2014
Ko ʻEku Pōpoaki mei he Tamai Hēvaní
Fēpueli 2014


Ko ʻEku Pōpoaki mei he Tamai Hēvaní

Telumi Tāketi (mo Sila Kemipolo), Siapani

Ne u hiki ki ʻIngilani mo hoku husepānití, ko ha fefine toki mali pea ko ha mēmipa foʻou ʻo e Siasí. Neongo ne u ʻosi ako e lea faka-Pilitāniá he akó, ne hanga heʻeku puʻaki lea faka-Siapaní ʻo ʻai ke mahinongataʻa ʻeku lea faka-Pilitāniá, pea toe faingataʻa ke mahino kiate au e puʻaki lea faka-Pilitāniá.

Ne u hoko mo hoku husepānití ko ha mēmipa ʻo e Siasí, ka naʻe teʻeki ai ke ma ului kakato he taimi ne ma mali aí. Ne ma foki maʻu pē ki ʻapi hili ʻa e sākalamēnití ʻo ʻikai ke nofo he ngaahi fakatahaʻanga kehé. Ne ʻikai te ma loto ke tali ha faʻahinga uiuiʻi faka-Siasi.

ʻI ha ʻaho ʻe taha, ne telefoni ange ha taki ʻi he Fineʻofá ʻo kole pe te u lava ʻo vahevahe ha ngaahi meʻa fekauʻaki mo au ʻi he pō fakataha fakauike hoko ʻa e Fineʻofá. Ne u loto ke kau, ka koeʻuhí ko e ʻikai lelei ʻeku lea faka-Pilitāniá, ne ʻikai ke mahino ia kiate au ne fie maʻu ke u haʻu mo ha ngaahi meʻa ke fakaʻaliʻali.

ʻI heʻeku aʻu atu ki he fakatahá, ne u ʻiloʻi he taimi pē ko iá e meʻa ne fie maʻu ke u haʻu mo iá. Ne ʻi ai ha tēpile ʻe tolu ne ʻosi ʻufiʻufi ʻaki ha tupenu pea ʻi ai mo ha matalaʻi ʻakau. Ne ʻi ai ha fakaʻilonga ʻi ʻolunga ʻoku pehē, “Maheni mo e Kau Fafiné.” Ne tohiʻi ʻi ha tēpile ʻe taha “Sisitā Tāketi.” Ka naʻe ʻikai foki te u haʻu au mo ha meʻa ke ʻai ʻi heʻeku tēpilé. Ne u feinga ke fūfuuʻi ʻeku tangí.

Ne u ʻosi ongoʻi loto-mamahi pē foki he taimi kotoa pē ne u ʻalu ai ki he houalotu sākalamēnití koeʻuhí he naʻe ʻikai ke fuʻu mahino lelei kiate au e meʻa naʻe fai ki ai e talanoá. Ne u faʻa fakakaukau, “Ko e hā e ʻuhinga ʻoku ou ʻi heni aí?” Ko ia ʻi heʻeku aʻu atu ki he fakataha ko ia ʻa e Fineʻofá ne u ʻilo ʻeku fehalākí, pea ne u ongoʻi ʻoku ʻikai totonu ke u toe ʻalu ki he lotú. Ne u fakaʻamu ke u pulia, ka kuo pau ke u fakahā ki he taki ʻo e Fineʻofá ne teʻeki ai ke u mateuteu.

Ne u pehē ange, “Fakamolemoleʻi au. Ne ʻikai ke mahino kiate au, pea naʻe ʻikai ke u haʻu au mo ha meʻa ke ʻai heʻeku tēpilé.”

Naʻá ne sio mai kiate au ʻaki ʻa e fofonga angaʻofa tahá mo ne pehē mai, “ʻOku ʻikai ke mahuʻinga ia—ʻoku ou fiefia pē au ʻi hoʻo haʻú.” Naʻá ne fāʻofua mai leva kiate au.

Ne u ongoʻi fiemālie, pea talamai ʻe he Laumālié kiate au ko e meʻa naʻá ne leaʻakí ko ha pōpoaki ia mei he Tamai Hēvani—ʻokú Ne ʻofa ʻiate au mo hōifua heʻeku ʻi aí. Ne ʻikai mahino lelei e lea faka-Pilitāniá kiate au, ka naʻe hanga ʻe he Laumālié ʻo ʻai ke mahino kiate au ʻa e pōpoakí.

Koeʻuhí ko e ongo ko ʻení, ne liliu he taimi pē ko iá ʻeku fakakaukaú. Ne u pehē loto pē kiate au, “Kapau ʻoku pehē e lahi e ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní kiate aú mo finangalo ke u haʻu ki he lotú, pea te u haʻu ʻo tatau ai pē ko e hā hono faingataʻá.”

Mei he meʻa ko iá, ne u ʻalu mo hoku husepānití ki he fakataha kotoa pē ʻa e Siasí. Ne u toe loto ke ako e lea faka-Pilitāniá. Ne faifai pea mahino lelei ange kiate au e lea faka-Pilitāniá pea ako ke lea lelei ʻaki.

ʻOku ou houngaʻia he fefine naʻá ne ʻomi e pōpoaki mei he Tamai Hēvaní ʻi he taimi mahuʻinga ko ia heʻeku moʻuí. Ko e ʻosi ʻeni ha taʻu ʻe 15 mei ai, ʻoku ou fua fatongia ʻi he kau palesitenisī fakavahefonua ʻo e Fineʻofá ʻi ha vahefonua lea faka-Pilitānia ʻi Siapani mo kau he ako mei he Siasí ke hoko ko ha tokotaha fakatonulea.