Heelamani 5
    Footnotes

    5. peatükk

    Nefi ja Lehhi pühendavad end jutlustamisele – Nende nimed kutsuvad neid kujundama oma elu oma esiisade järgi – Kristus lunastab need, kes meelt parandavad – Nefi ja Lehhi pööravad paljusid usule ja nad pannakse vangi ning tuli ümbritseb neid – Pimedusepilv varjab kolmsada inimest – Maa väriseb ja hääl käsib inimestel meelt parandada – Nefi ja Lehhi räägivad inglitega ja rahvahulk ümbritsetakse tulega. Ligikaudu 30 eKr.

    1 Ja sündis, et samal aastal, vaata, loovutas aNefi kohtujärje mehele, kelle nimi oli Kesoram.

    2 Sest kuna nende seadused ja nende valitsemisvõimud määrati rahva ahääle põhjal ja neid, kes bvalisid halva, oli rohkem kui neid, kes valisid hea, seepärast olid nad küpsemas hävituseks, sest seadused olid muutunud rikutuks.

    3 Jah, ja see polnud veel kõik; nad olid kangekaelne rahvas, nii et neid ei saadud valitseda seaduse ega õiglusega, muidu kui see oleks olnud neile hävituseks.

    4 Ja sündis, et Nefi oli nende süütegudest väga väsinud ja ta aloovutas kohtujärje ja võttis endale kohustuse jutlustada Jumala sõna kõik oma ülejäänud päevad, ja samuti tema vend Lehhi kõik oma ülejäänud päevad.

    5 Sest nad pidasid meeles neid sõnu, mida nende isa Heelaman oli neile rääkinud. Ja need on sõnad, mida ta rääkis:

    6 Vaadake, mu pojad, ma soovin, et te peaksite meeles kinni pidada Jumala käskudest; ja ma tahan, et te kuulutaksite rahvale neid sõnu. Vaadake, ma olen andnud teile meie aesimeste vanemate nimed, kes lahkusid Jeruusalemma maalt; ja seda ma olen teinud, et kui te peate meeles oma nimesid, siis te võite pidada meeles neid; ja kui te peate meeles neid, te võite pidada meeles nende tegusid; ja kui te peate meeles nende tegusid, te võite teada, kuidas on öeldud ja ka kirjutatud, et need olid bhead.

    7 Seepärast, mu pojad, ma tahan, et te teeksite seda, mis on hea, et teie kohta öeldaks ja ka kirjutataks, just nagu on öeldud ja kirjutatud nende kohta.

    8 Ja nüüd, mu pojad, vaadake, mul on natuke teilt veel midagi soovida, milliseks sooviks on, et te ei teeks seda mitte hooplemiseks, vaid et te teeksite seda, et koguda endile aaaret taevasse, jah, aaret, mis on igavene ja mis mitte kunagi ei hävi; jah, et te saaksite selle bhinnalise igavese elu anni, mille kohta meil on põhjust arvata, et see on antud meie isadele.

    9 Oo, pidage meeles, pidage meeles, mu pojad, asõnu, mida kuningas Benjamin rääkis oma rahvale; jah, pidage meeles, et ei ole ühtegi teist teed ega vahendit, mille abil inimene saab olla päästetud, kui ainult läbi Jeesuse Kristuse blepitava vere, kes tuleb; jah, pidage meeles, et ta tuleb clunastama dmaailma.

    10 Ja pidage meeles ka asõnu, mida Amulek rääkis Seesromile Ammoniiha linnas; sest ta ütles temale, et Issand tuleb kindlasti oma rahvast lunastama, aga et ta ei tule neid lunastama nende pattudes, vaid lunastab neid nende pattudest.

    11 Ja temale on Isa andnud väe lunastada neid nende pattudest meeleparanduse pärast; seepärast on ta asaatnud oma inglid kuulutama sõnumit meeleparanduse tingimustest, mis toob neile Lunastaja väe nende hingede päästmiseks.

    12 Ja nüüd, mu pojad, pidage meeles, pidage meeles, et oma Lunastaja akaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma baluse; et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, jah, kui kogu tema rahe ja tema vägev ctorm peksavad teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu häda ja viletsuse kuristikku, tänu kaljule, millele te olete ehitanud, mis on kindel alus, alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda.

    13 Ja sündis, et need olid sõnad, mida Heelaman aõpetas oma poegadele; jah, ta õpetas neile palju asju, mida ei ole kirjutatud, ja ka palju asju, mis on kirjutatud.

    14 Ja nad pidasid meeles tema sõnu; ja seepärast läksid nad teele, pidades kinni Jumala käskudest, et õpetada Jumala sõna kogu Nefi rahva seas, alates Küllusliku linnast;

    15 ja sealt läksid nad Giidi linna; ja Giidi linnast Muleki linna;

    16 ja tõepoolest ühest linnast teise, kuni nad olid käinud kõikjal Nefi rahva seas, kes oli lõunapoolsel maal; ja sealt läksid nad Sarahemla maale, laamanlaste sekka.

    17 Ja sündis, et nad jutlustasid suure väega, nii et nad ajasid segadusse paljusid nendest ateisitimõtlejatest, kes olid nefilaste poolelt üle läinud, nii et nad tulid ja tunnistasid üles oma patud ja said ristitud meeleparanduseks ja pöördusid otsekohe tagasi nefilaste juurde, et püüda heastada neid nurjatusi, mida nad olid neile teinud.

    18 Ja sündis, et Nefi ja Lehhi jutlustasid laamanlastele sellise suure väe ja volitusega, sest neile oli antud vägi ja volitus, et nad võiksid arääkida, ja neile oli ka antud, millest nad peaksid rääkima –

    19 seepärast nad rääkisid, hämmastades laamanlasi väga, aveendes neid, nii et kaheksa tuhat laamanlast, kes olid Sarahemla maal ja selle ümbruses, ristiti meeleparanduseks ja nad veendusid oma isade pärimuste pahelisuses.

    20 Ja sündis, et Nefi ja Lehhi läksid sealt edasi Nefi maa suunas.

    21 Ja sündis, et laamanlaste sõjavägi võttis nad kinni ja heitis avanglasse; jah, tõepoolest samasse vanglasse, kuhu Limhi teenijad olid heitnud Ammoni ja tema vennad.

    22 Ja pärast seda, kui nad olid palju päevi ilma toiduta vanglas olnud, vaata, nad läksid vanglasse neile järele, et nad võiksid neid ära tappa.

    23 Ja sündis, et Nefi ja Lehhi ümber oli nagu atuli, koguni nii, et nad ei julgenud oma kätt nende külge panna, kartes, et tuli neid põletab. Ometi ei põlenud Nefi ja Lehhi ära; ja nad seisid otsekui tule keskel ja ei põlenud ära.

    24 Ja kui nad nägid, et nende ümber oli atulesammas ja et see ei põletanud neid, said nende südamed sellest julgust.

    25 Sest nad nägid, et laamanlased ei julgenud panna oma kätt nende külge; ka ei julgenud nad tulla neile lähedale, vaid nad seisid nagu hämmastusest tummaks lööduna.

    26 Ja sündis, et Nefi ja Lehhi astusid ette ja hakkasid rääkima neile, öeldes: Ärge kartke, sest vaadake, see on Jumal, kes on näidanud teile seda imelist asja, milles on teile näidatud, et te ei saa panna oma käsi meie külge, et meid tappa.

    27 Ja vaata, kui nad olid öelnud need sõnad, värises maa üliväga ja vangla müürid rappusid, otsekui oleksid need valmis kokku varisema; aga vaata, need ei varisenud. Ja vaata, need, kes olid vanglas, olid laamanlased ja nefilased, kes olid teisitimõtlejad.

    28 Ja sündis, et neid varjas apimedusepilv ja neid haaras kohutav tõsine hirm.

    29 Ja sündis, et otsekui pimedusepilve kohalt tuli ahääl, öeldes: Parandage meelt, parandage meelt ja ärge püüdke enam hävitada minu teenijaid, keda ma olen saatnud teile kuulutama häid sõnumeid!

    30 Ja sündis, et kui nad kuulsid seda häält ja märkasid, et see ei ole kõuehääl, ka mitte vali, kärarikas hääl, vaid vaata, see oli täiusliku pehmuse atasane hääl, otsekui sosin, ja see tungis sügavale hingepõhjani välja –

    31 ja hoolimata hääle pehmusest, vaata, värises maa üliväga ja vanglamüürid rappusid taas, otsekui oleksid need valmis maha varisema; ja vaata, pimedusepilv, mis neid varjas, ei hajunud –

    32 ja vaata, hääl tuli taas, öeldes: Parandage meelt, parandage meelt, sest taevariik on lähedal; ja ärge püüdke enam hävitada mu teenijaid! Ja sündis, et maa värises taas ja müürid rappusid.

    33 Ja veel kolmandatki korda tuli hääl ja rääkis neile imepäraseid sõnu, mida inimene ei saa väljendada; ja müürid rappusid taas ja maa värises, otsekui oleks see valmis lõhenema.

    34 Ja sündis, et pimedusepilve pärast, mis neid kattis, ei saanud laamanlased põgeneda; jah, ja nad olid ka hirmust kanged.

    35 Nüüd, nende seas oli üks, kes oli sünnilt nefilane, kes oli kord kuulunud Jumala kirikusse, aga oli nendest lahku löönud.

    36 Ja sündis, et ta pööras end ümber, ja vaata, ta nägi läbi pimedusepilve Nefi ja Lehhi nägusid; ja vaata, need ahiilgasid ülimalt just nagu inglite näod. Ja ta nägi, et nad tõstsid oma silmad taeva poole ja nad seisid seal nagu rääkides või tõstes oma häält mingi isiku poole, keda nad näevad.

    37 Ja sündis, et see mees hüüdis rahvahulgale, et nad pöörduksid ja vaataksid. Ja vaata, neile oli antud vägi, et nad pöördusid ja vaatasid ja nad nägid Nefi ja Lehhi nägusid.

    38 Ja nad ütlesid mehele: Vaata, mida kõik need asjad tähendavad ja kellega need mehed räägivad?

    39 Nüüd, mehe nimi oli Amminaadab. Ja Amminaadab ütles nendele: Nad räägivad Jumala inglitega.

    40 Ja sündis, et laamanlased ütlesid temale: aMida me peaksime tegema, et see pimedusepilv kaoks ega varjaks meid enam?

    41 Ja Amminaadab ütles neile: Te peate aparandama meelt ja hüüdma hääle poole kuni selleni välja, et te saate busku Kristusesse, kellest Alma ja Amulek ja Seesrom teile õpetasid; ja kui te seda teete, siis läheb pimedusepilv teie kohalt ära ega kata teid enam.

    42 Ja sündis, et nad kõik hakkasid hüüdma selle hääle poole, kes oli pannud maa värisema, jah, nad hüüdsid kuni selleni välja, et pimedusepilv hajus.

    43 Ja sündis, et kui nad pöörasid oma silmad sinnapoole ja nägid, et pimedusepilv on hajunud neid katmast; vaata, siis nad nägid, et nende, jah, iga hinge aümber oli tulesammas.

    44 Ja Nefi ja Lehhi olid nende keskel; jah, nad olid ümber piiratud; jah, nad olid nagu leegitseva tule keskel; siiski ei teinud see neile viga, ka ei süüdanud tuli vanglamüüre ja nad täitusid selle arõõmuga, mis on väljendamatu ja täis kirkust.

    45 Ja vaata, Jumala aPüha Vaim tuli taevast alla ja võttis koha nende südametes ja nad täitusid nagu tulega ning nad võisid brääkida imepäraseid sõnu.

    46 Ja sündis, et neile tuli hääl, jah, meeldiv hääl, nagu oleks see olnud sosin, öeldes:

    47 aRahu, rahu olgu teiega teie usu pärast minu Armastatu vastu, kes on olnud maailma rajamisest peale!

    48 Ja nüüd, kui nad seda kuulsid, tõstsid nad oma silmad otsekui nägemaks, kust see hääl tuleb; ja vaata, nad nägid ataevaid avanevat; ja inglid tulid taevast alla ning teenisid nende seas.

    49 Ja seal oli umbes kolmsada hinge, kes neid asju nägid ja kuulsid; ja neil kästi minna ja mitte imestada ega kahelda.

    50 Ja sündis, et nad läksid ja teenisid rahva seas, kuulutades kogu ümbruskonnas kõikidest asjadest, mida nad olid kuulnud ja näinud, nii et nad veensid suuremat osa laamanlastest nende suurte tõendite pärast, mis nad olid saanud.

    51 Ja kõik, kes aveendusid, panid maha oma sõjariistad ja ka oma viha ja oma isade pärimused.

    52 Ja sündis, et nad andsid nefilastele nende maavaldused tagasi.