Loetle pühakirjapäevikus nii palju eile tehtud valikuid, kui ühe minuti jooksul suudad. Kui oled lõpetanud, vaata nimekiri üle ja märgi ära mõned head valikud, mida tegid. Millised on mõned olukorrad, kus peame valima kahe hea valiku vahel?
Uurides salme Luuka 10:38–42, leia Päästja õpetatud põhimõte, mis võib sulle otsuste tegemisel juhatust anda, eriti kui pead valima mitme hea valiku vahel.
Kui Jeesus oli Juudamaal, rändas Ta Betaaniasse, mis asus Jeruusalemma lähedal, ja külastas Marta, Maarja ja Laatsaruse kodu.
Loe Luuka 10:38–40, et leida, mida otsustasid Maarja ja Marta kumbki teha, kui Päästja nende juures oli.
Jeesuse päevil oli külalislahkus väga oluline. Marta püüdis teha seda, mida tavaliselt temalt kui võõrustajalt oodati. Ta keskendus maistele või füüsilistele muredele, nagu toidu valmistamine ja serveerimine.
Pane tähele, et salmis Luuka 10:40 tundis Marta end koormatuna, et peab kõike üksi tegema, ja tahtis, et Maarja teda aitaks.
Loe Luuka 10:41–42, et leida, mida Päästja Martale vastas.
Mida võis Päästja silmas pidada, kui ütles: „Tarvis on ‥ õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud” (Lk 10:42)?
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud: „See oli kiiduväärt, et Marta „muretse[s] ja te[gi] enesele tüli paljude asjadega” [Lk 10:41], kuid evangeeliumi õppimine Meisterõpetajalt oli „tarvilikum”.” (Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)
Kui Päästja ütles, et head osa, mille Maarja oli valinud, „ei võeta temalt ära” (Lk 10:42), võis Ta osutada sellele, et otsustades kuulata Päästjat, selle asemel et keskenduda ajalistele või maistele muredele, võis Maarja saada vaimseid õnnistusi, mis on igavesed.
Üheks põhimõtteks, mida saame Päästja sõnadest Martale õppida, on see, et kui me otsustame pühendada ennast vaimsetele asjadele, mitte ajalikele muredele, siis me saame igavikulisi õnnistusi.
Kirjuta selleks jäetud kohale mõned näited olukordadest, kus inimene võib valida, et pühendab ennast muude heade, kuid vähemtähtsate asjade, murede või tegevuste asemel vaimsetele asjadele:
Samuti on vanem Oaks õpetanud:
„Mõtiskledes võimalike valikute üle, peaksime me pidama meeles, et sellest, et miski on hea, ei piisa. On valikuid, mis on paremad, ja veel teisigi, mis on parimad. ‥
Kaaluge, kuidas me kasutame oma aega nende valikute puhul, mis on seotud televiisori vaatamisega, videomängude mängimisega, Internetis surfamisega või raamatute ja ajakirjade lugemisega. Loomulikult on hea jälgida kosutavat meelelahutust või saada huvitavat teavet. Iga selline asi pole siiski väärt seda osa meie elust, mille me selle saamise nimel anname. Mõned asjad on paremad ja mõned parimad. Kui Issand käskis meil otsida teadmisi, ütles Ta: „Otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu” (ÕL 88:118; rõhutus lisatud). [---]
Mõni meetod oma aja ja perekondliku aja kasutamiseks on parem ja mõni parim. Me peame laskma minna mõnel heal asjal, selleks et valida teisi, mis on paremad või parimad, kuna need arendavad usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse ning tugevdavad meie perekondi.” (Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)
Vaata üle valikute nimekiri, mille esimeses ülesandes kirja panid, ja märgi iga positiivse valiku juurde „hea”, „parem” ja „parim”. Seejärel lõpeta pühakirjapäevikus ülesanded:
Pane kirja, kuidas on sind õnnistatud, et paned vaimsed asjad ajalikest muredest ettepoole.
Vali vähemalt üks vaimne asi, millele tahaksid rohkem keskenduda, ja pane kirja eesmärk, mida sa teed, et sel vaimsel asjal oleks sinu elus tähtsam koht.
Kujuta ette, et oled põhimisjonär ja õpetad Kirikuga tutvujat, kes on mitu korda palvetanud ja tunneb, nagu ei vastaks Taevane Isa talle. Kirikuga tutvuja kahtleb, kas ta peaks palvetamist jätkama. Mida sa selle inimese aitamiseks ütleksid?
Uurides Luuka 11. peatükki, leia tõdesid, mis võiksid aidata kedagi, kes tunneb, et Jumal pole tema palvetele vastanud.
Salmide Luuka 11:1–4 kohaselt küsis üks jüngritest pärast Jeesuse palve kuulamist, kas Ta võiks neile õpetada, kuidas palvetada, ja Päästja tegi seda. Seejärel kasutas Issand analoogiat, et õpetada veel palvest. Pane tähele, et Joseph Smithi tõlge salmile Luuka 11:4 ütleb: „Ja ärgem laskem end juhtida kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.” (JST, Luke 11:4) Taevane Isa ei juhi ühtki oma last kunagi kiusatusse.
Loe Luuka 11:5–13 ja leia, mida Issand palve kohta õpetas.
Joseph Smithi tõlge suurendab meie arusaamist Päästja õpetustest palve kohta. Me õpime, et enne kui Ta rääkis salmis Luuka 11:5 algavast analoogiast, „ta ütles neile: „Teie Taevane Isa ei jäta teile andmata seda, mida iganes te Temalt palute. Ja Ta rääkis tähendamissõna, öeldes ‥”” (JST, Luke 11:5). Samuti õpime me „headest andidest”, mille kohta Ta ütles: „Kui te siis, olles halb, teate, kuidas anda oma lastele häid ande, siis kui palju rohkem annab teie Taevane Isa Püha Vaimu kaudu häid ande neile, kes küsivad.” (JST, Luke 11:14)
Miks austas teine sõber salmi Luuka 11:8 kohaselt esimese sõbra palvet saada leiba?
Päästja õpetas salmides Luuka 11:5–13 analoogiate kaudu, et kui me, olles ebatäiuslikud, oleme valmis täitma nende palveid, keda armastame ja kellest hoolime, siis „kui palju enam [meie] Isa taevast annab ‥ neile, kes teda paluvad” (Lk 11:13).
Mis on palve eesmärk? „Palve on viis, kuidas Isa tahe ja lapse tahe omavahel kooskõlla viiakse. Palve eesmärgiks ei ole muuta Jumala tahet, vaid kindlustada endale ja teistele õnnistused, mida Jumal on juba nõus andma, kuid selleks, et neid saada, tuleb meil neid paluda. Õnnistused nõuavad meiepoolset tööd ja püüdeid, enne kui meile need antakse. Palve on töötamise viis ja on meetod, kuidas saada kõikidest õnnistustest kõrgeimaid.” (Märksõna „Prayer”. – Bible Dictionary)
Lõpeta salmidest Luuka 11:5–13 õpitu kohaselt põhimõte: kui me rasketel aegadel palvetame ja otsime sihikindlalt Taevase Isa õnnistusi, siis Ta – Tema omal ajal ja Tema omal moel – .
Seda põhimõtet mõistes peame samuti meeles pidama, et mitte kõik õnnistused Taevaselt Isalt ei tule vastavalt meie ootusele ja soovile või me ei tunne neid kohe ära.
Kirjuta pühakirjapäevikusse ajast, mil said vastuse oma palvetele, kui Taevaselt Isalt sihikindlalt õnnistusi otsisid.
Salmides Luuka 11:14–54 on kirjas lugu, kuidas Jeesus ajas mehest kuradeid välja, manitses inimesi kuulama Jumala sõna ning manitses varisere ja kirjatundjaid nende vaimse võhiklikkuse ja pahelisuse pärast.
Mõtiskle küsimuste üle: kas olen kunagi tahtnud midagi nii väga, et mõtlesin sellest kogu aeg? Millised võivad olla negatiivsed mõjud, kui me midagi nii väga tahame?
Me loeme salmidest Luuka 12:1–13, et „kui ‥ rahvast oli tuhandeti kokku tulnud” (Lk 12:1), õpetas Jeesus oma jüngritele silmakirjalikkusest hoidumist. Ta õpetas neile, et kõik peidetud asjad tulevad ühel päeval välja ja et Jumal tunneb oma lapsi ja valvab neid. Samuti rääkis Ta jüngritele vajadusest tunnistada Tema nimest inimeste ees ja jumalateotuse patust. Seejärel palus üks mees, et Päästja räägiks tema vennaga ja sunniks venda temaga pärandit jagama.
Loe Luuka 12:14–15, et leida, mida Päästja sellisele soovile vastas.
Mille eest Ta rahvast hoiatas?
Ahnus tähendab liialt millegi tahtmist. Issanda nõuandest õpime tõde: Issand käsib meil maist vara mitte himustada. Ta õpetas, et elus on muud kui vaid füüsilised asjad, mida soovime, ja et inimese väärtus ei sõltu tema vara suurusest.
Pärast Päästja hoiatust oma jüngritele, et nad väldiksid ahnust, rääkis Ta tähendamissõna, et näitlikustada selle käsu tähtsust. Loe Luuka 12:16–19, et leida, mitu korda kasutas mees selles tähendamissõnas sõnu ma ja oma. Võid kõik need sõnad soovi korral ära märkida.
Mida näitab sõnade ma ja oma sage kasutamine meile tema murede kohta?
Mil moel võib meil olla kiusatus olla selle mehe sarnane?
Loe Luuka 12:20–21, et leida, mida ütles Jumal vastuseks mehe saamahimule ja ahnusele.
Võiksid kirjutada oma pühakirja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem M. Russell Ballardi sõnad: „Olulisim on see, mis kestab kõige kauem.” (Olulisim on see, mis kestab kõige kauem. – 2005. a sügisene üldkonverents)
Kui rikas mees tähendamissõnas oleks teadnud, et ta tol ööl sureb ja ei saa midagi oma varast endaga kaasa võtta, mida ta oleks sinu arvates siis oma surmale eelnenud päeval teisiti teinud? Mõtiskle, kuidas käib meie kohta käsk mitte ahnitseda maiseid varandusi.
Me loeme salmidest Luuka 12:22–30, et Issand rõhutab, et Tema jüngritel ei olnud vaja ajalike asjade pärast ülemäära muretseda. See juhis anti apostlitele ja neile, kes kutsuti teenima põhimisjonäridena. Loe Luuka 12:31–32 ja leia, mida peaksid Tema jüngrid Päästja õpetuse kohaselt pigem otsima, selle asemel et keskenduda omaenda vajadustele ja soovidele (vt ka Jk 2:18–19).
Me õpime Joseph Smithi tõlkest salmile Luuka 12:31, et Issand andis jüngritele juhise: „Seepärast püüdke tuua esile Jumala kuningriiki” (JST, Luke 12:34). „Jumala kuningriik” viitab Jeesuse Kristuse Kirikule. „Kiriku eesmärgiks on valmistada oma liikmeid elama igavesti selestilises kuningriigis ehk taevariigis.” (Märksõna „Jumala kuningriik ehk taevariik”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org) Päästja lubas oma jüngritele ja misjonäridele, et kui nad püüavad esmalt tuua esile Jumala kuningriiki, aitab Ta rahuldada nende vajadused ja annab neile koha oma kuningriigis.
Kirjuta pühakirjapäevikusse põhimõtted: kui me püüame teha oma osa, et tuua esile Jumala kuningriiki ja Tema õigemeelsust, aitab Jumal meil rahuldada meie vajadusi ja valmistab meile ette koha oma kuningriigis.
Mõtiskle sellele, kuidas sa saad püüda tuua esile Jumala kuningriiki. (Meenuta mõtiskledes selles õppetunnis varem mainitud põhimõtet enda pühendumisest vaimsetele asjadele, mitte ajalikele asjadele.)
Me loeme salmidest Luuka 12:35–59, et Päästja õpetas oma jüngreid valmistuma Tema teiseks tulemiseks. Ta aitas neil mõista, et „kellele on palju antud, sellelt nõutakse palju” (Lk 12:48), ja selgitas, et Tema evangeelium põhjustab rahva hulgas palju jagunemisi.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:
Olen uurinud salme Luuka 10:38–12:59 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).
Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: