Raamatukogu
20. õppenädal, 3. päev: Roomlastele 1–3


20. õppenädal, 3. päev:

Roomlastele 1–3

Sissejuhatus

Apostel Paulus kirjutas jutluse ehk kirja pühadele Roomas. Ta kuulutas selles, et Jeesuse Kristuse evangeelium on Jumala vägi päästeks. Ta selgitas, et kuna kõik inimesed patustavad, ei saa keegi päästetud omaenda tegude jõul. Nad peavad saama päästetud Jumala armu läbi, mis on saanud võimalikuks Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Järgmine nimekiri aitab sul mõista mõningaid sõnu, mida Paulus oma kirjades kasutab:

Evangeelium: „Jumala päästmisplaan, mis on saanud võimalikuks Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Evangeeliumi juurde kuuluvad igavesed tõed ehk seadused, lepingud ja talitused, mida inimkond vajab, et minna tagasi Jumala juurde.” (Märksõna „Evangeelium”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Päästmine: „Pääsemine nii füüsilisest kui ka vaimsest surmast.” (Märksõna „Päästmine, pääste”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Õigeksmõistmine: „Patu eest saadava karistuse kustutamine ja süütuks kuulutamine. Inimene mõistetakse õigeks Päästja armu läbi, kui sel inimesel on Päästjasse usku. Seda usku näidatakse meeleparandusega ning kuulekusega evangeeliumi seadustele ja talitustele. Jeesuse Kristuse lepitus võimaldab inimkonnal teha meeleparandust ja saada õigeks mõistetud või vabastatud karistusest, mida nad muidu kandma peaksid.” (Märksõna „Õigeks mõistma, õigeksmõistmine”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Usk: „Kõige sagedasema kasutuse järgi pühakirjades on usk Jeesuse Kristuse usaldamine või tema peale kindel olemine, mis paneb inimest temale kuuletuma. Selleks, et usk viiks inimese päästmiseni, peab selle keskmes olema Jeesus Kristus.” (Märksõna „Usk”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).

Lepitusvahend: Oma kohale asetamine (taastamine või korda seadmine); lepitus („Pühakirjades kasutatu kohaselt tähendab lepitus karistuse kandmist patu toimepanemise eest, vabastades seeläbi meeltparandava patustaja patu tagajärgedest ja võimaldades tal saada lepitatud Jumalaga. Jeesus Kristus oli ainukene, kes suutis teha täiusliku lepituse kogu inimkonna eest.” [Märksõna „Lepitama, lepitus”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org].)

Arm: „Õigustandev Jumala vägi, mis võimaldab meestel ja naistel saada õnnistusi selles elus ning igavese elu ja ülenduse osaliseks, kui nad on rakendanud usku, parandanud meelt ja andnud endast parima käskudest kinnipidamisel. Sellist jumalikku abi või jõudu saab Jumala halastuse ja armastuse vahendusel. Iga surelik inimene vajab jumalikku armu Aadama langemise ja ka inimese nõrkuste tõttu.” (Märksõna „Arm”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Teod: „Inimese tegevus, olgu hea või halb. Iga inimese üle mõistetakse kohut tema enda tegude alusel.” (Märksõna „Teod”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Seadus: „Jumala käsud või reeglid, millel põhinevad kõik õnnistused ja karistused nii taevas kui ka maa peal. Need, kes kuuletuvad Jumala seadustele, saavad lubatud õnnistused. ‥

Moosese seadus [või lihtsalt „seadus”, nagu Paulus kasutas] oli ettevalmistav seadus meeste ja naiste toomiseks Kristuse juurde.” (Märksõna „Seadus”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Roomlastele 1:1–17

Jeesuse Kristuse evangeelium on Jumala vägi päästeks

Vanem Larry Echo Hawk Seitsmekümnest on jaganud kogemust, mille ta sai noore mehena Ameerika Ühendriikide merejalaväkke astudes:

Kujutis
Vanem Larry Echo Hawk

„Ust jalaga lahti lüües ja vulgaarselt räusates astus uksest sisse meie rivisammu õpetaja, lahingutes karastunud veteran.

Pärast seda jahmatavat enesetutvustust hakkas ta uustulnukaid üksteise järel küsimustega pommitama. Eranditult igas uustulnukas leidis ta midagi, mille kallal valjuhäälselt ja vulgaarselt ilkuda. Niimoodi liikus ta ühe uustulnuka juurest teise juurde, samas kui need talle määrustikukohaselt „Jah, seersant õpetaja” või „Ei, seersant õpetaja” vastasid. Ma ei näinud täpselt, mida ta tegi, sest pidime olema valveseisangus, pilk suunatud enda ette. Aga kui jõudis kätte minu kord, tajusin, et ta võttis mu koti ja puistas selle sisu minu selja taga mu asemele. Ta soris mu asjades ja seejärel tuli ning jäi minu ette seisma. Valmistusin rünnakuks. Tal oli käes minu Mormoni Raamat.” (Tulge minu juurde, oo te Iisraeli koda. – 2012. a sügisene üldkonverents)

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Mida ma vanem Echo Hawki olukorras olles tunneksin?

    2. Mida rivisammu õpetaja minu arvates teha kavatses?

    3. Kas olen olnud kunagi olukorras, kus muretsesin, et minu usku naeruvääristatakse? Kui jah, siis milline see olukord oli?

Leia kirja Roomlastele 1. peatükki uurides tõdesid, mis aitavad sul seista silmitsi sinu usuliste tõekspidamiste ja käitumisnormide naeruvääristamise või tagakiusamisega.

Roomlastele on kiri, mille apostel Paulus oma misjonirännakute lõpu eel kirjutas pühadele Roomas. Ta kirjutas selle, et valmistada neid ette tema saabumiseks, et selgitada ja kaitsta oma õpetusi ning suurendada ühtsust Kiriku juutidest ja paganatest liikmete vahel. Rooma – Rooma impeeriumi pealinn – oli tulvil maiseid filosoofiaid ja oli seega Jeesuse Kristuse evangeeliumi jutlustamiseks raske koht.

Me loeme salmidest Roomlastele 1:1–14, kuidas Paulus alustas oma kirja, tunnistades Jeesusest Kristusest ning avaldades lootust ja soovi pühasid Roomas külastada.

Loe Roomlastele 1:15–17 ja leia, mida Paulus Rooma pühadele Jeesuse Kristuse evangeeliumi kohta õpetas.

Need salmid õpetavad tõe: Jeesuse Kristuse evangeelium on Jumala vägi päästeks kõigile, kes rakendavad usku Jeesusesse Kristusesse. Võiksid märkida ära fraasid, mis salmides Roomlastele 1:15–17 seda tõde õpetavad.

Evangeelium õpetab meile, kuidas me saame päästetud nii füüsilisest kui ka vaimsest surmast ning saame naasta Jumala juurde. Me peame rakendama usku Jeesusesse Kristusesse, et saada osa päästmise õnnistustest tänu Tema lepitusele, mis teeb päästmise võimalikuks.

„Pauluse jaoks oli usk [ja uskumine] Jeesusesse Kristusesse mitte pelgalt vaimne nõustumine mõttega, et Jeesus on Jumala Poeg, vaid kogu südamest Jeesuse Kristuse vastuvõtmine ja Tema, selle Ühe, usaldamine, kes ohverdas end lepituses meie pattude eest. Selline sügav usaldus viib ustava eluni, mis avaldub meeleparanduse tegemises pattudest, ristitud saamises ja püüdes elada nii, nagu Jeesus Kristus õpetas (vt Ap 16:30–33; Rm 6:1–11; 1Kr 6:9–11). „[Usk] Jeesusesse Kristusesse ‥ avaldub eluaegses kuulelikkuses evangeeliumi seadustele ja talitustele ning Kristuse teenimises.” (Märksõna „Päästmine, pääste”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)” (New Testament Student Manual, Church Educational System manual, 2014, lk 334)

Üks põhimõte, mille võime salmist Roomlastele 1:16 õppida, on: kui me saame tunnistuse, et Jeesuse Kristuse evangeeliumil on vägi meid kõiki päästa, siis meil ei ole häbi seda teistega jagada.

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: miks aitab minu arvates Jeesuse Kristuse evangeeliumist tunnistuse saamine meid, et meil oleks julgust jagada teistega evangeeliumi?

Loe veel vanem Echo Hawki kogemusest rivisammu seersandiga:

„Ma ootasin, et ta hakkab mu peale karjuma, kuid selle asemel tuli ta lähemale ja sosistas: „Kas sa oled mormoon?”

Nagu kästud, karjusin vastuseks: „Jah, seersant õpetaja!”

Taas ootasin ma halvimat. Kuid tema vaikis, tõstis üles käe, milles hoidis minu Mormoni Raamatut, ja küsis vaiksel häälel: „Kas sa usud sellesse raamatusse?”

Taas karjusin: „Jah, seersant õpetaja!”

Sel hetkel olin ma kindel, et otsekohe kuulen ma mormoonide või Mormoni Raamatu aadressil ilkumist, seersant aga seisis ja vaikis. Hetke pärast läks ta tagasi mu aseme juurde ja asetas Mormoni Raamatu ettevaatlikult sinna tagasi. Seejärel läks ta peatumata minust mööda ning jätkas ülejäänute inetut mõnitamist.” (Tulge minu juurde, oo te Iisraeli koda. – 2012. a sügisene üldkonverents)

Mõtle sellele, kuidas on vanem Echo Hawki vastus heaks eeskujuks salmis Roomlastele 1:16 õpetatud põhimõttest.

Kujutis
Vanem Larry Echo Hawk

Loe edasi vanem Echo Hawki lugu: „Ma olen tihti mõtisklenud, miks see vintske moega merejalaväeseersant mind tol päeval säästis. Kuid ma olen tänulik, et võisin vähimagi kahtluseta vastata: „Jah, ma olen Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. Jah, ma tean, et Mormoni Raamat on õige”. See tunnistus on hinnaline kingitus, mille Püha Vaim andis mulle.” (Tulge minu juurde, oo te Iisraeli koda. – 2012. a sügisene üldkonverents)

  1. Vasta pühakirjapäevikus küsimustele:

    1. Millal olen mina või on mõni mu tuttav näidanud üles julgust ja pole häbenenud jagada Jeesuse Kristuse evangeeliumi?

    2. Milline on minu tunnistus Jeesuse Kristuse evangeeliumist?

    3. Kuidas saan ma oma tunnistust evangeeliumist tugevdada? Mida saan ma veel teha, et oma tunnistust tugevdada? Pane kirja eesmärk, mille kallal saad sel nädalal töötada, mis aitab sinu tunnistust tugevdada.

Roomlastele 1:18–3:23

Kõik inimesed teevad pattu ja jäävad Jumala aust ilma

Pauluse ajal püüdsid mõned kristlastest paganad leida kõlblusetule ja patusele käitumisele vabandusi sellega, et rõhutasid Jumala halastust ja ignoreerisid Tema täiuslikku õiglust. Lisaks sellele uskusid mõned juutidest kristlased endiselt, et päästeks on vaja järgida Moosese seadust. Apostel Paulus püüdis mõlemad väärarvamused kummutada.

Loe Roomlastele 1:22–31 ja leia, milliseid patte paganad tegid.

Mida tähendab sinu arvates salmis Roomlastele 1:25 kummardada ja teenida „loodut enam kui Loojat”?

Sellised fraasid nagu „vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega” salmis Roomlastele 1:26 ja „loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest” salmis Roomlastele 1:27 viitavad lesbilisele ja homoseksuaalsele käitumisele. Selleks, et Kiriku seisukohta seoses lesbilise ja homoseksuaalse käitumisega paremini mõista, loe läbi järgmised sõnad:

„Homoseksuaalne ja lesbiline tegevus on tõsine patt. Kui sa avastad, et tunned külgetõmmet samast soost isikute vastu või kui sind püütakse veenda osalema ebasündsas käitumises, siis küsi nõu oma vanematelt ja piiskopilt. Nad aitavad sind.” (Sulle, noor, 2011, lk 36)

„Homoseksuaalsus ‥ on vastuolus inimese seksuaalsuse eesmärkidega (vt Rm 1:24–32). See muudab armastusest ajendatud suhted ebaloomulikuks ja ei lase inimestel saada päästvaid evangeeliumi talitusi ega õnnistusi, mida võib leida pereelust.” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 77)

„Kiriku õpetuslik seisukoht on selge: seksuaalsuhe peaks aset leidma ainult omavahel abielus mehe ja naise vahel. Sellest hoolimata ei õigusta see kunagi ebasõbralikku käitumist. Jeesus Kristus, keda me järgime, mõistis seksuaalse kõlblusetuse selgelt hukka, kuid ei olnud iial julm. Ta soovis alati inimeste meelt ülendada, mitte neid mustata. ‥

Kirik eristab samasooliste vahelisi tundeid ja tegevust. Kuigi tunded ja kalduvused samast soost isikute vastu ei ole olemuselt patused, on homoseksuaalne tegevus vastuolus „pühakirjal põhineva õpetuspõhimõttega ‥ et abielu mehe ja naise vahel on kesksel kohal Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega” [First Presidency Statement on Same-Gender Marriage].” (Omasooiharus. – www.mormoonideuudised.ee/teemad-ja-informatsioon/)

Miks on tähtis, et me mõistaksime Issanda prohvetite ja apostlite õpetusi lesbilise ja homoseksuaalse käitumise kohta?

Paulus õpetas salmides Roomlastele 2:1–3:8, et kõigi inimeste üle mõistetakse kohut vastavalt nende tegudele, ja ta näitas, et juudid ei olnud õigemeelsed, sest elasid pealtnäha Moosese seaduse järgi, kuid oma südames mitte.

Loe Roomlastele 3:9–12, 23 ja leia, keda Pauluse sõnul mõjutab patt.

Võiksid 23. salmis märkida ära, milline on meie pattude mõju meile.

Need salmid õpetavad tõe, et kõik vastutusvõimelised inimesed teevad pattu ja vajavad Jumala andestust. Kuidas aitab see tõde meil paremini mõista, miks me vajame Jeesust Kristust?

Leia Roomlaste 3. peatüki uurimist jätkates tõdesid, mida Paulus õpetas, mis annavad meile meie patuses olukorras lootust.

Roomlastele 3:24–31

Kogu inimkond võib saada Kristuse lepituse ustava vastuvõtmise kaudu õigeks mõistetud.

Olles selgitanud, et me kõik teeme pattu ja seega oleme Jumala ees süüdi, sest Ta ei saa patuga nõustuda, õpetas apostel Paulus salmides Roomlastele 3:24–31, kuidas see seisund võib usu kaudu Jeesuse Kristuse lepitusse muutuda. Selleks, et neid salme mõista, on vaja aru saada järgmiste sõnade tähendusest: õigeks mõistma tähendab patu andeksandmist ja süütuks kuulutamist, arm on Jumala halastuse ja armastuse kaudu antav jumalik abi või jõud.

Loe Roomlastele 3:24–26 ja kasuta ülaltoodud definitsioone. Võiksid salmis Roomlastele 3:24 ära märkida, kuidas meid õigeks mõistetakse või Jumala juurde minemise vääriliseks kuulutatakse.

Joseph Smithi tõlkes salmile Roomlastele 3:24 on muudetud sõnad täiesti muidu sõnaks üksnes (vt JST – Romans 3:24). Isegi kui meie head teod aitavad näidata meie usku Jeesusesse Kristusesse, ei saa me nende tegude kaudu päästet välja teenida või väärida, kuna nagu Paulus salmis Roomlastele 3:23 õpetas, oleme me kõik pattu teinud ja seetõttu jääme päästest ilma. Me saame päästetud üksnes Jumala armu – Tema jumaliku tugevuse ja suutlikuks tegeva väe kaudu.

Pane salmides Roomlastele 3:25–26 tähele, et need, kes usuvad ja kel on usk Jeesusesse Kristusesse, mõistetakse Jumala armu kaudu õigeks. Pea meeles, et sõna usk tähendab Jeesuse Kristuse kogu südamest vastu võtmist, mis viib inimese Tema Kiriku liikmeks saamiseni, tahtega pidada kinni Tema käskudest ja olla kuulekas evangeeliumi talitustele. Me õpime nendest salmidest põhimõtte: Jeesuse Kristuse lepituse ustava vastuvõtmise kaudu võib kogu inimkond saada õigeks mõistetud ja päästetud.

Mõtiskle sellele, et sa vajad ülenduse saamiseks Päästjat, Jeesust Kristust. Pane kirja mõned viisid, kuidas sa saad näidata, et oled Päästja lepituse ustavalt vastu võtnud:

Soovi korral võid rääkida oma tunnetest ning tunnistada Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusest kellelegi, kes võiks sellest kasu saada, kui kuuleb Päästjast.

Paulus tuletab salmides Roomlastele 3:27–31 taas meelde, et nii juudid kui ka paganad mõistetakse õigeks usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Pöördudes usus Jeesusesse Kristusesse, nad täidavad ehk „kinnitavad [Moosese] käsku” (Rm 3:31), mis viitab Kristusele.

  1. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

    Olen uurinud Roomlastele 1.–3. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: