Sissejuhatus kirja koloslastele
Milleks seda kirja uurida?
Apostel Paulus kirjutas kirja koloslastele, kuna sai teate, et nad olid langemas tõsisesse eksimusse (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht). Valed õpetused ja tavad Kolossas mõjutasid sealseid pühasid ja ähvardasid nende usku. Samalaadne kultuuriline surve on Kiriku liikmetele probleemiks ka tänapäeval. Osa kirjast on väärtuslik ka seetõttu, et toob välja ja paljastab valed, rõhutades Jeesuse Kristuse jumalikkust ja päästvat tööd. Kirja koloslastele uurides võid sa suurendada oma pöördumist Päästjasse ning saada kaitset pettuse ja patu eest.
Kes selle kirja kirjutas?
Kirja koloslastele saatsid Paulus ja Timoteos (vt Kl 1:1, 23; 4:18). Paulus kirjutas ilmselt oma käega kirja lõppu tervituse (vt Kl 4:18), mis viitab sellele, et kirja kirjutamisel oli teda aidanud kirjutaja, võib-olla Timoteos.
Millal ja kus see kirjutati?
Paulus kirjutas kirja koloslastele oma esimese vangistuse ajal Roomas, umbes 60–62 pKr (vt märksõna „Pauluse kirjad”. − Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Ta kirjutas selle tõenäoliselt umbes samal ajal kui kirja filiplastele, efeslastele ja Fileemonile.
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
See kiri kirjutati ustavatele pühadele Kolossas (koht tänapäeva Türgis). Paulus palus Kolossa pühadel näidata seda kirja Kiriku liikmetele lähedalolevas Laodikeas (vt Kl 4:16).
„Paulus kirjutas koloslastele pärast seda, kui teda külastas Epafras, Kiriku evangeeliumikuulutaja Kolossas (Kl 1:7–8). Epafras rääkis Paulusele, et koloslased olid langemas suurde eksimusse – nad pidasid end teistest inimestest paremateks, kuna järgisid hoolikalt teatud väliseid talitusi (Kl 2:16), ei lubanud endale teatud füüsiliste vajaduste rahuldamist ja kummardasid ingleid (Kl 2:18). Selline tegevus tekitas koloslastes tunde, et nad on pühitsetud. Nad arvasid ka, et mõistavad universumi saladusi paremini kui teised Kiriku liikmed. Paulus kutsus neid oma kirjas korrale, õpetades, et lunastus tuleb üksnes Kristuse läbi, ning et me peame olema arukad ja teda teenima.” (Märksõna „Kiri koloslastele”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Kirjas koloslastele vastas Paulus valeõpetustele Kolossas, rõhutades Jeesuse Kristuse jumalikkust, päästvat missiooni ja ülimuslikkust (vt Kl 1:15–23). Ta õpetas, et Kristus on täpselt sarnane Isa Jumalaga, Looja, Kiriku pea, esimese ülestõusnu ja Lunastajaga. Ta on „iga valitsuse ja võimu pea” (Kl 2:10) ja Ta täidab Isa juhatusel jumalikku missiooni (vt Kl 1:19; 3:1).
Paulus hoiatas nende eest, kes õpetasid, et tõeline vaimsus saavutatakse eriliste rituaalide, festivalide ja toiduvaliku kaudu (vt Kl 2:16–18, 20, 23). Ta õpetas selle asemel, et vaimne küpsus ja Jumala tundmine ilmneb siis, kui me mõtleme sellele, mis on ülal (vt Kl 3:2), teeme võimalikult vähe tegusid, mis ei ole õigemeelsed (vt Kl 3:5–9), ja arendame kristlikke omadusi (vt Kl 3:12–17). Paulus andis oma lugejatele nõu jääda evangeeliumisse „hästi rajatuina ja kindlaina” (Kl 1:23), samuti „juurdunuina [Jeesusesse Kristusesse] ja rajatuina temale ning kinnitatuina usus” (Kl 2:7).
Sisukokkuvõte
Koloslastele 1:1–23. Paulus tervitab Kolossa pühasid ja kuulutab, et Jeesus Kristus on Lunastaja, Esmasündinu kõige loodu seas, Looja ja kõige jumaliku täiuslik Issand, kelles universum saab lepitatud. Paulus õhutab pühasid rajama oma usu Jeesusesse Kristusesse.
Koloslastele 1:24–2:23. Paulus hoiatab inimeste valede filosoofiliste mõtteviiside või tavade uskumise eest, kaasa arvatud inglite kummardamine ja vaimse enesevalitsusega ekstreemsusteni minemine, keelates endale füüsilised põhivajadused.
Koloslastele 3:1–4:18. Paulus õhutab pühasid, et nende süda kuuluks asjadele, mis on ülal, hülgama oma endise elu patud ja olema üksteise vastu armulised. Ta andis juhiseid, kuidas pühad peaksid kummardama, ja seejärel andis nõu abielunaistele, abielumeestele, lastele, lastevanematele, teenijatele ja isandatele. Ta lõpetab kirja koloslastele kiidusõnade, tervituste ning viimaste juhiste ja õnnistustega.