Moosia 28

28. peatükk

Moosia pojad lähevad jutlustama laamanlastele. Moosia tõlgib jeredlaste plaadid kahte nägija kivi kasutades. Ligikaudu 92 eKr.

1 Nüüd, sündis, et pärast seda, kui Moosia apojad olid teinud kõike seda, võtsid nad väikese arvu inimesi endaga kaasa ja pöördusid tagasi oma isa, kuninga juurde ja soovisid, et ta annaks neile loa, et nad võiksid koos nendega, kelle nad olid välja valinud, minna bNefi maale, et nad võiksid jutlustada seda, mis nad olid kuulnud, ja et nad võiksid jagada oma vendadele laamanlastele Jumala sõna –

2 et ehk võivad nad tuua neid teadmisele Issandast, nende Jumalast, ja veenda neid nende isade süüs, ja et ehk nad võivad nad välja ravida nefilaste avihkamisest, et ka nemad võiksid rõõmustada Issanda, oma Jumala üle, et nad muutuksid üksteise vastu sõbralikeks, nii et ei oleks enam tülisid kogu maal, mille Issand, nende Jumal, on neile andnud.

3 Nüüd, nad soovisid, et päästet kuulutataks igale loodule, sest nad ei suutnud ataluda, et ükski binimhing hukkuks; jah, tõepoolest pelk mõte, et ükski hing peaks taluma clõputut piina, pani nad värisema ja vabisema.

4 Ja nõnda mõjutas neid Issanda Vaim, sest nad olid patustajatest kõige apõlastusväärsemad. Ja oma lõpmatus bhalastuses arvas Issand heaks neile armu heita; ometi kannatasid nad palju hingeahastust oma süütegude pärast, kannatades palju ja kartes, et nad heidetakse igaveseks kõrvale.

5 Ja sündis, et nad palusid oma isa mitmeid päevi, et nad võiksid minna Nefi maale.

6 Ja kuningas Moosia läks ja küsis Issandalt, kas ta peaks laskma oma poegadel minna laamanlaste hulka sõna jutlustama.

7 Ja Issand ütles Moosiale: Lase neil minna, sest paljud saavad uskuma nende sõnu ja nad saavad igavese elu; ja ma avabastan su pojad laamanlaste käest.

8 Ja sündis, et Moosia andis neile loa minna ja teha nende palve järgi.

9 Ja nad aasusid oma teekonnale kõnnumaale, et minna laamanlaste sekka sõna jutlustama ja ma annan baruande nende tegevusest edaspidi.

10 Nüüd, kuningas Moosial ei olnud kedagi, kellele kuningriik üle anda, sest mitte ükski tema poegadest ei tahtnud kuningriiki vastu võtta.

11 Seepärast võttis ta need ülestähendused, mis olid uurendatud avaskplaatidele ja ka Nefi plaatidele, ning kõik asjad, mida ta oli pidanud ja hoidnud vastavalt Jumala käskudele pärast seda, kui ta oli tõlkinud ja lasknud kirjutada üles need ülestähendused, mis olid bkuldplaatidel, mis Limhi rahvas oli leidnud ja mis Limhi oli temale üle andnud.

12 Ja seda ta tegi oma rahva suure ärevuse pärast, sest nad soovisid nii väga teada saada nendest inimestest, kes olid hävitatud.

13 Ja nüüd, ta tõlkis need nende kahe akivi abil, mis olid kinnitatud kaareservadesse.

14 Nüüd, need asjad olid valmistatud algusest peale ja need anti edasi põlvest põlve keelte tõlkimise otstarbel.

15 Ja Issanda käsi on neid pidanud ja hoidnud, et ta saaks igale olevusele, kes seda maad valdama saavad, ilmsiks teha oma rahva süüteod ja jäledused.

16 Ja kel iganes on need asjad, seda kutsutakse anägijaks, vana aja kombe kohaselt.

17 Nüüd, pärast seda, kui Moosia oli lõpetanud nende ülestähenduste tõlkimise, vaata, see andis aruande rahvast, kes oli ahävitatud; ajast, mil nad hävitati, tagasi kuni bsuure torni ehitamiseni, ajani, mil Issand csegas inimeste keele ja nad hajutati laiali kogu maa pinnal, jah, ja tõepoolest sellest ajast tagasi kuni Aadama loomiseni.

18 Nüüd, see aruanne põhjustas Moosia rahvale ülimat leina; jah, neid täitis nukrus; ometi andis see neile palju teadmisi, mille üle nad rõõmustasid.

19 Ja sellest aruandest kirjutatakse edaspidi; sest vaata, on otstarbekas, et kõik inimesed teaksid neid asju, millest selles aruandes kirjutatakse.

20 Ja nüüd, nagu ma teile ütlesin, et pärast seda, kui kuningas Moosia oli teinud neid asju, võttis ta avaskplaadid ja kõik asjad, mida ta oli pidanud, ja andis need üle Almale, kes oli Alma poeg; jah, kõik ülestähendused ja ka btõlkijad, ning andis need üle temale ja käskis teda, et ta peaks ja choiaks neid ja samuti peaks ülestähendust rahvast, andes need ühelt põlvelt teisele, just nagu neid oli antud sellest ajast saadik, kui Lehhi lahkus Jeruusalemmast.