Sissejuhatus kirja 2. Timoteosele
Milleks seda kirja uurida?
Pauluse teine kiri Timoteosele rõhutab väge, mis tuleb sellest, kui on olemas tunnistus Jeesusest Kristusest (vt 2Tm 1:7–8). See sisaldab samuti prohvetlikku kuulutust rasketest aegadest, mida tuli ette nii Pauluse kui ka Timoteose ajal ning esineb ka viimsel ajal (vt 2Tm 3:1–7). Selleks, et aidata Timoteost nendes raskustes, millega ta silmitsi seisis, innustas Paulus teda usaldama pühakirju ja Kiriku juhte (vt 2Tm 3:14–17) ning toetuma õigele õpetusele (vt 2Tm 4:2). Sa õpid seda kirja uurides õpetusi ja põhimõtteid, mis võivad aidata sul viimse aja ohtlikke aegu kogedes elada ustavalt.
Kes selle kirja kirjutas?
Teise kirja Timoteosele kirjutas Paulus (vt 2Tm 1:1).
Millal ja kus see kirjutati?
Paulus kirjutas teise kirja Timoteosele tõenäoliselt mingil ajal aastatel 64–65 pKr (vt märksõna „Pauluse kirjad”. − Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Paulus kirjutas selle kirja, olles Roomas teist korda vangis, veidi enne oma märtrisurma (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht).
Paulus oli vangistuse ajal ahelates (vt 2Tm 1:16; 2:9), ta oli tõenäoliselt vangikongis ja ilmastikuolude meelevallas (vt 2Tm 4:13, 21) ning tema sõbrad olid hädas tema leidmisega (vt 2Tm 1:17). Ainuke, kes teda regulaarselt külastas, oli Luukas (vt 2Tm 4:11), ja Paulus oletas, et tema elu läheneb lõpule (vt 2Tm 4:6–8).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Selles kirjas innustas Paulus Timoteost ja andis talle jõudu, mis aitaks tal pärast Pauluse peatselt saabuvat surma tööd jätkata. Paulus teadis, et tal oli vähe aega ja ta soovis näha Timoteost, keda ta kutsus kujundlikult oma armsaks pojaks (vt 2Tm 1:2).
Kirja lõpus palus Paulus, et Timoteos ja Markus tuleksid talle külla ja tooksid mõned asjad, mis tal olid maha jäänud (vt 2Tm 4:9–13). Kuigi Pauluse kiri oli adresseeritud konkreetselt Timoteosele, võivad tema nõuandeid rakendada ka need, kes elavad viimsel ajal (vt 2Tm 3:1), kuna Paulus õpetas raskustest ja lahendustest, mis on asjakohased meie päevil, nii nagu need olid ka tema ajal.
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
See kiri on üks hingekarjasekirjadest koos esimese kirjaga Timoteosele ja kirjaga Tiitusele. „Selles kirjas on Pauluse viimaseid sõnu ning see näitab, millise imelise vapruse ja usaldusega ta surmaga silmitsi seisis” (märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht). Kronoloogiliselt on teine kiri Timoteosele Pauluse viimane kiri Uues Testamendis (vt 2Tm 4:6).
See kiri koosneb mõnedest Pauluse mõtisklustest õnnistuste ja raskuste kohta, mis kaasnevad, kui teenida paganate seas kuulutaja, apostli ja õpetajana (vt 2Tm 1:11). Paulus kuulutas: „Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg” (2Tm 4:7–8), millest selgub, et ta oli kindel, et pärib igavese elu. Olles teeninud Jeesust Kristust üle 30 aasta, oli Paulus suurepärane inimene, et juhendada Timoteost, kuidas teiste usu tugevdamiseks tõhusalt teenida (vt 2Tm 2:15–17, 22–26; 4:1–2, 5).
Sisukokkuvõte
2. Timoteosele 1. Paulus räägib Jumala annist ja väest, mis saadakse preesterlusse pühitsemise kaudu. Ta õpetab, et arguse vaim (vt 2Tm 1:7) ei tule Jumalalt ja et me ei peaks häbenema oma tunnistust Jeesusest Kristusest. Paulus tunnistab, et Jeesus Kristus on kutsunud teda evangeeliumi jutlustama (vt 2Tm 1:11).
2. Timoteosele 2. Paulus kasutab hea sõduri, võiduka atleedi ja kõvasti tööd tegeva põllumehe kujundeid, et näitlikustada vajadust igavese hiilguse saamiseks raskustes vastu pidada. Ta vastandab õiged ja valed õpetajad ning aulised ja autud astjad. Ta hoiatab Timoteost, et see väldiks tülitsemist ja õpetaks kannatlikult neid, kes peavad meelt parandama.
2. Timoteosele 3–4. Paulus kirjeldab viimse aja pahelisi olusid ja innustab Timoteost preesterluse juhi rolli täitmisel pühakirju kasutama. Ta kirjutab teda ähvardavast surmast ja kuulutab: „Ma olen usu säilitanud!” (2Tm 4:7). Paulus tunnistab, et Issand aitab ta „oma taevasesse riiki” (2Tm 4:18).