2015
Ko e Kilisimasi Moʻoní
Tīsema 2015


Kae ʻOua Ke Tau Toe Fakataha Mai

Ko e Kilisimasi Moʻoní

Mei he “Ko e Kilisimasi Moʻoní,” Liahona, Tīsema 2005, 12–15.

ʻOku aʻusia e Kilisimasi moʻoní ʻe kinautolu ʻoku nau maʻu ʻa Kalaisi ʻi heʻenau moʻuí.

ʻI he tohi nounou ʻa Paula ki he kakai Kalētiá, naʻá ne fakahaaʻi ʻa ʻene hohaʻa lahi ki he mataʻāʻā ʻenau taʻetuí mo hono fakangalongaloki ʻo ʻene ngaahi akonaki kau kia Kalaisí. Naʻá ne tohi kiate kinautolu: “Ka ʻoku lelei ke faifeinga maʻu ai pē ʻi he meʻa leleí, kae ʻoua naʻa ngata ʻi heʻeku ʻiate kimoutolú. ʻA ʻeku fānau siʻi, ʻa ia ʻoku ou toe langā ai kae ʻoua ke [lotolotoi] ʻa Kalaisi ʻiate kimoutolu” (Kalētia 4:18–19). ʻI hono toe fakalea ʻe tahá, ne fakahā ʻe Paula ʻene feʻao mo e faingataʻá mo e lavelaveilí kae ʻoua leva kuo “[lotolotoi]” ʻa Kalaisi ʻiate kinautolu. Ko e toe founga pē ʻeni ʻe taha ʻo e pehē “ʻia Kalaisí,” ʻo hangē ko ia ʻoku toutou hā ʻi he ngaahi fai tohi ʻa Paulá.

ʻOku malava ke ʻaloʻi ʻa Kalaisi he moʻui ʻa e tangatá, pea ʻi heʻene hoko e meʻa ko iá, ʻoku moʻui e tangata ko iá “ʻia Kalaisi”—ʻoku “[lotolotoi]” ʻa Kalaisi ʻiate ia. ʻOku kau heni ʻa ʻetau tali ʻa Kalaisi ki hotau lotó pea hoko Ia ko e ungaʻanga ʻo ʻetau moʻuí. Ko Kalaisí ʻoku ʻikai ko ha moʻoni fakalūkufua pē pe ko ha moʻoniʻi meʻa ne hoko ʻi he hisitōliá, ka ko e Fakamoʻui ʻo e faʻahinga kotoa ʻo e tangatá ʻi he taimi kotoa pē. ʻI heʻetau faifeinga ke moʻui Faka-Kalaisí, ʻokú Ne “[lotolotoi]” ai ʻiate kitautolu; kapau te tau fakaava ʻa e matapaá, te Ne hū mai; kapau te tau fekumi ki Heʻene akonakí, te Ne akonekina kitautolu. Ke “[lotolotoi]” ʻa Kalaisi ʻiate kitautolu, kuo pau ke tau maʻu ha tui kiate Ia mo ʻEne Fakaleleí. ʻOku ʻikai hanga ʻe he tui ko ia kia Kalaisí mo hono tauhi ʻo ʻEne ngaahi fekaú ʻo fakapōpulaʻi kitautolu. Ka ʻoku fakatauʻatāinaʻi ʻa e tangatá ʻi he meʻá ni. ʻOku tatali ʻa e Pilinisi ko ʻeni ʻo e Melinó ke foaki mai e melino ʻi he fakakaukaú, pea ʻe ala mafola atu e melino ko iá meiate kitautolu.

ʻOku aʻusia ʻa e Kilisimasi moʻoní ʻe ia ʻokú ne tali ʻa Kalaisi ki heʻene moʻuí ko ha ivi fakalotoa, liliu-moʻui mo kāfakafa.

Naʻe hiki ʻe Sēmisi Ualingifooti ʻa e ngaahi laini ko ʻení, ʻi heʻene fakakaukauloto atu ki he faʻahitaʻu ʻo e Kilisimasí.

Ko e Kilisimasí ʻoku ʻikai ko ha ʻaho pe ko ha faʻahitaʻu, ka ko ha tuʻunga ʻo e lotó mo e fakakaukaú.

Kapau ʻoku tau ʻofa ʻi hotau kaungāʻapí ʻo hangē pē ko kitautolú;

kapau ʻoku tau masiva ʻi he laumālié neongo ʻetau koloaʻiá mo ʻetau masivá ta ʻoku tau koloaʻia ʻi he ʻaloʻofá;

kapau ʻoku ʻikai ke tau polepole heʻetau ʻofá, kae kātaki fuoloa mo angalelei;

kapau ʻoku tau foaki kotoa ʻi he taimi ʻoku kole mā ai hotau tokouá; kapau ʻoku fono-hake e ʻaho takitaha mo ha faingamālie pea fono-hifo ʻi he ikuná, neongo ʻene siʻisiʻí—

ta ko e ʻaho kotoa pē ko e ʻaho ia ʻo Kalaisi pea ʻoku panaki maʻu pē ʻa e Kilisimasí.

(In Charles L. Wallis, ed., Words of Life [1966], 33) …

ʻĪmisi
An older couple sitting on their bed in Thailand praying together.

Kapau ʻokú ke holi ke ʻilo ʻa e laumālie moʻoni ʻo e Kilisimasí mo aʻusia hono melié, tuku muʻa ke u ʻoatu ʻa e fokotuʻu ko ʻení kiate koe. ʻI he uhouhonga ʻo e ngaahi taimi ongoongaʻa ʻo e faʻahitaʻu Kilisimasi ko ʻení, kumi taimi ke fakatafoki ai ho lotó ki he ʻOtuá. Fakahoko foki ia ʻi he ngaahi taimi lōngonoá, pea ʻi ha feituʻu lōngonoa, pea ke tūʻulutui hifo—tokotaha pe mo kinautolu ʻokú ke ʻofa aí—ʻo fakamālō koeʻuhí ko e ngaahi meʻa lelei kuó ke tofanga aí, pea kole ke nofoʻia koe ʻe Hono Laumālié lolotonga hoʻo faifeinga ke tokoni kiate Ia mo tauhi ʻEne ngaahi fekaú. Te ne tataki nima koe mo fakahoko ʻEne ngaahi talaʻofá.