Ko e Kaumeʻá
Ko ha Toetuʻu ke Manatua
Māʻasi 2024


“Ko ha Toetuʻu ke Manatua,” Ko e Kaumeʻá, Māʻasi 2024, 14–15.

Ko ha Toetuʻu ke Manatua

Naʻe ongoʻi ʻe Sōnasi ʻa e ʻofa ʻa Sīsuú ʻi heʻene hivá.

Naʻe hoko ʻa e talanoá ni ʻi Finilani.

Naʻe kata ʻa Sōnasi ʻi heʻene lova mo hono ongo taʻoketé ki he loki talanoá ke fakahoko ʻenau efiafi fakafāmilí. ʻOkú ne kei lava pē ʻo fakakaukauloto ki he ʻalaha ʻa e sipi tunu ifo mei he maʻu meʻatokoni efiafi ʻo e Toetuʻú. Pea ʻokú ne kei manatu pē ki he ifo ʻa e kasitati melié, ko e hikingaua tukufakaholo ʻo e Toetuʻú.

Hili e tangutu fakalongolongo hifo ʻa e fāmilí, naʻe tuʻu hake ʻa e taʻokete ʻo Sōnasi ko Tulisitani.

“Fakatauange ʻOku Mou Maʻu ha Toetuʻu Fiefia!” Ko Tulisitani ange ia. Naʻá ne kamata ʻenau efiafi fakafāmili ʻi ʻapí ʻaki ha hiva mo ha lotu. Hili iá, naʻe hokosia ʻa e taimi ki heʻenau polokalama hiva makehé. Naʻe teuteuʻi ʻe he tokotaha kotoa pē ha foʻi hiva fekauʻaki mo Sīsū Kalaisi ke vahevahe.

Naʻe tā ʻe Tulisitani ʻa e kītaá, ʻo ne mātuʻaki tokanga ʻi hono tā ʻa e foʻi afo takitaha. Naʻe tā leva ʻe hono tokoua ko ʻEiná ʻa e pianó. Naʻe feʻunuʻaki holo hono louhiʻi nimá ʻi he ngaahi kií. Naʻe tā foki foki ʻe he Fineʻeikí, Tangataʻeikí, mo e ongo taʻokete ʻo Sōnasí ha ngaahi foʻi hiva. Naʻe saiʻia ʻa Sōnasi he fanongo ki he mūsika hono fāmilí.

Faifai pea aʻu kia Sōnasi. Naʻá ne mihiʻi lahi ʻene mānavá pea kamata ke hiva.

ʻĪmisi
alt text

“Faʻa tauveleʻi au ke u fili taʻe totonu, Ka u fie fanongo ki he kiʻi fanafana, ʻFeʻofaʻaki hangē ko Sīsū.’”*

ʻI he hiva ʻa Sōnasí, naʻe fonu hono lotó ʻi he ʻofa. Naʻá ne loʻimataʻia ʻi he fiefia. Naʻe hangē naʻe talaange ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní kia Sōnasi ʻoku ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū ʻiate ia.

Naʻe pehē ange ʻe he Tangataʻeikí, “Fakamālō atu kiate kimoutolu kotoa ʻi hono vahevahe homou ngaahi talēnití.” Naʻá ne puke hake ha laʻitā. Naʻe ʻasi ai ʻa Sīsū Kalaisi ʻoku tūʻulutui ʻo lotu ʻi ha veʻe fuʻu ʻakau. “Ko hai ʻokú ne ʻilo ʻa e meʻa ʻoku hoko ʻi he fakatātā ko ʻení?”

Naʻe hiki hake ʻe Sōnasi hono nimá. “Ko e lotu ʻena ʻa Sīsū Kalaisi ʻi Ketisemaní.”

Naʻe kamokamo ʻa e Tangataʻeikí. Naʻe talaange ʻe he Fineʻeikí, “Ko ia. Ko e feituʻu ia naʻá Ne ongoʻi ai hotau mamahí mo e faingataʻaʻiá kotoa.”

Naʻe pehē ange ʻe he Fineʻeikí, “Naʻá ne ʻalu ki he Ngoue ko Ketisemaní kimuʻa peá Ne pekiá. Hili ʻEne pekiá, naʻá Ne toe moʻui pē. Ko ha konga kotoa ʻeni ʻo ʻEne Fakaleleí. Naʻe fai kotoa ʻeni ʻe Sīsū koeʻuhí ʻokú Ne ʻofa ʻiate kitautolu.”

Naʻe fakamoʻui hake ʻe he Fineʻeikí ha foʻi vitiō fekauʻaki mo e ʻuluaki Toetuʻú. ʻI he ʻosi ʻa e foʻi vitioó, naʻe fakalongolongo ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi ha kiʻi taimi siʻi. Naʻe toe ongoʻi ʻe Sōnasi ʻa e ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisí.

“Sai, kuo taimi nai ki heʻetau ʻekitivitií?” Ko Sōnasi ange ia.

Naʻe tuʻu ʻa e Fineʻeikí mei he seá ʻo ʻalu ki he kōpaté. “ʻIo! Sōnasi, te ke fie tokoni mai?”

Naʻe toʻo mai ʻe Sōnasi mo e Fineʻeikí ha kulū, helekosi, mo ha fokotuʻunga makasini ʻa e Siasí. Naʻá na folahi kinautolu ʻi he falikí. Pea tufa leva ʻe he Fineʻeikí ki he tokotaha kotoa ʻenau ngaahi tohinoa Toetuʻu makehé. “Tau faʻu ha tohi fakatātā ʻo Sīsū Kalaisi ʻi heʻetau ngaahi tohinoa ki he Toetuʻú.”

ʻĪmisi
alt text

Naʻe tangutu ʻa Sōnasi ʻi he falikí ʻo fakaava hake ʻene kiʻi tohí.

Naʻe toʻo hake ʻe he Tangataʻeikí ha peni ke tohi ʻi heʻene tohinoá. “ʻI he tafaʻaki hoʻo ngaahi fakatātaá, te ke lava ʻo hiki ai ʻa e meʻa te ke fai ke muimui ki he Tamai Hēvaní mo Sīsū kae lava ke ke hoko ʻo hangē ko Kinauá.”

Naʻe huke ʻe Sōnasi ʻa e ʻū lauʻi peesi ʻo ha taha ʻo e ngaahi makasiní. Naʻá ne maʻu ha fakatātā ʻo Sīsū Kalaisi ʻoku malimali.

Naʻe kosi takai ʻe Sōnasi ʻa e fakatātaá ʻo fakapipiki ia ʻi lotomālie ʻi heʻene peesi tohinoá. Naʻá ne fakakaukau ki he ʻofa kotoa naʻá ne ongoʻi mei he Fakamoʻuí ʻi he ʻaho ko iá. Naʻá ne tohi leva, “Te u muimui ki he Tamai Hēvaní mo Sīsū ʻaki ʻeku fakafanongo ki heʻeku Tangataʻeikí mo e Fineʻeikí mo tokoni ʻi he ngaahi ngāue fakaʻapí. Te u ʻofa lahi ange ʻi hoku ongo taʻoketé. Naʻá ne pukepuke hake ia ke fakaʻaliʻali ki he Fineʻeikí. Naʻá ne lau ʻa e meʻa naʻe tohi ʻe Sōnasí peá ne malimali.

ʻE manatua fuoloa ʻe Sōnasi ʻa e Toetuʻu ko ʻení. Naʻá ne ongoʻi ʻa e ʻofa ʻa Sīsū Kalaisí ʻi he taimi naʻá ne hiva ai mo ako fekauʻaki mo Iá. Pea naʻá ne ongoʻi ʻa e ʻofa ʻa Sīsuú ʻi heʻene feinga ke hangē ko Iá.

ʻOku ʻofa moʻoni ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi ʻia Sōnasi. Pea naʻe ʻofa foki mo Sōnasi ʻiate Kinaua.

ʻĪmisi
Talanoa ʻi he PDF

ʻŪ tā fakatātā ‘a Steliyana Doneva

  • “ʻOku ou Feinga ke Hangē ko Sīsuú” (Tohi Hiva ʻa e Fānaú, 40)