2020
Ko e Ngāue Tokoni Fakaʻaho ʻa Māʻatá
ʻOkatopa 2020


Ko e Ngāue Tokoni Fakaʻaho ʻa Māʻatá

ʻOku ngāue mālohi ʻa e faʻē mo e ʻofefine ko ʻení ke na moʻui ʻaki e ongoongoleleí. Pea ʻoku malava ʻe Māʻata ke ne fai ia ʻaki ʻene tokoni ki heʻene faʻeé ʻi ha ngaahi founga makehe.

ʻĪmisi
Marta smiling

ʻŪ Laʻitā ʻa Leslie Nilsson

Ko Māʻatá ʻokú ne taʻu 11 mei Potukali, pea hangē pē ko e tamaiki fefine tokolahi ʻi hono toʻú, ʻokú ne saiʻia ke feohi mo hono ngaahi kaungāmeʻá, maʻu meʻatokoni, pea vaʻinga mo ʻene ʻū tamapuá. ʻOkú ne fiefia foki ke feohi mo ʻene faʻeé. Ka ko e nofo ʻa Māʻata mo ʻene faʻeé ʻoku kiʻi kehe ia mei he tamaiki kehé.

Naʻe fāʻeleʻi ʻa e faʻē ʻa Māʻata ko Sōniá mo ha faingataʻa fakaesino ʻoku fakafaingataʻaʻiaʻi ai ʻa ʻene lué. ʻOku ʻikai ke ne mamatea kakato, ka ʻokú ne fie maʻu ha saliote teketeke ke ne lue holo ʻaki. ʻOku ʻikai ke ne lava ʻo teuteuʻi pē ia, kaukauʻi pē ia, pe kaka ʻiate ia pē ki he mohengá. ʻOku hoko ʻeni ke faingataʻa ai ke ne nofo toko taha pē. Naʻe malava ʻe Māʻata ke ne tokoni kia Sōnia ʻi he ngaahi taʻu siʻi kuohilí ʻaki ʻene tokoniʻi ia ʻi he ngaahi meʻa naʻe ʻikai lava ʻe Sōnia ke fai ʻiate ia peé.

ʻĪmisi
Marta with her mother

ʻOku pehē ʻe Māʻatá, “ʻOku ou tauhi e feituʻu ʻoku ou vaʻinga aí ke maʻa koeʻuhí kae lava ke fakafaingofua ki he ʻalu holo ʻa ʻeku faʻeé. ʻOku ou faʻa mālōlō foki mei heʻeku vaʻingá koeʻuhí ke u ʻalu ʻo vakai ʻeku faʻeé pe ʻokú ne fie maʻu ha tokoni. Kapau ʻe lolotonga pē ʻeku vaʻingá ʻokú ne ui mai, te u ʻalu fakavave leva he ʻe lava pē ko ha meʻa fakavavevave ia.”

Ka ʻoku feinga ʻa Sōnia ke tuku ʻa Māʻata ke ne moʻui pē ʻo hangē ko e angamahení. Kapau he ʻikai fie maʻu ʻe Sōnia ha tokoni, ʻokú ne fakapapauʻi ʻoku maʻu ʻe Māʻata ha taimi ke vaʻinga ai mo hono ngaahi kaungāmeʻá.

ʻĪmisi
Marta walking with her mother

Moʻui ʻAki ʻEna Tuí

ʻOku maʻu ʻe Māʻata ʻa e faingamālie ke moʻui ʻaki ʻa e ongoongoleleí he ʻaho kotoa pē ʻaki ʻene ngāue tokoni ki heʻene faʻeé. ʻOku lahi e ngaahi fatongia ʻokú ne fuesia ʻa ia ʻoku ʻikai angamaheni ke fai ʻe he fānau kehé. Hangē ko e ʻā pongipongia ke tokoni ki heʻene faʻeé ke teuteu ki he ngāué kimuʻa pea ʻalu ʻa Māʻata ki he akó. Ka ne taʻeʻoua ʻa e tokoni ʻa Māʻatá, he ʻikai malava ʻe Sōnia ke ʻalu holo pe ʻalu ki he ngāué he ʻaho kotoa pē.

ʻĪmisi
Marta and mother sitting at a table

ʻOku ʻalu fakataha foki ʻa Māʻata mo Sōnia ki he lotú. Naʻe papitaiso ʻa Sōnia ʻi hono taʻu valú, ʻa ia kuo tupu hake pē ʻa Māʻata ʻi he Siasí. ʻI he ʻaho kotoa pē, ʻoku akoʻi ʻe Sōnia kia Māʻata ʻa hono mahuʻinga ʻo e ongoongoleleí. Ko ha founga ʻe taha ʻokú ne fai ai ʻení ko hono tuku ha ʻū tā kehekehe ʻo Sīsū Kalaisi ʻi hona ʻapí.

ʻOku pehē ʻe Sōnia, “ʻOku ou ʻilo ʻoku moʻui ʻa e ʻOtuá pea ʻoku moʻoni ʻa Sīsū Kalaisi. Pea ʻoku ou fakaʻamu ke ʻiloʻi ʻe he tokotaha kotoa pē ʻoku haʻu ki hoku falé ʻoku mahuʻinga ʻa e tuí kiate au. ʻOku mahuʻinga foki kiate au ke akoʻi ʻeni kia Māʻata koeʻuhí ke ne tupu hake mo e ʻilo ko ʻeni kia Sīsū Kalaisí.”

Kuo toʻo ʻe Māʻata ʻa e meʻa kuo akoʻi ange heʻene faʻeé pea ʻokú ne hokohoko atu ke ako lahi ange ki he ongoongoleleí ʻiate ia pē. Ko ha founga ʻe taha ʻokú ne saiʻia ai ke akó ko hono lau e folofolá, ʻa ia ʻoku tokoni ai ke ne fokotuʻu ha vā fetuʻutaki mālohi ange mo e Tamai Hēvaní pea mo e Fakamoʻuí. ʻOkú ne pehē, “ʻI heʻeku lau e folofolá, ʻoku ou ongoʻi ʻoku ʻi hoku tafaʻakí ʻa Kalaisi.”

ʻĪmisi
Marta with her mother

Maʻu ʻa e Fiemālié

Neongo ʻoku faingataʻa ke maʻu ʻa e fatongia lahi peheé, ka ʻoku tokoni ʻa e ʻalu ki he lotú ʻi he uike kotoa pē ke maʻu ai ʻe Māʻata ʻa e fiemālie ʻokú ne fie maʻú ke kei tokoni ai ki heʻene faʻeé. ʻOkú ne pehē, “Ko e taimi ʻoku fai ai e lotu kamatá mo e lotu tukú ʻi he sākalamēnití, ʻoku fakanonga ʻaupito ia. ʻI heʻeku ʻi aí, ʻoku ou ongoʻi he taimi ʻe niʻihi ʻoku talamai ʻe he Tamai Hēvaní ko ha tokotaha lelei au pea kuo pau ke u hokohoko atu pē ke failelei ke tokoni ki heʻeku faʻeé.”

Ko e taimi kotoa pē ʻokú ne ongoʻi peheni aí, ʻoku fakamanatu kiate ia ʻa ʻene houngaʻia koeʻuhí ko ʻene faʻeé. ʻOkú ne ongoʻi kuo ʻomi ʻe he Tamai Hēvaní ha kau ʻāngelo ke poupou kiate ia. ʻOku pehē ʻe Māʻata, “ʻOku ou tui ʻokú Ne fakaivia au ke u ʻāʻā ʻo fiefia pea laukau ʻaki ʻa e faʻē ʻoku ou maʻú.”

Ko e taha e ngaahi lēsoni kuo ako ʻe Sōnia mo Māʻatá ko e moʻuí ʻoku ʻikai ke faingofua pe haohaoa—ki ha taha. ʻOku pehē ʻe Sōnia, “ʻOku ʻikai ke fakatupu loto-mamahi kiate au ʻa hoku ngaahi faingataʻaʻiá. ʻOku ou ʻiloʻi ne ʻomi ʻe he ʻOtuá ke peheni ʻa hoku kakanó mo e totó mo e huí he ʻoku ou makehe, pea naʻe talamai ʻe he ʻOtuá te u lavaʻi ia. ʻOku ou fai hoku lelei tahá. ʻOku ou malava ke fai ha meʻa lahi ange, ka ʻi he ʻaho ní ʻoku ou ongoʻi ʻoku ou sai pē. ʻOku ou laukau ʻaki ʻa e meʻa ʻoku ou faí, meʻa kuó u faí, pea mo e meʻa te u fai ʻapongipongí.”

ʻOku ʻiloʻi foki ʻe Māʻata ʻe iku lelei ʻa e meʻa kotoa pē, neongo ʻoku ala faingataʻa e moʻuí he taimi ʻe niʻihi ʻi heʻene tokangaʻi ʻa ʻene faʻeé. ʻOkú ne vakai ʻoku kehekehe ʻa e faingataʻa ʻa e tokotaha kotoa pē. ʻOkú ne pehē, “ʻOku ʻikai ke haohaoa ha moʻui ʻa ha taha.” Ka ʻoku aʻu pē ki he ngaahi faingataʻa fakatāutaha ʻa Māʻatá, ʻokú ne kei maʻu pē ha ngaahi meʻa lelei ʻi he tūkunga kotoa pē—ko e vā fetuʻutaki ʻokú ne maʻu mo ʻene faʻeé ko ha sīpinga ia ʻe taha. “ʻOku ʻi ai ha fakangatangata fakaesino ʻa ʻeku faʻeé, ka ʻokú ne mātuʻaki poto fakaʻatamai mo fakaeloto. ʻOkú ma kaungāmeʻa lelei ʻaupito.”

ʻĪmisi
Marta with her mother

Vakai ki he Kahaʻú

Ko e hā leva e tuʻu ki he kahaʻú maʻa Māʻata mo Sōniá? ʻOku pehē ʻe Māʻata, “ʻOku ou fie ofi pē ki heʻeku faʻeé, pea ʻoku ou fakaʻamu ke u mali, maʻu ha fānau pea ʻi ai mo haʻaku fāmili. Ka ʻo kapau te u lava ʻi he kahaʻú, ʻoku ou fakaʻamu ke fakatau mai ha fale maʻa hoku fāmilí mo ʻeku faʻeé fakatouʻosi he ʻoku ʻikai ke u fie mamaʻo meiate ia ʻo tatau ai pē kapau ko ha foʻi ʻaho pē ʻe taha!”

ʻOku fakatuʻamelie foki mo Sōnia ki he kahaʻú pea ʻokú ne houngaʻia maʻu pē ʻi he feohi mo e ʻofa ʻa Māʻatá. “ʻOku fakaofo ke maʻu ha ʻofefine fakaʻofoʻofa. ʻOku fakafiefia ke u maʻu ʻa Māʻata ʻi heʻeku moʻuí. Ko ha meʻaʻofa ia mei he ʻOtuá. Naʻá Ne teuteuʻi ʻa Māʻata ke ne nofo mo au ʻi heni.”