Pühakirjad
    Eteri 15
    Allalaadimised
    Terve raamat (PDF)
    Joonealused märkused
    Teema

    15. peatükk

    Miljonid jeredlased tapetakse lahingus – Siis ja Koriantumr koguvad kõik inimesed surmavaks lahinguks – Issanda Vaim lakkab nendega heitlemast – Jeredlaste rahvas hävitatakse täielikult – Ainult Koriantumr jääb.

    1 Ja sündis, et kui Koriantumr oli paranenud oma haavadest, tulid talle meelde asõnad, mida Eter oli talle rääkinud.

    2 Ta nägi, et ligi kaks miljonit tema rahvast olid juba mõõga läbi tapetud ja ta hakkas oma südames kurvastama; jah, kaks miljonit vägevatest meestest olid tapetud, samuti ka nende naised ja nende lapsed.

    3 Ta hakkas meelt parandama sellest halvast, mida ta oli teinud; talle tulid meelde sõnad, mida oli räägitud kõikide prohvetite suu kaudu, ja ta nägi, et need, iga pisiasi neist, oli siiamaani täide läinud; ja tema hing leinas ning ei lasknud end trööstida.

    4 Ja sündis, et ta kirjutas Siisile kirja, paludes teda, et ta heidaks rahvale armu ja siis ta loobuks kuningriigist inimeste elu pärast.

    5 Ja sündis, et kui Siis oli saanud tema kirja, ta kirjutas kirja Koriantumrile, et kui ta annab end vangi, nii et ta võib ta tappa omaenda mõõgaga, jätab ta inimesed ellu.

    6 Ja sündis, et rahvas ei parandanud meelt oma süütegudest ja Koriantumri rahvas oli Siisi rahva vastu vihale ärgitatud; ja Siisi rahvas oli vihale ärgitatud Koriantumri rahva vastu; mispärast, Siisi rahvas ründas Koriantumri rahvast.

    7 Ja kui Koriantumr nägi, et ta on langemas, põgenes ta taas Siisi rahva eest.

    8 Ja sündis, et ta jõudis Ripliankumi veteni, mis tõlkes on suur või kõikeületav; mispärast, kui nad jõudsid nende vete juurde, nad püstitasid oma telgid; ja ka Siis püstitas oma telgid nende lähedale; ja seepärast tulid nad järgmisel päeval võitlema.

    9 Ja sündis, et nad pidasid ülimalt ränga lahingu, milles Koriantumr sai taas haavata ning ta nõrkes verekaotuse tõttu.

    10 Ja sündis, et Koriantumri väed surusid peale Siisi sõjavägedele, nii et nad võitsid neid, nii et nad sundisid neid enda ees põgenema; ja nad põgenesid lõunasse ja püstitasid oma telgid kohta, mida kutsuti Oogatiks.

    11 Ja sündis, et Koriantumri sõjavägi püstitas oma telgid Raama künka juurde, ja see on seesama küngas, kuhu minu isa Mormon apeitis Issandale ülestähendused, mis olid pühad.

    12 Ja sündis, et nad kogusid kokku kõik inimesed kogu maa palgel, kes ei olnud saanud surma, peale Eteri.

    13 Ja sündis, et Eter nägi kõiki inimeste tegemisi; ja ta nägi, et inimesed, kes olid Koriantumri poolt, olid kogunenud Koriantumri sõjaväkke; ja inimesed, kes olid Siisi poolt, olid kogunenud Siisi sõjaväkke.

    14 Mispärast, nad kogusid rahvast kokku nelja aasta vältel, et nad võiksid saada kõik, kes olid maa palgel, ja et nad võiksid saada kogu jõu, mis neil oli võimalik saada.

    15 Ja sündis, et kui nad olid kõik kokku kogunenud, igaüks selle sõjaväe juurde, millisega nad soovisid ühineda, koos oma naiste ja oma lastega – nii mehed, naised kui ka lapsed, olles varustatud sõjariistadega, omades kilpe ja arinnakilpe ja kiivreid ja olles riietatud sõjaks – marssisid nad välja üksteise vastu võitlema; ja nad võitlesid kogu selle päeva ega võitnud.

    16 Ja sündis, et kui oli öö, olid nad kurnatud ja nad tõmbusid tagasi oma laagritesse; ja pärast seda, kui nad olid tagasi tõmbunud oma laagritesse, hakkasid nad kaeblema ja kurtma oma rahva surnute kaotuse pärast; ja nii tugevad olid nende hüüded, nende kaeblemine ja kurtmine, et õhk lausa kajas neist.

    17 Ja sündis, et järgmisel päeval nad läksid taas lahingusse ja see päev oli suur ja hirmus; ometi nad ei võitnud, ja kui saabus taas öö, vapustasid nad õhku oma hüüete ja kaeblemise ja leinamisega oma rahva surnute kaotuse pärast.

    18 Ja sündis, et Koriantumr kirjutas taas Siisile kirja, soovides, et ta ei tuleks taas võitlema, vaid et ta võtaks kuningriigi ja jätaks inimesed ellu.

    19 Aga vaata, Issanda Vaim oli lakanud heitlemast nendega ja aSaatanal oli täielik võim inimeste südamete üle; sest nad olid andunud kõvasüdamelisusele ja meelepimedusele, nii et nad hävitataks; mispärast, nad läksid taas võitlema.

    20 Ja sündis, et nad võitlesid kogu selle päeva ja kui saabus öö, nad magasid oma mõõkadel.

    21 Ja järgmisel päeval nad võitlesid kuni öö saabumiseni välja.

    22 Ja kui saabus öö, olid nad vihast ajoobunud just nagu mees, kes on joobunud veinist; ja nad magasid taas oma mõõkadel.

    23 Ja järgmisel päeval nad võitlesid taas; ja kui öö saabus, olid nad kõik langenud mõõga läbi peale viiekümne ja kahe Koriantumri rahvast ning kuuekümne ja üheksa Siisi rahvast.

    24 Ja sündis, et nad magasid sel ööl oma mõõkadel ja järgmisel päeval nad võitlesid taas ja nad võitlesid kõigest oma jõust oma mõõkade ja oma kilpidega kogu selle päeva.

    25 Ja kui saabus öö, oli Siisi rahvast järel kolmkümmend ja kaks ning kakskümmend ja seitse Koriantumri rahvast.

    26 Ja sündis, et nad sõid ja magasid ja valmistusid surmaks järgmisel päeval. Ja nad olid suured ja vägevad mehed, mis puutub inimjõusse.

    27 Ja sündis, et nad võitlesid kolm tundi ja nad nõrkesid verekaotuse pärast.

    28 Ja sündis, et kui Koriantumri mehed olid saanud küllalt jõudu, et nad võisid kõndida, olid nad valmis põgenema oma elu pärast; aga vaata, Siis tõusis ning ka tema mehed ja ta vandus oma vihas, et ta tapab Koriantumri või hukkub ise mõõga läbi.

    29 Mispärast, ta jälitas neid ja järgmisel päeval jõudis ta neile järele; ja nad võitlesid taas mõõgaga. Ja sündis, et kui nad akõik peale Koriantumri ja Siisi olid langenud mõõga läbi, vaata, Siis oli nõrkenud verekaotuse pärast.

    30 Ja sündis, et pärast seda, kui Koriantumr oli toetunud oma mõõgale, et pisut puhata, lõi ta Siisil pea otsast.

    31 Ja sündis, et kui ta oli Siisil pea otsast löönud, tõusis Siis oma kätele ja kukkus; ja püüdes pärast seda veel hinge tõmmata, ta suri.

    32 Ja sündis, et aKoriantumr langes maha ja jäi lamama nagu elutu.

    33 Ja Issand rääkis Eteriga ja ütles temale: Mine välja! Ja ta läks välja ja nägi, et Issanda sõnad olid kõik täide läinud; ja ta lõpetas oma aülestähenduse; (ja mitte sajandikkugi pole ma kirjutanud) ja ta peitis need sellisel viisil, et Limhi rahvas need leidis.

    34 Nüüd, viimased sõnad, mis aEter kirjutas, on need: Kas Issand tahab, et mind muudetakse või et ma kannatan Issanda tahet lihas, ei oma tähtsust, kui on nõnda, et ma olen päästetud Jumala kuningriiki. Aamen.