2020
Ne Fakahoko ʻe he Laumālié ʻa e Liliú
Fēpueli 2020


Ko e Ngaahi Tāpuaki ʻo e Moʻui Fakafalala Pē Kiate Kitá

Ne Fakahoko ʻe he Laumālié ʻa e Liliú

Fakamālō ki ha kalasi Moʻui Fakafalala Pē Kiate Kita pea mo e fakahinohino mei he Laumālie Māʻoniʻoní, naʻe maʻu ai ʻe Moli Komani ʻa e loto-toʻa ke kamata ʻene pisinisí.

ʻĪmisi
woman working in her bakery

ʻOku founga fēfē e haʻu ha taha mo haʻane mataʻitohi ʻi he fakamālohisino fakatupu fiefiá mo ha taukei taʻu ʻe 10 ʻi he tafaʻaki moʻui lelei fakaʻatamaí ʻo fakalele ha fale keke ʻoku fakatau ai e keke lanu fakaʻofoʻofá mo e ʻaisi kilimí?

Naʻe faingofua pē ʻa e talí kia Moli Komani. ‘I he 2017, naʻá ne kau ai ki ha kalasi uike ʻe 12 ʻo e Moʻui Fakafalala Pē Kiate Kitá ʻi he founga ke kamata mo tupulaki hoʻo pisinisí. Naʻá ne maʻu ʻi he kalasí ni ʻa e loto-toʻa ke tulifua ai ki ha meʻa naʻá ne fakaʻānaua ki ai.

ʻOkú ne pehē, “Ne u ako taʻo meʻa ʻi Uāsingatoni D.C., pea ne u ʻalu ki he ako feimeʻatokoni ʻi ʻIutā. ʻI hono fakahā ʻi hoku siteikí te nau fakahoko ha ngaahi kalasi moʻui fakafalala pē kiate kitá, ne u fakakaukau, ʻMahalo ʻoku totonu ke u vakaiʻi ʻeni. Naʻá ku fiemaʻu maʻu pē ke ʻi ai haʻaku pisinisi. Kuó u fakakakato ha ngaahi kalasi pisinisi kehe. He ʻikai hano kovi ke ako lahi ange.’”

Naʻe kehe ʻa e kalasí mei ha toe kalasi pisinisi pe taʻo meʻa ne kau ki ai ʻa Moli. ʻOkú ne pehē ko e meʻa ʻoku makehe aí ko e ʻi ai ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní pea mo e laumālie ʻo e anga fakakaumeʻá ʻi he lotolotonga ʻo e kau mēmipa e kalasí.

ʻOkú ne pehē, “Naʻe lelei mo ʻaonga e ngaahi fealēleaʻaki fakapisinisí, ka ko e tafaʻaki fakalaumālie ne fakakau ʻi he ngaahi fealēleaʻakí naʻe mahuʻinga lahi kiate aú.”

Ngaahi Talēnití mo e Puputuʻú

ʻOku pehē ʻe Moli, “Naʻá ku foua ha puputuʻu lahi.” “Ne u fifili pe ko hono fakaʻaongaʻi lelei taha ʻeku ngaahi maʻuʻanga tokoní, ʻa e kotoa ʻo ʻeku paʻanga ne fakahuú, taimí, mo e iví ke kamata ha pisinisi, lolotonga iá ʻoku ou kei ngāue ʻi he fakaʻehiʻehi mei he taonakitá.”

Lolotonga ʻene fuofua kalasí, naʻe aleaʻi ʻe Moli mo e niʻihi kehe ne kau ki aí, ʻa e finangalo ko ia ʻa e ʻEikí ke lavameʻa Hono Kāingalotú pea fili ha maʻuʻanga moʻui te nau fiefia aí. Naʻá ne fehuʻi ki he kulupú, “ʻE founga fēfē haʻo ʻai ke potupotutatau hono fakaʻaongaʻi e ngaahi talēniti kuó ke maʻú ki he ngaahi meʻa mahuʻingá pea mo hono fakaʻaongaʻi ki ha meʻa pē ʻokú ke loto ke faí?”

‘I hono aleaʻi ʻe he kulupú ʻene fehuʻí, naʻe fakatokangaʻi ai ʻe Moli he ʻikai ke ne fakatau keke sokoleti pē. Kapau ʻe ola lelei ʻene pisinisí, te ne fakangāueʻi e kakaí, te ne maʻu ha tokoni fakapaʻanga ke foaki ki he ngaahi taumuʻa ʻaongá, pea ʻi he fakaaʻu ke siʻisiʻi ange ʻene houa ngāué, te ne lava ʻo foki ʻo ngāue tokoni ʻi hono tokoniʻi e kakaí.

ʻOkú ne pehē, “Ne toki mahino moʻoni kiate au ʻi he fealēleaʻaki ko iá. Ne ʻikai ʻuhingamālie ia kae ʻoua kuó u ʻi ha loki ne fonu ʻi he kakai ne fakakaukau tatau.” “Naʻa mau ʻi he tuʻunga kehekehe ʻo e pisinisí pea ʻi ha tuʻunga kehekehe ʻo e moʻuí, ka naʻe ʻi ai ʻa e Laumālié, pea naʻá ne tākiekina moʻoni ʻemau fealēleaʻaki—ʻi he kalasi kotoa. Ne u fakatokangaʻi ai kapau ko e meʻa moʻoni naʻá ku fiemaʻú ke ʻi ai haʻaku pisinisi, ʻe tokoniʻi leva au ʻe he Tamai Hēvaní.”

Keke sokoleti mo e Ngaahi Tāpuakí

Fakafuofua ki he vaeua ʻa e kalasi uike ʻe 12 ʻa Molí, naʻá ne kamata taʻo mo vahevahe e keke sokoletí pea mo e kau mēmipa ʻe toko 10 ʻi heʻene kulupu moʻui fakafalala pē kiate kitá.

ʻOkú ne pehē, “Naʻe ʻikai ke nau teitei ʻita ai, pea ne ʻi ai ha niʻihi ne nau ʻomi ha ngaahi fakamatala lelei. “Ne u kamata ʻahiʻahiʻi ha ngaahi kilimi ifo kehekehe pea mo e ngaahi huʻi kehekehe. ‘I he ʻosi ʻa e kalasí, ne u maʻu ha fakakaukau ki he meʻa naʻá ku fie fakahokó.”

ʻOku pehē ʻe Moli naʻe mahuʻinga ʻa e fakataha fakauike mo ʻene kulupú, ʻo nau takitaha tali-ui ki he ngaahi tukupā fakauiké, ako ki he founga mo e tokotaha ke kole tokoni ki aí, pea fefakahinohinoʻaki ʻi he ngaahi maʻuʻanga tokoni ne fiemaʻú.

ʻOkú ne pehē, “Lolotonga e taimi ne mau fakataha aí, ne u ongoʻi ʻoku tāpuekina mo poupouʻi au ʻe he kakai ʻi heʻeku kulupú.” “Naʻe tokoni mai e kalasí ke u ʻiloʻi e meʻa kotoa ne fiemaʻu ke u ʻiló.”

Hili hono fakaava e falekoloa keke sokoleti ʻa Moli ʻi he faʻahitaʻu fakatōlau ʻo e 2018, naʻá ne ʻiloʻi vave ʻoku fiemaʻu ha taimi lahi ange ki hono fakalele ha pisinisí, ʻi he meʻa naʻá ne fakakaukau ki aí. Ka ʻoku hokohoko atu ke tāpuakiʻi ia ʻe ha tefitoʻi moʻoni ʻokú ne manatuʻi mei heʻene kalasi moʻui fakafalala pē kiate kitá.

ʻOkú ne pehē, “Naʻá ma aleaʻi e founga ʻe fie maʻu lahi ai homau taimí, ka ʻe mahuʻinga kapau te mau tuku ha taimi ki he Laumālié. Kuó u ʻilo hono moʻoní. Kapau ʻe fakafokifā haʻaku ongoʻi lōmekina pe mafasia, ʻoku ou fanongo ki he folofolá pe ko ha lea ʻi he konifelenisi lahí lolotonga ʻeku ngāue toko taha ʻi he pongipongí, pea ʻoku nonga ai ʻeku fakakaukaú peá u ongoʻi fiemālie.”

Ko e ongoʻi nonga ko iá, fakataha mo e kau kasitomā vēkeveke, fiefia mo fiemālié, ʻokú ne fakaʻaiʻai ʻa Moli ke ne hoko atú—ʻo aʻu ki he hili e ngaahi ʻaho ngāue lōloá.

ʻOkú ne pehē, “Ne ʻikai ke u mei lava ʻo kamata e pisinisí ni ka ne taʻeʻoua e tokoni ʻa e Tamai Hēvaní.” “Pea ka ne taʻeʻoua e tokoni mo e poupou ʻa e kakai kehe tokolahi, ne ʻikai pē ke mei malava ia. Ko ha faingamālie fakaofo ʻeni. Ne fuoloa fau ʻeku fie fakahoko iá.”

Pea fakamālō ki heʻene kalasi moʻui fakafalala pē kiate kitá, “Kuo tāpuekina ʻaki au e faingamālie ke u feingá.”

Tā ʻo e naunau taʻo meʻá mei he Getty Images