Lautohi Faka-Sāpaté: Tokāteline ʻo e Ongoongoleleí
Lēsoni 44: ‘Ko e ʻOtuá Ko e ʻOfa’


Lēsoni 44

“Ko e ʻOtuá Ko e ʻOfa”

1 Sione, 2 Sione, mo e 3 Sione

  • Ko e hā e foʻi lea naʻe fakaʻaongaʻi ʻe Sione ke ne fakamatalaʻi ʻaki e Tamai Hēvaní ʻi he Sione 4:8, 16? Ko e hā hono ʻuhinga ʻoku feʻunga mo taau ai ʻa e foʻi lea ko ʻení?

  • Lau ʻa e 1 Sione 4:9–10. Ko e hā ha meʻa ne fakahaaʻi ʻaki ʻe he ʻOtuá ʻa ʻene ʻofá ʻoku lau ki ai ʻa Sione ʻi he ngaahi potu folofola ko ʻení? (Vakai foki, Sione 3:16; 1 Sione 5:11; 2 Nīfai 9:10.) ʻOku hanga fēfē ʻe heʻene foaki mai hono ʻAló, ke huhuʻi ʻetau ngaahi angahalá ʻo fakamoʻoniʻi e ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní kia kitautolú?

  • Naʻe akoʻi ʻe Sione ʻe tali ʻe he Tamai Hēvaní ʻetau ngaahi lotú kapau te tau kole ʻo fakatatau mo hono finangaló (1 Sione 5:14–15). Kuo tokoniʻi fēfē koe ʻe he lotú ke ke ongoʻi e ʻofa ʻa e ʻOtuá?

  • Naʻe fakamatalaʻi fēfē ʻe Sione ʻa kinautolu ko ē ʻoku nau lau ʻoku nau ʻofa ki he ʻOtuá kae ʻikai “ke nau feʻofaʻaki ʻiate kinautolú”? (Vakai, (1 Sione 2:9, 11; 3:14–15, 17; 4:20). Ko e hā hono ʻuhinga ʻoku hoko ai ʻetau ʻofa ki he kakaí ko ha meʻafua ia ʻo ʻetau ʻofa ki he ʻOtuá?

  • Ko e hā hono ʻuhinga ʻoku fiefia ai ʻa e mātuʻá ʻi heʻenau fanongo ʻoku “ʻaʻeva [ʻenau] fānaú ʻi he moʻoní”? (3 Sione 1:4)

Fokotuʻu ki hono Aleaʻi ʻe he Fāmilí

Fakahā ki he fāmilí te mou fai ha kiʻi fakatotolo. Hili iá pea mou fononga lalo pe heka meʻalele, ʻo kumi ki ha ngaahi meʻa te nau lava ʻo tokoniʻi e fāmilí ke nau mamata ai ki he ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi ʻiate kinautolú. ʻI he taimi ʻe maʻu ai ʻe ha mēmipa ʻe taha ha meʻa ʻoku fakahaaʻi ai ʻe ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisí, tohiʻi ia. ʻI ha ʻosi hoʻomou fekumí, lau ange ʻa e lisi kuo mou fokotuʻutuʻú.

ʻAi ke hoko ko ha konga ʻo e fealēleaʻaki ʻa e fāmilí, haʻamou hivaʻi fakataha ʻa e “Feituʻu ʻOku ʻI ai e ʻOfá” (Tohi Hiva ʻa e Fānaú, 138–139).

Folofola Fekauʻaki mo Iá: “Ko Ia ʻOku ʻOfa Ki Hono Tokouá, ʻOku Nofo ia ʻi he Māmá”