40, et Paulus saabus Jeruusalemma ja andis kohalikele Kiriku juhtidele ülevaate oma misjonitööst. Ta läks templisse ja kui juudid, kes teda misjonirännakute pärast teadsid, teda nägid, kuulutasid nad, et Paulus on valeõpetaja, kes õpetab Moosese seaduse vastu ja toob paganad ebaseaduslikult templisse. Selle süüdistuse tõttu viis rahvajõuk Pauluse templist minema ja hakkas teda peksma. Rooma sõdurid astusid vahele ja viisid ta minema, et tema üle kohut mõista, ning Paulus küsis sõduritelt, kas ta tohib rahvale kõnelda.
Apostlite teod 22
Paulus räägib oma usulepöördumisest ja tunnistab Jeesusest Kristusest
Usule pöörduma tähendab muutuma. Mõtle, kuidas muutub vesi, nii et seda saab eri otstarvetel kasutada. (Näiteks saab vett muuta jääks või auruks.) Mõtiskle, millised muutused kaasnevad evangeeliumisse pöördumisega.
Loe salme Apostlite teod 22:1–5 ja leia, kuidas Paulus end kirjeldas, kui ta juutidele Jeruusalemmas linnuse trepil kõneles.
Loe salme Apostlite teod 22:6–21, milles Paulus räägib oma usulepöördumise loo. Seejärel otsi järgmistele küsimustele sobivad vastused, kirjutades küsimuse ees olevale joonele õige vastuse tähe. (Kui oled lõpetanud, võrdle oma vastuseid õppetunni lõpus toodud vastustega.)
|
Pauluse usulepöördumine | |
|---|---|
|
|
Paulus võttis Jeesuse Kristuse sõnu kuulda, oli kuulekas ja hakkas muutuma. Me õpime salmidest Galaatlastele 1:17–18, et pärast tähelepanuväärset nägemust veetis Paulus kolm aastat Araabias, mis võis olla hea aeg vaimseks ettevalmistuseks ja kasvuks enne Damaskusesse tagasipöördumist ja seejärel Jeruusalemma minemist, et kohtuda Peetrusega.
Mõtle sellele, kui järsult Pauluse elu tema Päästja poole pöördumise tagajärjel muutus. Pauluse usulepöördumine õpetab meile, et kui me kuuletume Jeesuse Kristuse sõnadele, võivad meist saada täielikult usulepöördunud.
Noorte Naise üldjuhataja, õde Bonnie L. Oscarson on selgitanud, kuidas meie kuulekus Kristuse sõnadele on seotud tõelise usulepöördumisega:
„Tõeline pöördumine on rohkemat kui lihtsalt teadmised evangeeliumi põhimõtetest, ja eeldab isegi rohkemat kui tunnistust nendest põhimõtetest. Evangeeliumi kohta võib saada tunnistuse ka ilma, et selle järgi elada. Olla tõeliselt pöördunu tähendab, et me tegutseme vastavalt sellele, mida me usume, ja lubame sel teha „meie südametes vägeva muutuse” [Ms 5:2]. [---]
Me pöördume siis, kui palvetame usinalt, uurime pühakirju, käime kirikus ja oleme väärilised osalema templitalitustes. Me pöördume, kui käitume õigemeelsete põhimõtete järgi, mida õpime kodus ja klassiruumis. Me pöördume, kui elame puhast ja vooruslikku elu ning naudime Püha Vaimu kaaslust. Me pöördume, kui mõistame Jeesuse Kristuse lepitust, kui teadvustame, et Tema on meie Päästja ja Lunastaja, ning laseme lepitusel mõjutada meie elu.” (Olge pöördunud. – 2013. a sügisene üldkonverents)
-
Kirjuta pühakirjapäevikusse endale kiri sellest, mida sa saad teha, et tõeliselt Päästja poole pöörduda.
Roomlased sidusid Pauluse kinni.
Me õpime salmidest Apostlite teod 22:22–30, et pärast seda, kui Paulus meenutas oma usulepöördumise lugu, hüüdsid teda kuulanud inimesed, et ta tuleks hukata. Paulus toodi Jeruusalemmas Rooma sõjaväe ülempealiku ette, kes otsustas, et Paulust tuleks rooskadega peksta. Seda taktikat kasutati tavaliselt selleks, et kurjategijaid alandada ja neilt infot saada. Kui aga Rooma sõdurid said teada, et Paulus on Rooma kodanik, otsustasid nad teda mitte peksta, vaid viisid ta hoopis juutide Suurkohtu ette. Rooma seadus ei lubanud kinni siduda või peksta Rooma kodanikku „ilma kohtu otsuseta” (Ap 22:25).
-
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:
Olen uurinud Apostlite tegude 20.–22. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: