11. õppenädal, 2. päev: Luuka 13–15

11. õppenädal, 2. päev:

Luuka 13–15

Sissejuhatus

Jeesus õpetas meeleparandusest ja Jumala kuningriigist ning tervendas hingamispäeval. Samuti kasutas Ta tähendamissõnu, et õpetada alandlikkusest ja jüngriks olemise hinnast. Variserid ja kirjatundjad kaebasid, et Jeesus suhtleb tölnerite ja patustajatega. Päästja vastas sellele, rääkides tähendamissõna kadunud lambast, kadunud drahmirahast ja kadunud pojast.

Luuka 13:1–14:14

Jeesus tervendab hingamispäeval ning õpetab alandlikkusest ja nende eest hoolitsemisest, kel pole hästi läinud

Kujuta ette, et istud lõuna ajal koos mõne oma sõbraga ja nad märkavad omaette istuvat kehvalt riides olevat õpilast. Üks teie hulgast teeb tolle õpilase välimuse kohta ebaviisaka märkuse ja paljud su sõbrad naeravad selle peale.

Kuidas sa võiksid selles olukorras käituda?

Uurides Luuka 13. ja 14. peatükki, leia, mida õpetas Päästja nende kohtlemisest, kel pole nii hästi läinud kui meil.

Me loeme Luuka 13. peatükist, et Päästja jutustas tähendamissõna viigipuust, mis raiutakse maha, kui see vilja ei kanna. See tähendamissõna oli suunatud juutidele, kes oleksid pidanud kandma head vilja, ja see õpetab, et me hävime, kui me ei tee meeleparandust. Jeesus tervendas naise hingamispäeval. Ta võrdles Jumala kuningriiki sinepiseemnega, millest kasvas suur puu, ja Ta õpetas neist, kes pääsevad Tema kuningriiki. Samuti leinas Ta Jeruusalemma ähvardava hävituse pärast.

Me loeme salmidest Luuka14:1–6, et Päästjat kutsuti hingamispäeval õhtustama variseride ülema kotta. Enne söömist tervendas Päästja mehe, kes kannatas vesitõve käes (haigus, mis paneb inimese keha vedeliku tõttu paistetama).

Loe Luuka 13:15–16 ja Luuka 14:5–6 ning leia, mida vastas Päästja variseridele, kes süüdistasid Teda hingamispäeva rikkumises, sest Ta tervendas selle naise ja mehe.

Mida me saame õppida Päästja eeskujust, kuidas hingamispäeva austada ja pühana pidada? Üheks õpetuseks on, et Jeesus käitus hingamispäeval õigemeelselt, teenides inimeste vajadusi. See oli vastupidine mõnele variserile, kes õigustas loomade, kuid mitte inimeste aitamist hingamispäeval. Mõtle, mida sa hingamispäeval teed. Mida sa saad hingamispäeval teha, et olla rohkem Jeesuse-sarnane?

Salmides Luuka 14:7–10 on kirjas tähendamissõna, mida Päästja kasutas, et õpetada alandlikkuse ja ülendusega seotud evangeeliumi tõdesid. „Ülemad istekohad” (Lk 14:7) tähendavad aukohti. Jeesus pani tähele, et mõned peole kutsutud otsisid endi jaoks aukohti, et istuda võõrustaja lähedale.

Loe Luuka 14:11, et leida, mida õpetas Päästja alandlikkusest.

Loe Luuka 14:12–14, et leida, mida õpetas Päästja variserile, kes oli ta sööma kutsunud. Miks sarnanevad inimesed variseriga, kui kutsuvad õhtusöögile oma sõpru ja rikkaid või tähtsaid ligimesi?

Päästja päevil oli neil, kes olid vigased, lombakad või pimedad, sageli raske enda eest hoolt kanda ja nad olid oma puude tõttu vaesed. Mõned variserid vaatasid neile inimestele ülevalt alla. Millised on mõned põhjused, miks inimesed tänapäeval teiste peale ülevalt alla vaatavad?

Me saame nendest salmidest õppida põhimõtte: kui püüame aidata neid, kellel pole nii hästi läinud kui meil, siis Issand tasub meile selle eest.

Lisaks tasule ülestõusmisel õnnistab Ta meid samuti selles elus, kui püüame aidata inimesi, kel pole läinud nii hästi kui meil (vt Mt 6:4).

Täida pühakirjapäevikus järgmistest ülesannetest üks või mõlemad:
1. Kirjuta ajast, kui sind või mõnda su tuttavat õnnistati püüde eest aidata kedagi, kel pole nii hästi läinud. (Pole läinud nii hästi võib viidata olukordadele, mis ei ole seotud materiaalsete asjade nappusega. Näiteks võib see viidata kellelegi, kes on üksildane või kellel pole sõpru.)
2. Mõtiskle, kuidas sa saaksid aidata neid, kel pole nii hästi läinud kui sul, ning pane kirja eesmärk neid teenida.

Luuka 14:15–35

Jeesus jutustab tähendamissõna suurest pidusöögist ja õpetab jüngriks olemise hinnast

Mida võidakse meil Jeesuse Kristuse jüngritena paluda ohverdada või millest loobuda?

Milliseid vabandusi võib kellelgi olla kiusatus kasutada, et nende ohverduste tegemist vältida?

Pärast seda, kui Päästja andis variserile nõu kutsuda sööma vähem edukaid inimesi, ütles Talle keegi ruumisolijatest: „Õnnis on, kes leiba sööb Jumala riigis!” (Lk 14:15) Selle ütluse peale jutustas Issand tähendamissõna suurest õhtusöömaajast.

Loe Luuka 14:16–24 ja leia, milline kutse inimestele selles tähendamissõnas esitati, samuti milliseid vabandusi kasutasid need, kes kutsest keeldusid.

Jeesus rääkis juutidele, kes käitusid nagu need inimesed tähendamissõnas, kes esimestena peole kutsuti. Kuidas sarnaneb Jeesuse Kristuse evangeelium suure õhtusöömaajaga? Milliseid vabandusi kasutasid need inimesed, kes ei võtnud vastu kutset suurele õhtusöömajale? Mida näitavad need vabandused nende inimeste prioriteetide kohta?

Sellest loost õpime ühe põhimõttena seda, et kui me seame teised prioriteedid Issandast ja Tema evangeeliumist kõrgemale, jääme ilma õnnistustest, mida oleksime võinud saada.

Vaata nimekirja, mille sa koostasid asjadest, mida võidakse sul kui Jeesuse Kristuse jüngril paluda ohverdada või millest loobuda. Millistest õnnistustest jääd sa ilma, kui sa ei ole valmis neid ohverdusi tegema? Kas oled mõelnud kunagi, et ohverdasid midagi, kuid hiljem tajunud, et saadud õnnistused olid suuremad kui see, mille enda arvates ohverdasid?

Pärast selle tähendamissõna õpetamist rääkis Päästja rahvahulgale sellest, mida Ta oma jüngritelt ootab. Loe Luuka 14:25–27 ja leia, mida ütles Päästja, et Tema jüngrid peavad olema valmis tegema.

„Salmi Luuka 14:26 kontekstis tähendab kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud „vihkama”, „vähem armastama” või „vähem austama”. Päästja ei tühistanud käsku „sa pead oma isa ja ema austama” (2Ms 20:12). Ta õpetas prioriteetidest. Jüngri pühendumine Jeesusele Kristusele peab olema eespool tema pühendumisest perekonnale.” (New Testament Student Manual, Church Educational System manual, 2014, lk 165; vt ka Mt 10:37)

Sõna rist salmis Luuka 14:27 viitab ristilöömisele ja sümboliseerib valmisolekut ohverdamiseks. Joseph Smithi tõlge aitab meil mõista, et kui on öeldud „kanna oma risti” (Lk 14:27), tähendab see, et inimene „ütleb ennast lahti kõigest jumalatusest ja kõikidest maailmalikest himudest ning peab kinni [Issanda] käskudest”. (JST, Matteuse 16:26)

Need salmid õpetavad, et Jeesuse Kristuse jüngrid peavad olema võimelised Tema järgimiseks kõik ohverdama. Soovi korral kirjuta see tõde pühakirjas salmide Luuka 14:25–27 kõrvale.

Olles õpetanud, mida Tema jüngrid peavad olema valmis tegema, ütles Jeesus: „Seepärast, otsusta see oma südames, et sa teeksid asju, mida ma õpetan ja käsin sul teha.” (JST, Luke 14:28) Sõna otsustama tähendab siin kindlat tahet. Ühe põhimõttena võime sellest salmist õppida, et kui me otsustame oma südames teha, mida Jeesus Kristus õpetab ja käsib meil teha, saavad meist Tema jüngrid.

Mõtiskle, kuidas me võime jõuda jüngriks olemises nii kaugele, et oleme oma südames ustavalt otsustanud teha seda, mida Jeesus Kristus õpetab ja käsib meil teha.

Pärast nende põhimõtete õpetamist jüngriks olemisest rääkis Päästja kahest analoogiast. Loe Luuka 14:28–30 ja Luuka 14:31–33, et leida, mida need kaks analoogiat näitlikustavad.

Naatsareti küla vahitorn Iisraelis, nagu seda on kirjeldatud salmides Luuka 14:28–30.

Päästja tahtis, et Tema järgijad mõtleksid tõsiselt järele, kas nad on valmis ohverdama kõik, mida neilt nõutakse, et nad saaksid Tema jüngritena lõpuni vastu pidada. Võiksid märkida ära salmi Luuka 14:33, mis võtab kokku Päästja õpetused selles peatükis.

Mõtle, mis läheb sulle maksma või mida sinult nõutakse, et olla Issanda, Jeesuse Kristuse ustav jünger. Mõtiskle evangeeliumi järgi elamise õnnistustele ja igavese elu autasule. Mida sa võid praegu otsustada, mis aitaks sul asetada Issand oma elus kõikidest teistest prioriteetidest ettepoole? Vasta pühakirjapäevikus küsimusele ja sea uus eesmärk, mis aitab sul Jeesuse Kristuse paremaks jüngriks saada.

Luuka 15

Jeesus jutustab tähendamissõnu kadunud lambast, kadunud drahmirahast ja kadunud pojast

Mõtle ajale, mil avastasid, et oled midagi tähtsat ära kaotanud. Kuidas sa end tundsid?

Mõtle mõnele oma tuttavale, kes võib olla vaimselt eksinud. See võib olla keegi, kes pole veel Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi vastu võtnud või ei ela hetkel evangeeliumi õpetuste kohaselt.

Uurides Luuka 15. peatükki, leia tõdesid selle kohta, mida tunneb Taevane Isa nende suhtes, kes on vaimselt eksinud, ja millised on meie kohustused nende ees.

Loe Luuka 15:1–2, et leida, mille üle variserid nurisesid.

Jeesus jutustas vastuseks variseride ja kirjatundjate nurisemisele kolm tähendamissõna: ühe lambast, ühe drahmirahast ja ühe pojast. Need tähendamissõnad olid mõeldud selleks, et anda patustajatele lootust, aga samuti selleks, et manitseda ja mõista hukka kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkust ja iseteadlikkust. Pööra neid tähendamissõnu uurides tähelepanu sellele, miks kadus igas tähendamissõnas midagi ära ja kuidas see üles leiti.

Loe iga tähendamissõna läbi, et leida vastused tabeli vasakus veerus olevatele küsimustele. Kirjuta oma vastused vastavatesse lahtritesse.

Tähendamissõnad kadunud lambast, drahmirahast ja pojast
Küsimused	Luuka 15:3–7	Luuka 15:8–10	Luuka 15:11–32
Mis oli kadunud?
Miks see ära kadus?
Kuidas see üles leiti?
Millised sõnad või fraasid kirjeldavad reaktsiooni, kui kaotatu üles leiti?

„Nägi teda tema isa ja ‥ ta jooksis ‥ ja andis temale suud” (Lk 15:20).

Pane tähele, et lammas läks kaduma, kuna ta järgis oma tavalist elusihti, drahmiraha läks kaduma selle omaniku ettevaatamatuse ja hooletuse pärast ning kadunud (pillav või hoolimatu) poeg kadus ära iseenda mässumeelsuse tõttu.

Milline on sinu arvates meie kohustus seoses nendega, kes on kadunud, hoolimata sellest, kuidas nad ära kadusid?

Pane tähele fraase, mis kirjeldavad reaktsiooni, kui loom, asi ja inimene üles leiti. Pea meeles, et nende tähendamissõnade üheks eesmärgiks oli nuhelda variseride ja kirjatundjate iseteadlikkust, kes nurisesid selle üle, et Jeesus rääkis tölnerite ja patustajatega. Kui Jeesus ütles, et taevas tuntakse rohkem rõõmu „ühest patusest, kes meelt parandab, ‥ kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja” (Lk 15:7), siis Ta õpetas, et taevas on rohkem rõõmu patusest kui üheksakümne üheksast variserist ja kirjatundjast, kes arvavad oma uhkuses, et nad meeleparandust ei vaja.

Kuidas sa lõpetaksid lause selle kohaselt, millised olid nende reaktsioonid, kes kaotatu üles leidsid? Kui me aitame teistel tunda soovi meelt parandada, tunneme .

Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: mida ma saan teha, et aidata kedagi, kes on vaimselt kadunud, et tal tekiks soov meelt parandada või Taevase Isaga lähedasemaks saada?
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

Olen uurinud Luuka 13.–15. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: