Instituut
22. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Mitmikabielu


„22. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal: Mitmikabielu”, Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal (2019)

„22. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal”, Evangeeliumi taastamise alused: õpetaja materjal

22. õppetund. Õppetunniks ettevalmistav materjal

Mitmikabielu

Kujutis
„Aabraham Mamre tasandikel”. Grant Romney Clawson

Issand õpetas Aabrahamile, et üks surelikkuse eesmärkidest oli panna proovile Jumala lapsi, „et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib” (Abr 3:25). Mõned Jumala käsud võivad paista väga rasked, eriti kui need on vastuolus kultuurinormide või meie enda kogemustega. Kui te uurite, siis mõtisklege, mida võite õppida prohvet Joseph Smithi ja algusaegade pühade ebatavalisest usust ja kuulekusest Issanda käsule harrastada mitmikabielu.

1. osa

Miks harrastasid prohvet Joseph Smith ja paljud algusaegade pühad mitmikabielu?

Kui Joseph Smith 1831. aastal Vana Testamendi inspireeritud tõlke kallal töötas, palvetas ta, et mõista, miks mõned muistsed prohvetid ja Iisraeli kuningad mitmikabielu harrastasid (vt ÕL 132. osa päist ja 1. salmi). Issand andis prohvetile ilmutuse.

Kujutis
pisipilt, uurimine

Uurimine õppetunniks valmistumisel

Lugege salme Õpetus ja Lepingud 132:34–37.

37. salmis viitab sõna liignaine naisele, kes Vana Testamendi aegadel oli mehega seaduslikus abielus, kuid kelle sotsiaalne staatus oli mehe esimese naise omast madalam. Liignaised ei olnud meie evangeeliumi ajajärgul osa mitmikabielust.

Mõnda aega pärast seda, kui Issand ilmutas Joseph Smithile mitmikabielu põhimõtte, käskis ta prohvetil selle järgi elada ja õpetada seda ka teistele. Kuigi me ei mõista kõiki Jumala eesmärke mitmikabielu kehtestamisel Kiriku algusaegadel, oli see osa kõige oma kohale taastamisest viimsetel aegadel (ÕL 132:40, 45; vt ka Ap 3:19–21).

2. osa

Mida me teame prohvet Joseph Smithi kogemusest mitmikabieluga?

Joseph Smithile lähedased inimesed rääkisid, et Jumala ingel ilmus talle ajavahemikus 1834 ja 1842 kui kolm korda, käskides tal mitmikabielu põhimõtte järgi elada. „Osaline materjal viitab sellele, et Joseph Smith tegutses vastavalt ingli esimesele käsule, abielludes lisaks oma naisele Fanny Algeriga 1830. aastate keskel Kirtlandis Ohios. Sellest abielust teatakse vähe ning Josephi ja Emma jutuajamisest seoses Algeriga ei ole midagi teada. Kui abielu Algeriga lõppes lahkuminekuga, paistis, et Joseph jättis mitmikabielu teema kõrvale, kuni Kirik kolis Nauvoosse Illinoisis. (Plural Marriage in Kirtland and Nauvoo. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org)

1841. aasta alguses abiellus prohvet Joseph Smith mitme teise naisega Issanda käsu kohaselt ja tutvustas mitmikabielu põhimõtet väikesele rühmale Kiriku liikmetele.

Eliza R. Snow, kes pitseeriti prohvet Joseph Smithiga ja kes hiljem teenis Abiühingu teise üldjuhatajana, meenutas:

„Prohvet Joseph ‥ kirjeldas rasket vaimset katsumust, mida ta koges ‥ seoses mitmikabielu õpetusega. Ta teadis Jumala häält – ta teadis, et Kõigevägevam käskis tal edasi minna. ‥ Ta teadis, et tal ei ole vaja jagu saada mitte üksnes oma eelarvamustest, vaid et ka kogu kristlik maailm on tema vastu, kuid Jumal, kes on üle kõige, oli andnud käsu ja Tal tuleb sellele kuuletuda.” (Eliza R. Snow Smith. Biography and Family Record of Lorenzo Snow, 1884, lk 69 )

Kujutis
pisipilt, mõtisklemine

Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel

Mida näitab prohvet Joseph Smithi valmisolek kuuletuda sellele raskele käsule tema usu ja iseloomu kohta?

Üks põhjus, miks me ei tea palju Joseph Smithi mitmikabieludest, on see, et tema ja teised, kes Nauvoos mitmikabielu harrastasid, ei maininud seda pea kunagi kirjalikes ülestähendustes. Paljud mitmikabielu üksikasjad hoiti konfidentsiaalsena ja ajaloolised dokumendid lihtsalt ei vasta kõikidele meie küsimustele.

Evangeeliumiteemade esseest mitmikabielude kohta võime lugeda:

„Ajal, mil viimse aja pühad järgisid mitmikabielu traditsiooni, tehti vahet pitseerimisel ajaks ja igavikuks ning pitseerimisel ainult igavikuks. Pitseerimised ajaks ja igavikuks hõlmasid endas pühendumist ja suhteid selles elus, millega kaasnesid ka võimalikud seksuaalsuhted. Pitseerimised ainult igavikuks tähistasid suhteid ainult järgmises elus. ‥

Mõned naised, kes pitseeriti Joseph Smithiga, tunnistasid hiljem, et nende abielu oli nii ajaks kui ka igavikuks, samal ajal kui teised ütlesid, et nende suhted olid vaid igavikuks.

Enamik Joseph Smithiga seotud naisi oli pitseerimise ajal vanuses 20 kuni 40 aastat. Kõige vanem, Fanny Young, oli 56-aastane. Noorim oli Helen Mar Kimball, ‥ kes pitseeriti Joseph Smithiga mitu kuud enne tema 15. sünnipäeva. Sellises vanuses abielu, mis on tänapäeva standardite kohaselt ebasobilik, oli tol ajal seaduslik ja mõned naised abiellusid oma teismeea keskpaigas. Helen Mar Kimball rääkis, et tema pitseerimine Josephiga oli vaid igavikuks, viidates, et nende vahel ei olnud seksuaalsuhteid. ‥

Joseph Smith pitseeriti mitme naisega, kes olid juba varem abielus. Need naised ega Joseph ei selgitanud paljut nende pitseerimiste kohta, kuigi mitu naist ütlesid, et need olid vaid igavikuks. ‥

Nendele pitseerimistele võib olla mitu võimalikku selgitust. Need pitseerimised võisid luua igavese sideme või ühenduse Josephi perekonna ja teiste Kiriku perekondade vahel. ‥

Need pitseerimised võisid samuti selgitada Josephi tõrksust astuda mitmikabiellu, sest see kurvastaks tema abikaasat Emmat. Ta võis uskuda, et pitseerimine abielunaistega vastab Issanda käsule ilma, et nõuaks temalt nendega normaalsetesse abielusuhetesse astumist.

Teine võimalus on, et ajal, mil keskmine eluiga oli palju lühem kui tänapäeval, tundsid ustavad naised pakilist vajadust saada pitseeritud preesterluse volitusega. Mitu nendest naistest olid abielus mittemormoonide või endiste mormoonidega ja rohkem kui üks neist väljendas hiljem rahulolematust oma ilmaliku abielu üle. Elades ajal, mil abielu oli keeruline lahutada, võisid need naised tunda, et pitseerimine Joseph Smithiga toob neile järgmises elus õnnistusi, mida nad muidu ei saaks. ‥

Pärast Josephi surma kolis enamik naisi, kes olid temaga pitseeritud, koos pühadega Utah’sse, püsisid ustavate Kiriku liikmetena ja kaitsesid nii mitmikabielu kui ka Josephit.” (Plural Marriage in Kirtland and Nauvoo. – topics.ChurchofJesusChrist.org)

3. osa

Kuidas suhtusid Kiriku liikmed mitmikabielu põhimõttesse?

Kujutis
„Iga proovilepanek või tuua suuremat usku”. James Johnson

Mitmikabielu harrastamine oli enamikule algusaegade pühadele sama võõras ja raske, kui see oleks Kiriku liikmetele tänapäeval. „Mitmetes maailma paikades oli mitmenaisepidamine sotsiaalselt vastuvõetav ja seadusega lubatud. Kuid Ameerika Ühendriikides pidas enamik inimesi seda moraalselt valeks.” (The Manifesto and the End of Plural Marriage. – Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org) Käsk mitmikabielu harrastada „oli taastamise üks kõige raskem nõue – nii Josephile isiklikult kui ka teistele Kiriku liikmetele. Joseph Smithi abikaasa Emma jaoks oli see üks piinarikas katsumus. ‥ Tema arvamus mitmikabielust kõikus nii, et mõnel hetkel ta seda toetas ja teisel ajal ütles sellest lahti.” (Plural Marriage in Kirtland and Nauvoo. – topics.ChurchofJesusChrist.org)

Mitte kõigilt viimse aja pühadelt ei oodatud mitmikabielus elamist. Ja mõnda Kiriku liiget, kellel oli raskusi mitmikabielu põhimõtte vastuvõtmisega, õnnistati vaimse tunnistusega, mis andis neile julgust see tava omaks võtta. Järgnevalt on toodud kokkuvõtted kahe sellise liikme kogemustest.

Brigham Young ütles mitmikabielust kuuldes, et „see oli esimene kord minu elus, kui mul tekkis soov surra”. „Pidin lakkamatult palvetama,” ütles ta, „ja pidin rakendama usku ning Issand ilmutas mulle selle kohta tõe, ja see tõi mulle rahu.”

Lucy Walker meenutas oma sisemist rahutust, kui Joseph Smith palus tal saada oma naiseks. „Iga tunne minu hinges oli sellele vastu,” kirjutas ta. Kuid pärast mitut unetut ööd palves põlvitades leidis ta lohutust, kui tema tuba täitus „püha mõjuväega”, mis sarnanes „särava päikesevalgusega”. Ta ütles: „Minu hing täitus imelise rahuga, millist ma polnud varem tundnud” ja „ülim õnn täitis minu tervet olemust”.

Mitte kõik ei saanud selliseid kogemusi. Mõned viimse aja pühad hülgasid mitmikabielu põhimõtte ja lahkusid Kirikust, samal ajal kui teised keeldusid seda harrastamast, kuid jäid usule truuks. Sellele vaatamata järgnesid paljude naiste ja meeste esialgsele vastikustundele ja ahastusele heitlus, leppimine ning lõpuks valgus ja rahu. Pühad kogemused aitasid pühadel usus edasi minna. (Plural Marriage in Kirtland and Nauvoo. – topics.ChurchofJesusChrist.org)

Kujutis
pisipilt, mõtisklemine

Mõtisklemine õppetunniks valmistumisel

Kuidas võivad need algusaegade Kiriku liikmete kogemused aidata kedagi, kellel on küsimusi selle kohta, kas Joseph Smith tegutses kui Jumala inspireeritud prohvet, kui ta mitmikabielu harrastamist rakendas?

4. osa

Kuidas lõppes Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus mitmikabielu harrastamine?

Mõni aeg pärast prohvet Joseph Smithi surma aastal 1844 rändasid pühad Soolajärve orgu Ameerika Ühendriikide lääneosas, kus Kiriku liikmed lõpuks avalikult mitmikabielu harrastasid. 1860. kuni 1880. aastatel võttis Ameerika Ühendriikide valitsus vastu seadusi, mis seda tegevust keelustasid, ning seadis lõpuks karmid karistused kõigile, kes seadust ei täitnud, nende seas vangistuse. Pärast Issandalt juhatuse otsimist ja selle saamist valmistas president Wilford Woodruff 1890. aasta septembris avalduse, mida tuntakse kui „Manifesti” (AT 1), mis tegi viimaks lõpu mitmikabieludele Kiriku liikmete seas.

Väike hulk Kiriku liikmeid jätkas uute mitmikabielude sõlmimist ka pärast manifesti väljastamist. 1904. aasta kevadisel üldkonverentsil andis president Joseph F. Smith välja teise manifesti ja teatas, „et kõik [mitmik]abielud on keelatud ja kui mõni Kiriku ametikandja või liige peaks ise mõne sellise abielu pühitsema või sõlmima, arvatakse teda Kiriku vastu üleastunuks ‥ ja sellest väljaheidetuks” (Conference Report, apr 1904, lk 75). Sama tegevuspoliitika jätkub nüüdisajal.

5. osa

Kas mitmikabielu on vajalik ülenduseks?

Vanem Marcus B. Nash Seitsmekümnest on õpetanud:

„Mõned [said pühakirjast valesti aru] ja arvasid, et mitmikabielu on vajalik ülenduse saamiseks. ‥ Kuid ilmutused ei toeta seda arvamust. ‥ Igavest elu lubatakse monogaamsele abielupaarile, kes on pitseeritud preesterluse volitusega ja kes peavad kinni sellest lepingust – ilma mingite lisanõueteta [vt ÕL 132:19]. ‥ Kirik kinnitab, et monogaamia on Jumala abielustandard, välja arvatud siis, kui Tema volitab või käsib teisiti oma prohveti kaudu. Kirik ei õpeta, et mitmikabielu harrastamine on vajalik ülenduse saamiseks.” (The New and Everlasting Covenant. – Ensign, dets 2015, lk 44, 46)

Me ei mõista kõiki Jumala eesmärke mitmikabielu taastamisel selle Kiriku algusaegadel. Kuid nüüdisaja viimse aja pühad austavad nende ohverdusi ja pühendumist, kes kuuletudes Jumala käsule mitmikabielu harrastasid.

Kujutis
pisipilt, üleskirjutamine

Pange oma mõtted kirja

Vastavalt õpitule, kuidas näitas selle evangeeliumiajajärgu alusaegade pühade seas harrastatud mitmikabielu nende usku, usaldust ja armastust Issanda vastu?