2011
Ko Hono Fakamālohia ʻo e Ngaahi Fāmilí ʻi Hono Fakatupulaki ʻo e Anga Fakalaumālié
Sepitema 2011


Pōpoaki ʻa e Faiako ʻAʻahí

Ko Hono Fakamālohia ʻo e Ngaahi Fāmilí ʻi Hono Fakatupulaki ʻo e Tuʻunga Fakalaumālié

Ako ʻa e fakamatala ko ʻení, peá ka feʻunga, aleaʻi ia mo e houʻeiki fafine ʻokú ke ʻaʻahi ki aí. Fakaʻaongaʻi ʻa e ngaahi fehuʻí ke tokoni ʻi hoʻo fakamālohia ʻa e kau fafiné pea ʻai ke hoko ʻa e Fineʻofá ko e konga maʻu pē ia ʻo hoʻo moʻuí.

Tuí • Fāmilí • Fakafiemālié

Naʻe pehē ʻe Suli B. Peki, ko e palesiteni lahi ʻo e Fineʻofá: “Kuo tupu ʻiate au ha fakamoʻoni mālohi ki he mahuʻinga ʻo e ngaahi ʻofefine ʻo e ʻOtuá. … Kuó u ongoʻi kuo teʻeki ai ha taimi ʻoku fuʻu fie maʻu lahi ange ai ha tui mo e anga māʻoniʻoni fakatāutaha lahi angé ʻo hangē ko e taimi ní. Kuo teʻeki ai ha taimi ʻe fie maʻu lahi ange ke mālohi ai e ngaahi fāmilí mo e ngaahi ʻapí ka ko e taimí ni.”

ʻE lava ke tokoni e houʻeiki fafiné ke faʻu ha ngaahi ʻapi mo ha ngaahi fāmili mālohi ʻi heʻenau ngāue ʻo fakatatau mo e fakahā fakatāutahá. Naʻe hoko atu ʻa Sisitā Peki, “Ko e moʻui taau ke lava ʻo maʻu, mo ngāueʻi e fakahā fakatāutahá, ko e pōtoʻi ngāue mahuʻinga taha ia ʻoku fie maʻu ʻi he moʻui ní. ʻOku kamata ʻa e moʻui taau ke lava ʻo maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ʻaki ha holi ki he Laumālie ko iá pea ʻoku fie maʻu ki ai ha tuʻunga moʻui taau pau. Ko e tauhi e ngaahi fekaú, fakatomalá, mo e fakafoʻou e ngaahi fuakava ʻi he papitaisó ʻoku fakaiku ia ki he tāpuaki ko e maʻu maʻu pē ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí. ʻI he taimi ʻoku fakahoko mo tauhi ai ʻe ha fefine ʻa e ngaahi fuakava he temipalé, ʻoku fakalahi atu ki heʻene moʻuí ha mālohi mo e ivi fakalaumālie. ʻOku maʻu ʻa e ngaahi tali ki ha ngaahi fehuʻi faingataʻa lahi ʻi hono lau ʻo e folofolá, he ko e folofolá ko ha tokoni ia ki he fakahaá. … ʻOku mahuʻinga [ʻa e lotu fakaʻahó] ki heʻetau maʻu ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí.”1

ʻOku tau fakamālohia fakalaumālie foki mo e kau mēmipa hotau fāmilí ʻi heʻetau tokoni ke mahino kiate kinautolu ʻa e palani taʻengata ʻa e Tamai Hēvaní. Naʻe fehuʻi ʻe ʻEletā M. Lāsolo Pālati ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, “Ko e hā e meʻa ʻe lava ke tau fai ke toe lelei ange ai ʻetau teuteuʻi fakalaumālie ʻetau fānaú ki honau ngaahi ngafa taʻengatá? Mahalo ko e tali fakalūkufua pē ʻeni ki aí: Akoʻi kiate kinautolu e founga ke moʻui ʻaki ʻa e ongoongoleleí.” ʻOku maʻu ʻa e akonaki ko ʻení ʻi he lotu fakaʻahó, ako folofolá, taimi maʻu meʻatokoni ʻa e fāmilí pea pehē ki he efiafi fakafāmili ʻi ʻapi fakauiké mo e maʻulotú. Ko e fakamatala ʻeni ʻa ʻEletā Pālatí: “ʻOku tau teuteu ʻi he taimí ni ki he moʻui taʻengatá ʻi he ʻaho takitaha. Kapau ʻoku ʻikai ke tau teuteu ki he moʻui taʻengatá, ta ʻoku tau teuteu kitautolu ki ha meʻa ʻoku māʻulalo ange, mahalo ko ha meʻa ia ʻoku fuʻu māʻulalo ange ai.”2

Mei he Ngaahi Folofolá

Lea Fakatātā 22:6; 1 Sione 3:22; Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 11:13–14; 19:38; 68:25

Mei Hotau Hisitōliá

Naʻe akonaki e Palōfita ko Siosefa Sāmitá ki he houʻeiki fafiné ʻi ha fakataha ʻa e Fineʻofá ʻi ʻEpeleli ʻo e 1842 ʻoku ʻi ai honau fatongia ke fekumi ke maʻu honau fakamoʻuí. Naʻá ne pehē, “ʻI he hili [ʻeku] fakahinohino ko ʻení, te mou haʻisia leva ki hoʻomou takitaha angahala; ko ha lāngilangi lelei ia ke mou ʻaʻeva ʻi he ʻao ʻo ʻetau Tamai fakalangí koeʻuhí ke fakahaofi ʻa kimoutolu; ʻoku tau haʻisia kotoa ki he ʻOtuá ʻi he anga ʻo ʻetau fakatupulaki ʻa e maama mo e poto kuo foaki mai ʻe hotau ʻEikí ke tau lava ai ʻo fakahaofi kitautolu.”3 Naʻá ne akoʻi kinautolu ke nau hoko ko ha kakai angatonu, angamāʻoniʻoni, pea ke nau teuteu ki he ngaahi ouau mo e ngaahi fuakava ʻo e temipalé.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Julie B. Beck, “Pea ki he Kau Kaunangá Te u Huaʻi Foki Hoku Laumālié ʻi he Ngaahi ʻAho Ko ia,” Liahona, Mē 2010, 10, 11.

  2. M. Russell Ballard, “Spiritual Development,” Ensign, Nov. 1978, 65, 66.

  3. Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita (2007), 409.

Tā fakatātaaʻi ʻo e ʻatá ʻe Welden C. Andersen