2019
Toe Fakapapauʻi mai Hoku Mahuʻingá
Māʻasi 2019


Toe Fakapapauʻi mai Hoku Mahuʻingá

ʻI he ako fekauʻaki mo ʻeku ngaahi kuí, naʻe ʻomi ai ha lototoʻa ke u fehangahangai mo hoku ngaahi faingataʻaʻia fakalaumālié.

ʻĪmisi
mending a broken heart

Tā fakatātaaʻi ʻe Alex Nabaum

ʻI hoku taʻu 11 nai, naʻá ku mamata ai he ponokalafí. Naʻe tupulaki e kiʻi taimi ʻe taha ko iá ki ha palopalema lahi ange, ʻa ia naʻe hoko ko e palopalema lahi taha ne u fefaʻuhi mo ia ʻi hoku taʻu hongofulu tupú. ʻI heʻeku hū ki he ako māʻolungá, naʻá ku tafoki mei he ponokalafí ki he Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí. Neongo naʻá ku aʻusia ha mana ʻi hono toʻo atu e koví mei hoku ʻatamaí, ka naʻe kei lōmekina au ʻi he loto halaiá.

ʻI he taimi ko ʻení, naʻe tuku mai ʻe heʻeku kui fefiné ʻa e fakamatala ki he moʻui ʻeku kui tolu fefiné naʻá ne tohinimá. Naʻá ku ongoʻi ne u fehokotaki moʻoni mo Tea Mātina Uākeni (1883–1967) ʻi loto ha ngaahi lau ʻaho. Naʻe pekia fakamamahi e tangataʻeiki ʻa Teá ʻi ha ngaahi māhina siʻi pē kimuʻa pea fāʻeleʻí, ko ia naʻe ohi hake ia ʻe heʻene faʻē uitou Noaue ne toki hiki fonua maí. Naʻe faingataʻa ʻene tupu haké, ka naʻá ne fiefia ʻi he toli situloapeli he vaó mo e tā ʻōkani ʻi hono siasi faka-Lūtelo fakalotofonuá. Naʻe toe mali e faʻē ʻa Teá, pea ʻi he tokoni ʻa e mali ua ʻene faʻeé, naʻá ne hū ai ki he kolisí. Naʻe ului ʻa Tea mo hono fāmilí kimui ange ki he Siasí pea nau hiki ki ʻIutā, USA. Naʻe faingataʻaʻia ʻa Tea. Naʻá ne vete mali mo hono husepānití. Naʻá ne foua ha loto-mamahi mo e loto-mafasia lahi, ka naʻá ne tuʻu maʻu ʻi heʻene fakamoʻoní.

ʻI heʻeku ako kau kia Tea mo ʻene fili ke faʻa kātaki ʻi he faingataʻá, naʻe lōmekina au ʻaki ha ʻofa lahi naʻá ne toe fakapapauʻi mai hoku mahuʻingá mo tokoni ke u ikunaʻi ʻeku ongoʻi halaiá. Naʻá ku toki ʻiloʻi kapau naʻá ne lavaʻi e ngaahi meʻa faingataʻá, te u lavaʻi foki ia.

Naʻá ku vakai ki he LDS.org pea fakahū ha kole ke maʻu e tāpuaki fakapēteliake ʻa Teá. Naʻá ku toe ongoʻi māfana ʻi heʻeku lau, “ʻE tupu hake ʻa e fua ʻo ho manavá pea ui koe ko monūʻia ʻi he lotolotonga ʻo e kakai fefine ʻi Saioné.” Naʻá ku fakatokangaʻi ko ʻeku fakaʻapaʻapa lahi kiate iá ko ha fakahoko ia ʻo e sētesi faingofua ko iá. Naʻe tokoni e ʻofa ʻa Teá ke faitoʻo hoku loto halaiá pea liliu hoku lotó ki heʻeku ngaahi kuí. Ko ʻeku fuofua fakamoʻoni ʻeni ki he talaʻofa ko ia ʻa ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻi he kau ko ia ki he ngāue hisitōlia fakafāmilí, ʻe “maluʻi [au] mei he ivi tākiekina mālohi ʻo e filí” (“ʻE Liliu ʻa e Loto ʻo e Fānaú,” Liahona, Nōvema 2011, 26).

Naʻá ku ongoʻi ha ivi mo e mahino lahi ange ʻi heʻeku moʻuí ʻi heʻeku hokohoko atu ke fekumi ki hoku fāmilí mo ʻilo ki heʻenau ngaahi talanoá. ʻI heʻeku kau maʻu pē ki he ngaahi ʻekitivitī hisitōlia fakafāmilí, naʻá ku ongoʻi hangē kuó u maʻu ha kau tau te nau tokoniʻi au ke u ikunaʻi ʻeku ngaahi fefaʻuhi fakalaumālié. ʻOku ou lava ʻo moʻui taʻemanavahē koeʻuhí “ko kinautolu ʻoku kau mai kiate kitauá [ʻetau ngaahi kuí] ʻoku toko lahi hake ʻiate kinautolu ʻoku kau kiate kinautolú [kau muimui ʻa Sētané]” (2 Ngaahi Tuʻi 6:16).

Neongo kuo teʻeki ke u maʻu ha ngaahi hingoa fakafāmili ʻe laui afe ke ʻave ki he temipalé, ka kuó u ako e ngaahi talanoa ʻeku ngaahi kuí mo kumi ki honau ngaahi fāmilí ʻi he fekumi fakamātoato. Kuó u tuku ha taimi ke manatua ʻenau moʻuí mo fakaʻapaʻapaʻi honau tukufakaholó. ʻOku ou ʻilo kuo fakamālohia mo maluʻi au meia Sētane ʻi heʻeku fakafonu ʻeku moʻuí ʻaki e maama hoku fāmilí.