Sissejuhatus kirja 1. Johannese
Milleks seda kirja uurida?
Selles kirjas räägib apostel Johannes usust taganemise mõjude ohtlikust levimisest Kirikus. Ta hoiatas pühasid, et nad ei oleks osaduses pimedusega ja püsiksid turvaliselt evangeeliumi valguses. Johannese esimese kirja uurimine aitab sul õppida ära tundma valeõpetusi Jeesuse Kristuse kohta ja Johannese nõuande järgimine saab aidata sul jääda suurde osadusse Issandaga, kui sa püsid tões. Lisaks võib selle kirja uurimine aidata sul mõista Taevase Isa suurt armastust iga oma lapse vastu, mille väljendusena Ta ohverdas oma Poja, Jeesuse Kristuse kogu inimkonna eest.
Kes selle kirja kirjutas?
„Üheski kolmest kirjast ei maini kirjutaja oma nime, kuid pärimuse järgi kuuluvad need kirjad Johannesele”, ühele esialgsest kaheteistkümnest apostlist (märksõna „John, Epistles of”. – Bible Dictionary). Johannese kirjade autor oli näinud oma silmaga ülestõusnud Päästjat, mis oli kindlasti tõde apostel Johannese kohta (vt 1Jh 1:1–4; 4:14).
Millal ja kus see kirjutati?
Pole teada, millal ja kus täpselt Johannese esimene kiri kirjutati. Tõenäoliselt kirjutati see millalgi esimese sajandi lõpupoole.
Kuigi Johannes veetis oma elu noorusaastatel palju aega Palestiinas, oli see piirkond pärast 70. aastal Jeruusalemma ja sealse templi hävimist kristlaste ja juutide vastu vaenulik. Legend räägib, et Johannes lahkus Palestiinast, et elada vanemas eas Efesoses. Kui see oli nii, siis võis Johannes kirjutada selle kirja Efesosest ajavahemikus 70 kuni 100 pKr.
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Johannese esimese kirja lugejaskond pole selgesõnaliselt määratletud, kuid tema kirjutistest selgub, et Johannes kirjutas usklikele (vt 1Jh 1:3–4; 2:12–14), võib-olla neile Väike-Aasias (tänapäeva Türgis), kus mõnede ajalooliste allikate järgi võis Johannes elada ja teenida esimese sajandi lõpus.
Tol ajal olid valeõpetajad tekitanud pühade hulgas skisma ehk kirikulõhe (vt 1Jh 2:18–19, 22, 26; 4:1) ja Kirikus oli levimas usust taganemine. Eriti kogus populaarsust doketismi filosoofia. Doketism oli osa suuremast liikumisest, mida tunti gnoosisena. Gnoosise harude peamine õpetus oli, et vaim on läbinisti hea ja seetõttu oli füüsilise keha lisamine läbinisti halb.
Gnoosise järgijad uskusid, et päästet ei saadud mitte patust vabanemise kaudu, vaid vaimu vabastamise kaudu mateeriast ehk füüsilisest kehast. Samuti uskusid nad, et päästetud saadakse pigem erilise teadmise (gnoosise) kui usu kaudu Jeesusesse Kristusesse.
Doketism pärineb kreekakeelsest sõnast dokeō, mis tähendab näima või ilmuma. Doketismi järgijad ületähtsustasid Jeesuse vaimset olemust kuni selleni, et eitasid arusaama, et Ta tuli maa peale, omades tegelikku keha. Nad uskusid, et Jumal on nähtamatu, surematu, kõiketeadev ja ainetu ning pidasid füüsilist maailma ja füüsilist keha rikutuks ja halvaks. Seepärast uskusid nad, et kuna Jeesus oli Jumala taevalik Poeg, ei saanud Ta kogeda inimeseks olemise piiranguid. Nende arvates ei sündinud Jeesus Kristus tegelikult lihas ega ei elanud käegakatsutavas kehas, ei veritsenud, ei kannatanud, ei surnud ega tõusnud üles füüsiliselt ülestõusnud kehas – lihtsalt tundus, et Ta tegi neid asju.
Kuigi apostel Johannes need valeõpetused oma esimeses kirjas ümber lükkas, jäid need ikkagi alles ja hiilisid Kiriku liikmeskonna sekka. Need ja teised valeõpetused on osa sellest, mis viis suurele usust taganemisele.
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Olles üks Jeesuse Kristuse esialgsetest apostlitest, oli Johannes ülestõusnud Päästja eriline tunnistaja. Johannes alustas seda kirja kuulutades, et on Jeesust Kristust isiklikult näinud, kuulnud ja puudutanud. Laiendades seda isiklikku tunnistust, kutsus ta lugejaid, et neil „oleks osadus ‥ Isaga ja tema Pojaga, Jeesuse Kristusega” (1Jh 1:3). Johannese esimese kirja keskseks teemaks on armastus. Johannes rõhutas, et need, kes ütlevad, et nad armastavad Jumalat, aga ei armasta inimesi enda ümber, on valetajad (vt 1Jh 4:20–21).
Sisukokkuvõte
1. Johannese 1–3. Johannes õpetab, et kuulekuse kaudu võime me Jumalat tundma õppida, olla Temaga osaduses ja saada Tema-sarnaseks. Viimsel ajal tulevad esile kristusevastased. Päästja armastus meie vastu väljendub Tema lepitavas ohverduses.
1. Johannese 4–5. Johannes innustab pühasid kindlaks tegema, kas õpetaja on Jumalast. Jumal on armastus ja suurest armastusest meie vastu saatis Ta oma Poja meie eest kannatama. Need, kes Jumalat armastavad, peavad Tema käskudest kinni. Need, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse ja on sündinud Jumalast, saavad maailmast võitu.