Tiepene Lap
Kohdo rehn Krais—Momour nin duwen Souleng en Imwin-rahn Akan
Kapokon Lap en Epreil 2020


Kohdo rehn Krais--Momour nin duwen Souleng en Imwin Rahn-akan

Kitail kak wia mehkot apwal kan oh sewese mehteikan en wia soahngohte, pwehki kitail ese ihs me kitail kak likih.

Kalahngan,Elder Soares, pwehki ahmw kadehdeh manaman, kapehm, oh sarawi en Pwuken Mormon. Me keren, I ahniki ansou mwahu en koledi ehu tehn Pwuken Mormon me tepin wiawihda. Pohn tehn doropwe wet, ehdin eh wiawi nan mwehi wet, en Nihpai koasoi pwukat ntingdi ie: “I pahn kohla oh wia soahng kan me Kauno pahngokih, pwe I ese me Kauno sohte kin ketkihdo kosonned rehn aramas akan, ihte ma e pahn ketin kaunopada wiepen arail pahn kapwaiada dahme e pahngokihong irail.”1

Kilel
Udahn tepin tehn Pwuken Mormon

Ni ahi kolokol doropwe wet, I patohwan direkihla kaping kalahngan ki doadoak me Joseph Smith sounpar 23 wia ni eh kawehwehdi Pwuken Mormon sang ni “kisakis oh manaman en Koht.”2 I pil kaping kalahnganki koasoi kan me Nihpai wia ni eh alehdi pwukoa apwal ehu en ale sleit prahs kan sang rehn Laban.

Nihpai ese me ma e kin tengetengedi ohngete Kauno, e pahn pweida mwahu ni ah kin kapwaiada kupwuren Kauno. E wie tengetengedi ohngete Sounkomouro erein ah mour tetehn e kin mihla pahn kasongosong, kahpwal, oh pil karaun mwahl me ekei ah peneinei wiahiong.

Nihpai wehwehki ihs Ih me e kak likih.3 Mwurinte eh werkihla, “O aramas suwed men ngehi! Ehi, mohngiongihet weikek pwehki paliwereiet,”4 Nihpai nda, “Ahi Koht iei kehlepei; e ketin kahluwai ie nan ahi kahpwal kan nan sahpwtehno; oh e ketin doaroiehla pohn lepin sehd loalo.”5

Ni atail ideidawehn Krais, kitail uhdahn pahn sohpai kasongsong oh kahpwal nan atail mour. Kitail kin kalapw anahne wia me apwal kan, oh ma kitail kelehpw wia, e kak apwal de mwein sohte kak pweida. Sang ni atail aledahr sapwelimen Sounkomouro luhk me iei “kohdo rehi,”6E pahn ketkihdo utuht, kaloalamwahu, oh meleilei me pahn konehng, rasehngete dahme E wiahieng Nihpahi oh Sosep. Tetehn nan kahpwal me keieu laud, kitail kak pehm kerekeren Sapwellime limpoak ni atail kin liki Ih oh doadoahngki Kupwure. Kitail kak ahneki popohl me doke Sapwellime tohnpadahk pwoson kan, pwe Krais me diren popohl. ”7

Nan 2014 [riekid eisek pahieu], ni ahi apwahpwali ehu misin, aht peneinei loieng nan soahngkei me sohte kasikpe. Ni eh kirikirisdi pohn dinapw ehu ni keilen ukada ehu, nait pwutak keieu tikitiko pwupwidi oh lapalahn ohla me ah mwahlielo ahniki. Ni eh doarala, tohn doadoahk en wini kan tepda koadoahki.

Aht peneinei kelepwikdi nan tat en ehu perehko nan imwen wini, oh wie kapakap ong Koht. Nan eilep en aht kahpwal oh ansou kamedek wet, se direkihla en Samatail Nanleng limpoak oh meleilei.

Se sohte ese dahme pahn pwarada mwuhr de ma se pahn kak pwurehng kilang nait pwutako mour de soh. Se wehwehki ni mehlel me en nait pwutako mour patpato nan Limen Koht oh dahme pahn pwarada, ni imwio, pahn mwahu ong ih oh kiht koaros, Sang ni kisakis en Ngehno, se onopadahr sen ale dahme pahn pwarada.

Met me sohte mengei! E mihmihki nan imwen wini sounpwong riau erein ansou me se pil pwukpwukoahki misineri meh 400 samwa. Nait pwutako sohla taman pali laud en dahme e esehier. E anahne pwurehng kaiahn en esehla lokaia, oh kamwakid paliwere pwe en kak pwurehng mwahula. Kahpwal mihmiehte, ahpw ni ereihn ansou kei douwe powe se kadehde manaman ehu.

Se wehwehki ni mehlel me kahpwal koaros me kitail sohpai sohte kalapw imwsekla ni wiepe me kitail mwahukio. Ahpw, ni atail wie tengetengedi ong Krais, kitail pahn pehm meleilei oh kilang manman kan en Koht, nin duwen Kupwure oh Sapwellime ansou.

Mie ansou me kitail sohte pahn kak kilang me atail kahpwalo pahn imwsekla mwahu oh kitail kak nda dahme Nihpai nda, “Mohngiongiet weikek pwehki paliwereiet.”8 Ele pil mie ekei ansou me ihte koapwoaroapwoar me kitail ahniki patpato rehn Sises Krais. E wia kapai ehu kitail en koapwoaroapwoarki oh liki Ih. Krais kelehpw me kin ketin kolokol Sapwellime inou kan ansou koaros. Sapwellime kapai kin kipehdi koaros me kin kohdo Reh.9

Atail sounkaweid kan kupwuriki kitail koaros en alehdi meleilei oh kaloalamwahu sang ni atail kin ahniki likilik oh tengetengedi ohng atail Sounkomour Sises Krais.

Atail soukohp ieias, Presiden Russell M. Nelson, kin kasalehiong kitail duwen Sapwelimen Koht ouraman ong sampah oh tohn Mwomwohdisoht: “Aht kaweid ong sampah me mengei oh kesempwal: Se lukehiong sapwelimen Koht seri koaros ni pali koaros en veil en kodho rehn Sounkomouro, ale kapai kan en tehnpas sarawi, alehda popohl soutuk, oh kak alehdi mour soutuk.”10

Luhk wet en “kohdo rehn Krais“ me pisetiksansalamwahu ong Souleng en Imwin-rahn Akan.11 Ni atail wia tohn Mwomwohdiso en Sounkomouro, kitail wiadahr inou kei ong Ih oh wialahr Sapwellime pwutak oh serepein ngehn akan.12 Kitail pil alehier ansou mwahu en patehng sapwellimen Kauno doadoahk pwehn lukehdo mehteikan Reh.

Ni atail wie doadoahk rehn Krais, kitail anahne kesempwaliki atail pwukoa kan nan atail peneinei kan. Mie ansou kan me tohn peneinei oh kempoakepatail kan pahn sohpai kahpwal kan. Ngihl akan en sampah, oh mweihn pein arail ineng kan, kak kahrehiong arail peikasalki me mehlelo. Kitail anahne wia atail kak koaros pwehn sowese irail en pehm en Sounkomouro oh atail limpoak. I tamankihda iren pwuhk sarawi me wiahla neitail koulo “Love One Another” me padahkihong kitail, “Pwe iei me aramas pahn esehki me … kumwail nei tohnpadahk kei, ma kumwail kin poakoahng emen emen.”13

Ni atail kin ahniki limpoak ong irail kan me kin peikasalki me mehlelo, imwintihti en popohl unsek kak en song wiahieng kitail en medewe me kitail pangalahr irail kan me kitail limpoakehng ma kitail pahn doula momourki rongamwahu unseko oh padahngki me mehlel kan.

Atail kak en kahluwahdo mehteikan rehn Krais de kapwurehdohng Krais pahn peian ni mehlel atail karasaras ohng pein kitail pwehn weweid nan ahl en inou.

Ma iei atail ineng mehlel en men kapitala irail kan me kitail poakoahng, kitail anahne tengetengedihong Krais ni atail mehleliong Sapwellime Mwomwohdiso oh Sapwellime rongamwahu unsek.

Pwuralahng en Nihpai soaio, kitail ese me en Nihpai ah kin liki Kauno tepsang ah kin kilang en ah pahpa/nohno ara kin liki Kauno oh ara karasaras mwahu sang ara kin kolokol ara inou kan. Met sansal mwahu nan kansansal me kohieng Lehi me pid tuhkehn komouro. Mwurin eh tungoalehier wahn tuhke iou oh kapereno, Lihai ”kilengseli, ma [e] sou pahn kilangada tohn [ah] peneinei.”14 E kilangada Sariah, Sam, oh Nihpai keskesihnen “likamw irail sehsehla wasa irail pahn kohla ie.”15 Lihai eri nda, “I likweri irail; oh I pil ndahiong irail ni ngihl laud me irail anahne kohdo rehi, oh iang tungoale wahn tuhkeo.”16 Menlau kilelehdi pwe Lihai sohte kohkohsang tuhkehn komouro. E tengedieng rehn Kauno oh lukehieng ah peneinei en kohdo wasa me e mih ie oh tungoale wahn tuhkeo.

Kasongosong pahn kin kamwakid ekei en kohkohlahsang popohl en rongamwahuo ni ah pahn kin katohrepeseng padahk kan en Krais oh Sapwellime Mwomwohdiso. E pahn kin wiahiong kitail en kamehlele me kitail kak tengetengedi pohn ahl en inouo ki pein palingenatail, peihn uhkihda Sapwellime Mmwomwohdiso.

Ni imwin rahn pwukat, Mwomwohdisohn Krais kopwurpwurdohr pwehn sowese seri en inou en Krais kan weweid pohn Sapwellime ahl en inouo.

Nan Doctrine and Covenants kitail wadek, “Kilang, iet ahi padahk—mehmen me koluhla oh kohdo rehi, iei pil ihte me iei ahi mwomwohdiso.”17

Sang Mwomwohdisohn Krais pohn sampah, kitail kehlailda sang ni dahme kitail lelehngehr kan ni atail wia pwihn ehu en Souleng kan. Kitail kin rong Sapwellime ngihl rehn Sapwellime soukohp kan, ohl sarawi kan, oh sounkihla kaudial kan. Ihme keieu kesempwal, pwehki Sapwellime Mwomwohdiso kitail alehier kapai kan en Tomwpen Krais me kin kak sansalte sang ni atail kin iang patehng wia tiahk sarawi kan.

Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan iei Mwomwohdisohn Krais pohn sampah, kopwurupwurdohr ni imwin rahn pwukat ong kamwahupen Sapwellimen Koht serih kan koaros.

I kadehde me ni atail “kohdo rehn Krais” oh momour nin duwen Souleng en Imwin Rahn-akan, kitail pahn kapaikihda Sapwellime limpoak, Sapwellime popohl, oh meleilei. Duwehte Nihpai, kitail kak wia soangen apwal kan oh sewese mehteikan wia soahngohte, pwehki kitail ese ihs me kitail kak likih.18 Krais iei kamarainpatail, atail mour, oh atail sounkomour.19 Ni mwaren Sises Krais, amen.